Obsah (7)

§ 38§ 37§ 151§ 121§ 108§ 118§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus X Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 5.12.2025, Jõhvi Kohtuasja number 3-24-76 Kohtuasi X kaebus Viru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüv

§ 38lg 1 p 7 ja 8 tähenduses ei saa antud väidet pidada tõendatuks ega põhjendatuks.

Vastustaja edastab kohtule tervisekaardi väljavõtte, millest lähtuti kahjunõude menetluses. Kuivõrd vastustaja tegevus on olnud õiguspärane, siis ei ole kahju hüvitamine RVastS § 7 lg 1 tähenduses põhjendatud. Seetõttu ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine

§ 37lg 2 p 4 tähenduses põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT 6. Kaebaja soovib Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega. Seega kaebaja palub inimväärikuse alandamise eest välja mõista 500 eurot. Vastavalt

§ 151

lg 2 p-le 1 koosmõjus

§ 121

lg 2 p-dega 1 ja 2 võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121

lg 2 p 1) , kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121

lg 2 p 2).

§ 121

lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks. Vaidlus seisneb selles, et kaebaja sõnul 07.10.2023 kella 06.00 paiku lülitas valvur Siim Naarits kõikides kambrites välja päevavalgustuse, välja arvatud tema kambris. Ta väidab, et kuigi ta palus kambris valgustuse välja lülitada, valvur keeldus ning ähvardas teda, et kui ta jätkab kaebuste kirjutamist, siis ta ei hakka enam mitte üheski kambris valgustust välja lülitama. Sellega on talle tekkinud mittevaraline kahju, kuna tal tekkis valvuri ähvarduste tõttu hirm kaaskinnipeetavate ees ja ta viidi peaaegu insuldini. Samuti tekitati talle väidetavalt psüühilisi ja vaimseid kannatusi jj. Vaidlust ei ole selles, et seisuga 07.10.2023 paiknes kaebaja kambris V706 üksinda, mistõttu on ebaõige kinnipeetava väide, nagu oleks saanud tema kambrikaaslane midagi pealt näha. Ametnik S. Naaritsa sõnul oli ta kell 06.00 teises eluosakonnas, ega saanud kinnipeetava kambris valgustust sisse ega välja lülitada. Seoses etteheidetega tervise osas tuvastati kahjunõude menetluses, et kaebaja juures käis 07.10.2023 meedik nii hommikul, lõunal ja õhtul. Kaebajale osutati vajalikku ravi ning kaebaja ei väljendanud meedikule etteheiteid seoses valvuriga toimunu või psüühiliste kannatuste osas. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebus valgustuse sisselülitamise osas alates kella 06.00-st on põhjendamatu. Viru Vanglas on öörahu ajavahemikus 22.00-06.00. Viru Vangla kodukorra p 5.7. sätestab, et kaabeltelevisioon, kambritesse sisseehitatud raadio, päevavalgustus ning seinakontaktide elekter lülitatakse kambrites sisse kell 06.00 ja välja kell 22.00; päevavalgustuse sisse või välja lülitamise erandi tegemise otsustab vanglaametnik. Öövalgustus põleb kambris ööpäevaringselt. Üksuse juhi või kõrgema kohalviibiva vanglaametniku otsusel võib lubada elektri ja kaabeltelevisiooni kasutamine kuni kella 00.00-ni. Eeltoodust nähtuvalt lülitatakse kodukorra p 5.7. kohaselt päevavalgustus kambrites sisse kell 06.00 ning erandi päevavalgustuse sisse või välja lülitamise osas otsustab vanglaametnik. Seejuures puudub kaebajal, subjektiivne õigus nõuda päevavalgustuse sisse- või väljalülitamist ajavahemikus kell 06.00-22.00. Selgitustest nähtuvalt ei 3 3-24-76 viibinud ametnik S. Naarits kella 06.00 paiku V7 osakonnas, mistõttu ei saa kinnipeetava vastavasisulised väited tõesed olla. 7.Kirjeldatu alusel ja kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. Seega on kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vastavalt

§ 151

lg 2 p-le 1 koosmõjus

§ 121

lg 2 p 21 jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda võimalikud menetluskulud.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 11.9.2024 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Käesolev määrus ei kuulu

§ 179lg 4 nimetatud määruste hulka ja seda ei avaldata.

Sel juhul puudub vajadus käsitleda küsimust, kas lahend tuleks avaldada täies mahus või osaliselt, sh kas avaldamisel tuleks asendada isikute nimed. (allkirjastatud digitaalselt) 4