← Eesti

2-25-8683/10

Obsah (7)§ 371§ 663§ 657§ 654§ 457§ 372§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-8683 Kohtuasi NUNNE 1

) § 371 lg 1 p 4 alusel.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hugas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt oli tsiviilasjas nr 2-23-8681 samade poolte vahel sama üüripinna osas üürilepingust tulenev vaidlus, mis sai lõplikult lahedatud 02.06.2025, kui Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. See tähendab, et 02.06.2025 jõustus Harju Maakohtu 22.03.2024 kohtuotsus, millega kohustati hagejat vabastama ja üle andma Tallinnas Nunne tn 18 // Suur-Kloostri tn 22 keldrikorrusel asuvate äriruumide nr 1-13, 15-29 (inv pl) valdus kostjale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval. Juhul kui hageja vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul nimetatud äriruume ei vabasta, võib tõsta hageja Tallinnas Nunne tn 18 // Suur-Kloostri tn 22 keldrikorrusel asuvatest äriruumidest nr 1-13, 15-29 (inv pl) välja koos kõigi äriruumides asuvate isikute ja varaga. Seega on vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel olemas jõustunud kohtulahend ja hagi menetlusse võtmisest tuleb kohtul keelduda

§ 371lg 1 p 4 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus ja anda asi arutamiseks Harju Maakohtule. Kostjal ei olnud õigust üürilepingut erakorraliselt üles öelda, sest võlgnevus tekitati kunstlikult, kuid hageja ei saanud oma vastuväiteid eelmises tsiviilasjas selle kohta esitada. Hageja sooviks on seda arutada ja kohustada kostjat temaga sõlmima üürilepingut ning peatada hageja välja tõstmine. 2 2-25-8683
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

  1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

7. Maakohus keeldus hageja hagiavaldust menetlusse võtmast

§ 371

lg 1 p 4 alusel, Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

  1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguse hagi ajaolud kattuvad tsiviilasjas nr 2-238681 esitatud hagiavalduse asjaoludega. Maakohus tuvastas õigesti, et tsiviilasjas nr 2-238681 oli samade poolte vahel sama üüripinna osas üürilepingust tulenev vaidlus ning 02.06.2025 jõustus Harju Maakohtu 22.03.2024 kohtuotsus, kui Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 otsuse peale menetlusse võtmast, millega jäeti Harju Maakohtu 22.03.2024 otsus muutmata. Harju Maakohus rahuldas 22.03.2024 otsusega kostja hagi hageja vastu. Maakohus kohustas hagejat vabastama ja üle andma Tallinnas Nunne tn 18 / Suur-Kloostri tn 22 keldrikorruse äriruumide nr 1–13, 15–29 (inv pl) valdus kostjale kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Maakohus märkis, et juhul, kui hageja vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul äriruume ei vabasta, siis on õigus tõsta hageja nimetatud äriruumidest välja koos kõigi äriruumides asuvate isikute ja varaga välja. Sama otsusega mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja üürivõlgnevuse 10 887 eurot, kahjuhüvitise 2191,80 eurot, kõrvalkulude võlgnevuse 8177,27 eurot, viivise 629,88 eurot ja leppetrahvi 3767,13 eurot.
  2. Tsiviilasjas nr 2-23-8681 vaidlesid pooled
  3. aastal sõlmitud äriruumi üürilepingu nr 12-1/238, mille alusel anti hagejale õigus kasutada Tallinnas Nunne tn 18 / Suur Kloostri tn 12 keldrikorruse äriruume äriruume nr 1–13, 15–29 (inv pl), kehtivuse üle. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-23-8681 on tuvastatud, et vaidlusalune üürileping on lõppenud, mistõttu peab kostja hagejale välja andma vaidlusalused äriruumid. Sama jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostjal oli võlgnevus hageja ees ja kostja peab selle hagejale hüvitama.
  4. Käesolevas asjas on hageja soovinud selgitada, et varasemalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal on võlgnevus hageja ees, mille ta peab jõustunud kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-23-8681 hagejale hüvitama. Seetõttu leiab hageja, et ta ei pea kostjale välja andma äriruume, kuigi jõustund kohtuotsus selleks kostjat kohustab. Hageja eesmärgiks on mitte välja anda kostjale äriruume, et jätkata üürisuhet või sõlmida uus üürileping kostjaga, kuigi tsiviilasjas nr 2-23-8681 on maakohus tuvastanud, et poolte vahel on üürisuhe lõppenud ning hageja peab üürilepingu eseme kostjale välja andma. Seega ei ole võimalik samadel asjaoludel samalaadse hagieseme suhtes tuvastada, et hageja ja kostja vahel saaks jätkuda või olla tekkinud uus üürisuhe, mis on lõppenud ning hageja ei peaks kostjale äriruume välja andma. Jõustunud kohtuotsus on pooltele kohustuslik ja siduv ning ei võimalda sama vaidlust samadel asjaoludel uuesti alustada (

§ 457lg 1).

3 2-25-8683 Menetluskulude jaotus 11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid, mis oleksid rahaliselt kindlaksmääratavad, mistõttu puuduvad kostjale hüvitatavad menetluskulud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 372lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.