1-25-2932/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. detsember 2025, Tallinn Kohtukoosseis 1-25-2932 Andres Parmas, Janika Kallin ja Inna Ombler Kriminaalasi Hengo Lipandi süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi, lühimenetlus Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Hengo Lipand (ik: 38509144917); elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; 2 kehtivat kriminaalkaristust; kahtlustatavana kinni peetud
2. mail 2025, vahistatud
3. maist 2025 Süüdistatav Prokurör Kaitsja
4. septembri
5. a otsus, Ringkonnaprokurör Merike Lugna Vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
6. Hengo Lipandile esitati süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi selles, et varem KarS § 424 lg 2 järgi karistatud isikuna juhtis ta
7. oktoobril 2024,
8. jaanuaril 2025 ja
9. mail 2025 taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Selliselt rikkus H. Lipand korduvalt liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
10. Pärnu Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega mõisteti H. Lipand eeltoodud kuritegudes süüdi ja teda karistati kahe aasta kuue kuu vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ühe aasta kaheksa kuu vangistuseni, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus tühistas H. Lipandile kohaldatud tõkendi alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristusena võttis maakohus H. Lipandilt kaheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Samuti mõistis maakohus H. Lipandilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuluna välja määratud kaitsjale määratud tasu 564,85 eurot ja sundraha 1329 eurot, kokku 1893, 85 eurot.
13. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes märgib, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei jäetud tema kaitsjatasu riigi kanda ega jäetud 50% ulatuses riigi kanda sundraha. Apellant soovib, et ringkonnakohus lahendaks tema eeltoodud taotlused, sest tal on terviseprobleem, ta viibib vangistuses ja seetõttu on tal raskusi tööle saamisega. Edasi märgib apellant, et tema kohtuasja toimikus ei ole tema kohtuasjas toimunud kohtuistungi salvestust, vaid teises kohtuasjas toimunud kohtuistungi salvestus ning ta taotleb selle vea parandamist. Apellandi arvates on maakohus põhjendatult mõistnud talle prokuröri taotletust raskema karistuse. Samuti ei ole maakohus põhjendaud, miks on teda vaja karistada vangistusega ega ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kergema karistusega. Põhjendamata on ka talle mõistetud lisakaristus ning H. Lipandi palub vähendada talle mõistetud lisakaristust, sest ta vajab mootorsõiduki juhtimise õigust seoses töö ja elukorraldusega. Apellant osutab, et maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks arvetanud tema väljendatud kahetsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
14. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
15. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline 2 olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
16. Kriminaalkolleegium leiab, et H. Lipandi apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. H. Lipandile mõistetavat põhikaristust ja ka lisakaristust on maakohus põhjendanud. Need põhjendused lähtuvad seadusest, väljakujunenud kohtupraktikast, aga samuti H. Lipandi puhul tuvastatud konkreetsetest asjaoludest (nt tema verehaigus). Kolleegium ei tuvasta maakohtu põhjendustes mingeid puudujääke, mille põhjal oleks põhjendatud maakohtu otsustusruumi sekkuda ning asjaolusid maakohtuga võrreldes erinevalt hinnata. Menetluskulude puhul on maakohus samuti juba võtnud arvesse H. Lipandi majanduslikku olukorda ning seetõttu võimaldanud menetluskulude tasumise ositi aasta jooksul. Süüdistataval ei ole subjektiivset õigust sellele, et kohus peaks menetluskulude väljamõistmisel lähtuma tema soovidest süüdistatavale seaduses ettenähtud menetluskulude kandmise reegeljuhtumiga võrreldes leevendusi pakkudes. Apellatsioonist ei nähtu, mille vastu maakohus eksis, kui ei rahuldanud H. Lipandi soovi jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.
17. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3