← Eesti

2-24-18784/34

Obsah (8)§ 657§ 423§ 477§ 238§ 236§ 376§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-18784 Kohtuasi W.S aval

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

  1. Tallinna Ringkonnakohus määras 04.11.2025 kirjas menetlusosalistele tähtaja seisukoha esitamiseks TsÜS § 157 lg 4 kohaldamise kohta siinses asjas.
  2. Sissenõudja esitas 11.11.2025 seisukoha, milles kordas varem avaldatud seisukohti. Täiendavalt esitas sissenõudja taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, sest kohtutäitur lõpetas 20.06.2025 otsusega täitemenetluse. Sissenõudja nõue on täies ulatuses rahuldatud. Avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu aegumise kohaldamisega on ära langenud. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
  3. Ringkonnakohus määras 12.11.2025 kirjaga avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks võlausaldaja seisukoha, sh nõude perspektiivikuse kohta.
  4. Avaldaja esitas 14.11.2025 seisukoha, milles palus: 1) tunnistada Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-13-24905 alusel viivisnõude täitmine aegunuks alates 15.11.2023; 2) tunnistada avaldaja aegumise kohaldamise avalduse alusel täitemenetluse lõpetamata jätmine täiteasjas nr 031/2014/54 seadusevastaseks; 3) tunnistada täitemenetluses nr 031/2014/54 pärast avaldaja aegumise kohaldamise avalduse esitamist sundtäitmise tulemusena laekunud raha sissenõudjale üle kandmine seadusevastaseks.
  5. Avaldaja esitas 14.11.2025 täiendava seisukoha, milles teatas, et nõustub ringkonnakohtu seisukohaga TsÜS § 157 lg 4 kohaldamise osas.
  6. Avaldaja esitas 17.11.2025 kaebuse täienduse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega: 1) tunnistada Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-13-24905 alusel viivisnõude täitmine aegunuks alates 01.02.2023; 2) tunnistada avaldaja aegumise kohaldamise avalduse alusel täitemenetluse lõpetamata jätmine täiteasjas nr 031/2014/54 seadusevastaseks; 3) tunnistada täitemenetluses nr 031/2014/54 pärast viivisnõude aegumistähtaja saabumist sundtäitmise tulemusena laekunud raha 3 2-24-18784 sissenõudjale üle kandmine seadusevastaseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta sissenõudja kanda.
  7. Sissenõudja esitas 17.11.2025 seisukoha, milles teatas, et ei anna nõusolekut nõuete või avalduse muutmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 4 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus

§ 423

lg 2 p 2 ja

§ 477lg 1 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 17. Avaldaja esitas 14.11.2025 seisukohaga uue tõendi ning sissenõudja esitas uued tõendid 03.04.2025, 11.11.2025 ja 17.11.2025 seisukohtadega.

§ 238lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Tõendil on tähtsus eelkõige siis, kui see kinnitab menetlusosalise poolt kohtule esitatud väiteid (

§ 236lg 1).

Arvestades menetlusosaliste väiteid, on uued tõendid asjakohased ja kohus võtab need asja materjali juurde. Kohus ei võta asja materjali juurde sissenõudja 17.11.2025 seisukohale lisatud Riigikohtu 10.03.2025 otsust tsiviilasjas nr 2-22-

  1. See esitati asja materjali juurde juba 03.04.
  3. Avaldaja pöördus 11.12.2024 maakohtusse TMS § 2231 alusel, taotledes lõpetada novembris 2014 alustatud täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja avaldas ringkonnakohtule 11.11.2025 esitatud seisukohas ja esitas sellekohased tõendid, millest nähtub, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ringkonnakohtu menetluse ajal nõude rahuldamise tõttu.
  4. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) praeguseks ära langenud, kuna täitemenetlus on lõpetatud. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et täitemenetlust ei lõpetatud avaldaja soovitud õiguslikul alusel (vt ka RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 11).
  5. Avaldaja teatas 14.11.2025 ja 17.11.2025 seisukohtades, et kuna täitemenetlus lõpetati kohtumenetluse ajal, muudab avaldaja oma esialgset nõuet. Ringkonnakohus ei anna luba avalduse muutmiseks ega edasta avaldaja uusi nõudeid maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks siinses asjas. 20.1.

§ 376

lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Viidatud säte kohaldub ka hagita vaidlusasjades. Kui vastaspool nõude muutmisele vastu vaidleb, tuleb kohtul sarnaselt

§ 376lg-s 2 sätestatuga kaaluda, kas algselt esitatud nõude muutmine on otstarbekas.

Lähtuda võiks sellest, et kui avalduse muutmine aitab paremini saavutada hagita menetluse algatamisega taotletud eesmärki, peaks kohus seda lubama (

komm II

(2017)§ 376, p 3.1.b). 20.
  1. Kuna sissenõudja vaidles nõude muutmisele vastu, tuleb hinnata, kas algselt esitatud nõude muutmine on otstarbekas. Avaldaja avalduse eesmärgiks oli täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu. Avaldaja muudetud nõuded ei aita saavutada menetluse algatamisega taotletud eesmärki, sest kohus ei saa täitemenetlust lõpetada. See on juba lõpetatud. 4 2-24-18784 20.
  2. Isegi, kui avaldaja eesmärk oli vabaneda täiendavate viiviste tasumise nõudest, ei aita avaldaja sõnastatud uued nõuded ka selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Need nõuded on õiguslikult perspektiivitud. Kui avaldaja leiab, et tal on rahaline nõue alusetult tasutud viiviste tagastamiseks, tuleb esitada kohtule vastav rahaline nõue. Kohus ei tuvasta kohtulahendi resolutsioonis nõude rahuldamise üksikuid eeldusi. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtust ka määruskaebuse väited, mis puudutavad kohtutäituri ja sissenõudja väidetavaid rikkumisi.
  3. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, rahuldab kohus määruskaebuse osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, tuleb vastavalt muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

23.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama kohaldub siis, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 13). Eeltoodu kohaselt on kohtul hagita menetluses ulatuslik kaalutlusõigus otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14).

  1. Kuna avaldus jääb läbi vaatamata täitemenetluse muul alusel lõpetamise tõttu, ei saa väita, et avaldaja oleks pöördunud põhjendamatu avaldusega kohtusse. Avaldaja pöördus kohtusse 11.12.2024, kuid täitemenetlus lõpetati alles 20.06.
  2. Neid asjaolusid arvestades ei ole õiglane jätta menetluskulud üksnes avaldaja kanda. Samas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid ka vaid sissenõudja kanda, sest lõppastmes kohus avaldaja avaldust ei rahulda. Seetõttu on siinsel juhul õiglane jätta asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  3. Arvestades menetluskulude jaotust, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.