I. Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 teise lause kohaselt võetakse avaldus toimikusse, kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses.
lg 3 esimene lause näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. 5. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Kohus küsis kostja seisukohta hagist loobumise avaldusele ning hageja menetluskulude suurusele. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele mõista kostjalt välja menetluskulud suuruses 85 eurot. Kostja kahtleb nõude seaduslikkuses ning leiab, et nõude sissenõudmise tähtaeg on möödunud. Kostja on valmis hüvitama poole hageja menetluskuludest. 6.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Kostja on hageja nõude pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist rahuldanud. Seega on hageja eesmärk saavutatud ning puudub vajadus nõude menetlemiseks. Kohtu võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 7. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, mistõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning määrama kindlaks menetluskulud. 9.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja tasus hagejale võlgnevuse 64,57 eurot 21.09.2025, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 10.
lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.
näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 11. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on vältimatu ja seega põhjendatud kulu.
Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 85 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 12. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata viivise 0,01 eurot, mis ei ole menetluskulu. 13.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.