← Eesti

2-21-17438/24

Obsah (13)§ 163§ 657§ 456§ 652§ 654§ 4§ 162§ 177§ 137§ 123§ 133§ 150§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Helina Luksepp Otsuse kuupäev 21.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17438 Tsiviilasi

§ 163

lg 1 alusel 50% kummagi poole kanda, sest hageja nõuded rahuldati umbes pooles ulatuses. Maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. 3.

  1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: - kostja tegi
  2. a kevadel Tallinnas Sooranna tänaval veetrassi kaevetöid, mille käigus kahjustas kinnistu omanikule kuuluvat elektrikaablit; hageja tellis suvilas elektrivoolu kõikumise tõttu 02.06.2021 elektriku, kes tuvastas olulise elektririkke seoses jaotuskilbist hoone peajaotuskilbini kulgeva maakaabliga; hageja 02.06.2021 teavitas kostjat elektririkkest nii telefoni teel kui e-kirjaga; hageja tellis 03.06.2021 kinnistul elektririkke kõrvaldamiseks kaabli remondi töö teostajalt avariiväljakutsena; kostja jättis kinnitamata töö teostaja edastatud akti ja keeldus selles märgitud mahus tööde eest tasumisest; hageja tasus 17.10.2021 töö teostajale 28.06.2021 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja 30.09.2021 arve alusel 3424,80 € (sh käibemaks); 3

(7)- kinnistu omanik loovutas kinnistuga ühenduses oleva kaabli vigastamisest tuleneva kahjunõude koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega kostja vastu hagejale. 3.
  1. Hageja nõude õigusliku aluse moodustavad eelkõige VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 koostoimes kahju hüvitamise normidega VÕS §-des 127, 128, 132 ja
  2. Nende sätete kohaldamise eeldused on täidetud ja kostja vastutab kahju hüvitamise eest. Kinnistu omanikul tekkis kostja tegevuse tõttu õigusvastaselt kahju. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja kostja on kahju põhjustamises süüdi. Kaevetööde tegemisel ei võtnud kostja meetmeid, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine, st ei järginud temalt oodatavat käibekohustust. 3.
  3. Asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga, sest osaliselt ei vasta hagetav summa vajalikule ja põhjendatud kulule. Hagejal puudus vajadus tellida elektririkke kõrvaldamine kiirväljakutsena, millega üldteada olevalt kaasneb oluliselt suurem tasu. Elektrik märkis paikvaatuse aruande lõppjäreldusena, et tuvastatud elektririkke ohtlikkusest tulenevalt on tungivalt soovitav hoone peajaotuskilbis vool välja lülitada, peatada elektritarbimine ja kutsuda kohale rikkeabi elektririkke parandamiseks. Seega oli hagejal võimalik voolu väljalülitamisega vähemalt ajutiselt kõrvaldada elektririkkest lähtuv oht inimestele ja elektriseadmetele, puudus vajadus viivitamatuks rikkeabi kutsumiseks. Samuti ei olnud hageja selgituse põhjal suvila tema alaline elukoht, mis võiks õigustada kiireloomulisema ja kallima teenuse vajadust. Hagejal oli võimalus eelnevalt küsida erinevaid pakkumisi või lasta kostjal seda teha. 3.
  4. Lisaks nõustus maakohus kostjaga, et kostja reageeris hageja pöördumisele kiiresti ning oli kohe valmis probleemiga tegelema ja kaasnevad kulutused kandma. See võimaldab kahjuhüvitise vähendamist ka VÕS § 140 lg 1 alusel. 3.
  5. Rikke põhjustanud viga polnud keerukas ega õigustanud suure kogemusega teenuseosutajalt töö tellimist. Seetõttu tuleb aktis esitatud tööde maksumust vähendada avariitööna teostatud tööde ja kasutatud materjali (kaablimuhv) osas. Kohus võrdles poolte esitatud kalkulatsioone ja leidis, et avariitöö hind on vähemalt 50–60% võrra suurem tavahinnast. Kõige suurem erinevus on kaablirikke tuvastamise teenusel (50 vs 600 €). Maakohus nõustus kostjaga, et põhjendatud ei ole arvestada tasu kaevetööde eest minimaalselt 10 m eest, kui vaja oli kaevata 5 m. Samas nõustus maakohus hagejaga, et sõltumata kaevetööde mahust on töömasinate ja -vahendite transpordikulu sama, mis õigustab teatava miinimumhinna määramist. 3.
  6. Eelnevat arvestades arvutas maakohus hüvitise summa töö teostaja 28.06.2021 akti põhjal järgmiselt: 1) kaabli rikkekoha määramine 200 €; 2) kaevetööd tehisalal, tagasitäide, liiv, taastamine koos eeldatava transpordikuluga 5 m kohta hinnaga 70 €/m, lisandub transpordikulu 350 € (arvestades tööde teostaja asukohta Tallinnas); 3) kaabli jätkumuhv 100 €; 4) kaabel 0,4 kV, AXMK 4 × 16, torus, paigaldusega 24 €; 5) kaabli jätkumuhvi paigaldus 200 €; 6) kaabli kontroll ja kaabli isolatsiooni mõõtmine 80 €; 7) tööde juhtimine ja lülitamised 120 €. Kokku 1424 €, millele lisandub käibemaks 20% 284,80 € – kokku 1708,80 €. 3.
  7. Hageja nõudis viivist alates 17.10.
  8. Maakohus otsustas, et viivise nõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele alates 18.10.2021 (hageja tasumisele järgnev päev). Kohtuotsuse tegemise päevaks oli viidatud sätte ls 2 määras muutunud sissenõutavaks viivis 628,62 €. Sama määraga tuleb kostjal viivist maksta kuni põhikohustuse täitmiseni. 4
(7)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles hagi jäi osaliselt rahuldamata, ja hagi tervikuna rahuldada. Kõik menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja ei nõustu hüvitise vähendamisega ja heidab maakohtule sellega seoses ette õiguse ekslikku kohaldamist ja tõendite ebaõiget hindamist.
  2. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi osaliselt (st 1716 € ja sellelt arvutatud viivise saamiseks, samuti 17.10.2021 eest viivise saamiseks) rahuldamata ning rahuldab ka need nõuded (

§ 657lg 1 p 2).

Kaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik menetluskulud. 7. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st hagi osaliselt rahuldamise ja menetluskuludest 50% kostja kanda jätmise otsustused on

§ 456lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest (

§ 652lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahju hüvitamise üldised eeldused on täidetud. Maakohus kohaldas VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 õigesti. Kostja põhjustas kinnistu omanikule õigusvastaselt kahju sellega, et rikkus kaevetööde käigus kinnistut elektriga varustava kaabli. Kostja on kahju põhjustamises süüdi ja vastutab selle hüvitamise eest. Kinnistu omanik loovutas oma nõude hagejale. Neid järeldusi pooled ei vaidlustanud ja vastavaid põhjendusi pole vaja korrata (

§ 654lg 6).

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleva juhtumi asjaoludel tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 2 ja § 140 lg 1 alusel vähendada. See toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ja hageja põhinõude tervikuna rahuldamise. Põhjendused on järgmised. 9.
  2. Maakohus esitas hüvitise vähendamiseks kokkuvõtvalt kaks argumenti: esiteks pole kogu hagetav hüvitis vajalik ja põhjendatud kulu (VÕS § 139 lg 2) ning teiseks reageeris kostja kohe hageja teatele ja oli valmis kahju hüvitama (VÕS § 140 lg 1). Kumbki neist argumentidest ei ole hüvitise vähendamiseks piisav. 9.
  3. VÕS § 139 lg 2 sätestab mh, et kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata. Maakohus põhjendas, et hageja saanuks kinnistul voolu välja lülitada ja kasutada suvila asemel oma alalist elukohta. Koostoimes muude põhjendustega on sellest aru saada, et maakohtu hinnangul vähendanuks need toimingud kahju suurust, sest rikke saanuks kõrvaldada nn tava-, mitte aga kiirtööna. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et nimetatud toiminguid (elektri väljalülitamist ja suvilast lahkumist) ei saanud hagejalt mõistlikult oodata. Võimalus kasutada elukohas elektrit on tänapäeva ühiskonnas selline hüve, mille kasutamise katkestamist ei saa isikutelt üldjuhul mõistlikult oodata. Isikutel tuleb taluda lühiajalisi elektrikatkestusi, samuti vääramatust jõust tingitud katkestusi, aga mitte teise isiku õigusvastasest tegevusest (käesoleval juhul kinnistut elektrivõrguga ühendava kaabli kahjustamine) tingitud katkestusi. Samuti oli hagejal õigus ise valida oma viibimiskoht, talle ei saa ette heita otsustust jääda suvilasse ja jätkata selle kasutamist. Olukorras, kus elektrik oli keelanud suvila elektrisüsteemi kasutamise kahjustatud kaabliga, tegi hageja kohase otsustuse rikke avariikorras kõrvaldamiseks. Neil kaalutlustel ei ole VÕS § 139 lg 2 kohaldamine võimalik. 5

(7)9.
  1. VÕS § 140 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist vähendada lisaks juhul, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, kusjuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid (eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu). Käesoleval juhul ei ole kahju täies ulatuses hüvitamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ka muul põhjusel vastuvõetamatu. Kahju põhjustaja valmisolek kahju hüvitada ei anna eraldi võetuna alust hüvitist vähendada. Kostja ei toonud esile, et kahju tervikuna hüvitamine paneks ta majanduslikult keerukasse olukorda. Samuti nähtub maakohtu tuvastatud asjaoludest, et kostja põhjustas kahju käibekohustuse rikkumisega, st saanuks seda vältida hoolsamalt käitudes. Esile toodud asjaoludel oli kostja kahjustusest teadlik ja püüdis seda küll parandada, aga edutult. Kostja pole toonud esile, et ta ei saanud end kaevetööst tingitud võimaliku kahju vastu kindlustada. Neil kaalutlustel ei anna ka VÕS § 140 lg 1 alust hüvitist vähendada. 9.
  2. Põhjendatud ei ole kostja etteheited, et hageja (või kinnistu omanik) pidanuks andma kostjale tähtaja rikke kõrvaldamiseks või kooskõlastama temaga rikke kõrvaldamise töö hinna. Selliseid kohustusi õigusvastaselt põhjustatud kahjuga kannatanule seadusest ei tulene. Hageja käitus mõistlikult, kui teavitas kostjat rikkest kohe elektriku juhiste saamisel (dtl 56, tl 47). Kostja kinnitas 03.06.2021 kell 09:55 ja 10:05 saadetud e-kirjades, et ta on nõus avariikorras (operatiivselt) tehtud töö eest tasuma, nõustus arve vormistamisega kostja nimele ja sõnastas arvele kantava teenuse kirjelduse (dtl 25, tl 18). Kostja ei avaldanud sel etapil, et tas soovib enne teavet töö hinna kohta. Koostoimes eelmiste p-de 9.2 ja 9.3 põhjendustega tähendab see, et hageja käitus mõistlikult ja kostja aktsepteeris rikke avariikorras kõrvaldamise. 9.
  3. Kostja esitas lisaks vastuväite, et hageja 02.06.2021 e-kirja kohaselt avastas ta voolu kvaliteedi muutumise juba kevadel. Nii oli tal piisavalt aega ja võimalust pöörduda probleemi lahendamiseks kostja vm ettevõtja poole, et teostada töö tavapärase hinnaga. Kõnealune väide on ainetu kahel põhjusel. Esiteks toimus elektriku kutsumise ja kostja teavitamine kevadel, sest 02.06.2021 polnud suvi veel alanud. Teiseks ei pidanud hageja enne elektriku arvamuse ja hoiatuste teadasaamist tegema toiminguid rikke kõrvaldamiseks. Hageja ei pidanud mõistma olukorra tõsidust enne, kui elektrik oli olukorra üle vaadanud ja hinnangu andnud. 9.
  4. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3 ls 1). Kostja tugines lisaks väitele, et sama töö saanuks tellida odavamalt. See väide pole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud hinnapakkumine (dtl 58, tl 49) ei kajasta avariitööd. Maakohus märkis asjakohaselt, et elektririkke avariikorras kõrvaldamine on kallim – seda järeldust pole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Hageja esitatud alternatiivsed pakkumised (dtl 69–71, tl 59–61) kinnitavad, et töö teostaja avariitöö hinnad ei olnud ebatavaliselt kõrged ega ebamõistlikud. Kui elektri kasutamine eluhoones on ohtlik inimese elule või tervisele, siis on see avariiolukord, mis tulebki koheselt likvideerida. 9.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu kostja kahe konkreetse vastuväidetega töö mahu osas. 9.7.
  6. Esiteks vaidlustas kostja töö teostaja aktis ja arves märgitud kaevetöö mahu 10 m. Nende (dtl 37–38, tl 28–30) kohaselt arvestas töö teostaja tasu avariitöö korra minimaalse määrana, st hageja ei nõua 10 m pikkuse kaevetöö hüvitamist, vaid rikke kiirkorras kõrvaldamisest tingitud erakorralise kulu hüvitamist. Eespool p-de 9.2–9.5 põhjendustel on selline nõue käesoleval juhul põhjendatud. Hageja esitatud hinnapakkumistest nähtub, et ka teised avariiteenuse osutajad hinnastavad kaevetöid sarnaselt. Vastav hind teisel pakkujal on näiteks 1390 € (= 1000 + 390). Seega on hüvitise nõue põhjendatud mh kaevetööde hinna (1300 €) osas. 9.7.
  7. Teiseks märgib kostja, et tänapäevase tehnikaga on võimalik elektrikaabli rikke asukoht kindlaks määrata täpselt. Kostja sidus selle väite oma kriitikaga töö teostaja aktis ja 6
(7)arves märgitud kaevetöö mahule (10 m), mida ringkonnakohus käsitles eelmises p-s 9.7.
  1. Kostja ei väida, et rikka asukoha määramise kulu (600 €) oleks ebamõistlik. Hageja esitatud pakkumiste kohaselt on rikke tuvastamise kulu teistel teenusepakkujatel samuti 600 € või 750 €. Järelikult on hüvitise nõue põhjendatud ka nimetatud kulu osas.
  2. Kokkuvõttes on hageja kahjunõude rahuldamise kõik eeldused täidetud. Põhinõude tervikuna rahuldamise tõttu on edukas kogu viivise nõue. Kostja ei esitanud viivise määrale ega arvutamise algusajale vastuväiteid. Maakohus eiras

§ 4

lg 2 ja § 5 lg 1, kui mõistis viivise välja hageja nõutust ühe päeva võrra hilisema algusajaga, sest kostja ei olnud hageja esile toodud viivituse ajavahemikku vaidlustanud. Kahju hüvitamise nõudelt arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2 ls 1). Hageja teatas oma nõudest 09.09.2021 kirjas (dtl 32–35, tl 25–27). Viivisekalkulaatori järgi on põhivõlalt 3424,80 € ajavahemiku 17.10.2021–21.11.2025 eest arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgse määraga 1466,83 €. Lisaks tuleb kostjal maksta hagejale sama määraga viivist veel tasumata põhivõla summalt alates otsuse avaldamisele järgnevast päevast. 11. Hagi rahuldamise korral jäävad kõik senised menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Seetõttu tühistatakse vaidlustatud otsus osas, milles maakohus jättis 50% kuludest hageja kanda. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (

§ 177lg 2).

12. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses tuleb määrata maakohtu otsuse vaidlustamise ulatuse järgi (

§ 137lg 1).

Hageja vaidlustas 1716 € ja sellelt arvutatud viivise, samuti 17.10.2021 eest viivise välja mõistmata jätmise. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 15,76 €, mis tuleb

§ 123järgi võtta aluseks asja hinna määramisel ka hilisemates menetlusetappides.

Maakohus jättis rahuldamata viivise nõude 17.10.2021 eest tervikuna, st summas 0,75 € (dtl 40, tl 32). Ülejäänud viivise nõudest vastab maakohtus rahuldamata jäänud põhinõudele 7,52 € (= (15,76 – 0,75) × 1716 / 3424,80). Rahuldamata jäänud põhinõudelt

§ 133lg 2 järgi arvesse võetav aastane viivis on 137,28 € (= 1716 × 8%).

Kokku on asja hind apellatsioonimenetluses eelviidatud sätete ja

§ 133lg 1 alusel 1861,55 € (= 1716 + 0,75 + 7,52 + 137,28).

Hageja tasus riigilõivu ettenähtust enam ja võib esitada lõivu osaliselt tagastamise taotluse. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Kui see on ajaliselt veel lubatav, saab taotluse esitada ka maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames. 13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.