Obsah (12)

§ 197§ 423§ 173§ 168§ 477§ 175§ 138§ 144§ 143§ 177§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-5907 UAB „Concept 4 C

) § 423 lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 197

sätestab, et kohus määrab

§-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja ning kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. 6. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 19.04.2024 menetlusse võetud ning kohus ei ole tsiviilasjas veel otsust teinud, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 3 ja

§ 197

alusel, kuivõrd kohus on hagejale määranud tähtaja kostja eelduslike menetluskulude katteks tagatise 8000 eurot tasumiseks kohtu deposiitkontole, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks (s.o 12.09.2025) tagatist andnud ning kostja on oma menetlusdokumentides (24.05.2024, 27.06.2024 ja 15.01.2025) esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks tagatise tasumata jätmise korral. 7. Eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel jätab kohus UAB „Concept 4 Clinic“ hagi Hepsor P113 OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ning lõpetab tsiviilasja 2-24-5907 menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 9.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine

§ 168lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid.

10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 2 2-24-5907

1. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.
2. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud.

§ 143p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.

13. Kostja esitas 22.09.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks kokku 24 180 eurot, mille moodustavad riigilõiv 140 eurot, õigusabikulud 23 984 eurot (ilma käibemaksuta, s.o 129,8 tundi tööd tunnihinnaga vahemikus 170-345 eurot) ning muud kulud seoses registripäringutega 56 eurot. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud tsiviilasja 2-24-5907 menetlusega ning kostja on käibemaksukohustuslane (kulud arvestatud ilma käibemaksuta). Lisaks palub kostja kohustada hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni (

§ 177lg 4).

Avaldus vastab

§ 176lg 1 ja 5 nõuetele.

14. Kostjat esindasid vandeadvokaadist lepingulised esindajad. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja lisaks riigilõivule lepinguliste esindajate töö ja muude kulude eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. 15. Vastavalt kostja 22.09.2025 menetluskulude nimekirjale on tsiviilasja nr 2-24-5907 menetluses Advokaadibüroo Loor vandeadvokaatide tunnitasumäär 170-180 eurot ning Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaatide tunnitasumäär 190-345 eurot. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastab kostja esindajateks olnud Advokaadibüroo Loor vandeadvokaatide tunnitasumäär 170-180 eurot kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaatide mõistlikuks tunnitasumääraks loeb kohus käesolevas tsiviilasjas kuni 190-220 eurot. Arvestades, et valdavas osas on õigusteenust osutanud advokaadibüroo Loor, on põhjendatud lähtuda ühest keskmisest tunnihinnast 180 eurot tunnis. Hageja ei ole kostja esindajate tunnihinnale vastuväiteid esitanud. 16. Kostja 22.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 1576) kohaselt on kostja esindajate ajakulu maa- ja ringkonnakohtus kokku 110,6 tundi (sh 1,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu) ning Riigikohtus 19,2 tundi. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks (s.o 25.09.2025) kostja menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid esitanud. 17. Kohtu hinnangul on kostjale osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades oluliselt ülepaisutatud. Käesolevas ajas ei ole sisulist menetlust toimunud. Kostja on 3 2-24-5907 vaidlustanud hagi tagamise määruse ja toimunud on määruskaebemenetlust kõikides kohtuastmetes, samuti on kostja taotlenud menetluskulude tagatist ning ka selle üle on toimunud määruskaebemenetlus ringkonnakohtus. Mahukat tõendite analüüsi ei ole toimunud, kuivõrd vastavate kulude kandmisest kostja keeldus seni, kuni hageja ei anna kostja menetluskulude katteks tagatist. Kohus peab kokku põhjendatud ajakuluks 73,1 tundi keskmise tunnihinnaga 180 eurot, mis koosneb järgmistest toimingutest: 17.1.Määruskaebuse hagi tagamise määrusele (dtl 244

1. jj)on koostanud ja allkirjastanud 3 vandeadvokaadist esindajat ning menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt on algsele materjalidega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku kulunud ca 27 tundi (kostja menetluskulude nimekiri on koostatud äärmiselt lakooniliselt ja osad kanded arvetel ei võimalda tuvastada, kas toimingud on seotud üksnes määruskaebusega või samaaegselt ka kostja vastusega). 17.2.Arvestades hagi sisu ja mahtu ning määruskaebuse (dtl 244
2. jj)sisu ja mahtu saab põhjendatud ajakuluks kokku pidada mitte üle 20 tunni. Kuigi määruskaebus on vormistuslikult 16 lk pikk, on määruskaebuse teksti kopeeritud arvukalt tõendeid, lisatud utreeritud näiteid jne. 17.3.Hagi vastuse koostamisele on kostja esindajatel kulunud ca 27 tundi, lisaks on ca 5 tundi kulunud Affideaga seotud tõendite kogumisele. Kostja menetluskulude nimekiri on taaskord ebaülevaatlik. Vastus (dtl 465
3. jj)kordab suures osas määruskaebuses eelnevalt esitatud faktilisi ja õiguslikke põhjendusi nõude perspektiivituse küsimuses. Kohus peab põhjendatud ajakuluks, arvestades, et valdavalt on sama õiguslik käsitlus juba arvestatud määruskaebuse koostamise põhjendatud aja hulka, 32 tunni asemel 15 tundi. 17.4.Korduva menetluskulude tagatise taotluse koostamise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses. 22.07.2024 menetlusdokumendi on kostja esitanud omal algatusel ilma, et kohus oleks kohustanud kostjat esitama seisukohta hageja vastusele menetluskulude tagatise taotlusele, seega selle koostamise kulu ei ole põhjendatud. 17.5.Kuivõrd kohus nõudis kostjalt 02.07.2024 menetlusdokumendi ehk seisukohta hageja vastusele määruskaebusele, peab kohus ajakulu 11 tunni ulatuses põhjendatuks. 17.6.Kostja esitas 19.07.2024 määruskaebuse Riigikohtule, milles vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2024 määrust hagi tagamise küsimuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et määruskaebuse koostamisele on kulunud kokku 12,6 tundi, kohus peab ajakulu põhjendatuks. 17.7.Kostja on koostanud 18.11.2024 seisukoha hageja vastusele määruskaebusele ühes menetluskulude nimekirjaga. Sisulised argumendid 18.11.2024 seisukohas valdavalt kordavaid varasemaid seisukohti, mistõttu on koostamise ajakulu, koos menetluskulude nimekirjaga põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. 17. 8.Kostja esitas 15.01.2025 veelkordse taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks, kuigi eelnevad taotlused olid kohtul vastava menetlusdokumendi esitamise ajaks lahendamata ning vajadus veel ühe taotluse esitamise järele puudus muus osas, kui tagatise summa suurendamise küsimuses. Vastavas osas on menetlusdokumendi koostamine põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. 17.9.10.07.2025 menetlusdokument ehk vastuse koostamine hageja määruskaebusele, on põhjendatud 8 tunni ulatuses. 17.10. 22.09.2025 menetluskulude nimekirja koostamine, arvestades selle lakoonilisust, on põhjendatud maksimaalselt 30 minuti ulatuses. 18. Eelmises punktis analüüsitud ajakulu on mõistlik ja põhjendatud ühe esindaja ajakulu. Asjaolu, et kostja on otsustanud kasutada õigusabi kahest büroost ja kokku on kostjat esindanud 4 4 2-24-5907 lepingulist esindajat, ei muuda kogu ulatuses osutatud õigusteenust põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

§ 175tähenduses.

1. Seega on kostja põhjendatud kulu õigusabile 13 158 eurot (73,1 tundi * 180 eurot).
2. Kostja on 22.09.2025 menetluskulude nimekirjas esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivu 140 eurot hüvitamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja tsiviilasja menetluses tasunud 15.05.2024 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot ja 19.07.2024 Riigikohtule esitatud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot – kokku 140 eurot. Riigikohus on 11.12.2024 määrusega kostja määruskaebuse rahuldanud. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138

lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis kuulub hüvitamisele avalduse rahuldamise korral. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele määruskaebusetelt tasutud riigilõiv kogusummas 140 eurot. 21. Kostja on 22.09.2025 menetluskulude nimekirjas esitanud taotluse asja läbivaatamise kulude 56 eurot hüvitamiseks. Kostja on teinud tasulisi päringuid Leedu registritesse hageja kohta, tema varade ja varalise seisundi väljaselgitamiseks (hageja on välismaa ühing). Asja läbivaatamise kuludeks on mh dokumentaalse tõendi saamise kulu (

§ 143p 2), mis kuulub hüvitamisele.

Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele asja läbivaatamise kuludena 56 eurot.

1. Vastavalt eeltoodule on kostja põhjendatud menetluskuludeks maa-, ringkonna- ja Riigikohtus kokku 13 354 eurot (13 158 + 140 + 56), mis kuulub hagejalt väljamõistmisele.
2. Kostja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5