Obsah (4)

§ 182§ 116§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-22-2681 19. november 2025 Maria Lõbus Iurii Martynovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. n

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lõige 6).

3-22-2681 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Eesti Vabariik väljastas
2. septembril 2018 Venemaa Föderatsiooni kodanikule Iurii Martynovile ema külastamiseks Schengeni viisa (C-viisa) nr EST001326310 kehtivusajaga
3. septembrist 2018 kuni
4. septembrini 2023 korduva sisenemisõigusega.
5. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas
6. novembri
7. a otsusega I. Martynovi viisa kehtetuks. Põhjusena toodi välja, et kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus avalduste usaldusväärsuses.
8. I. Martynov esitas
9. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA
10. novembri
11. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja märkis, et PPA ei ole täpsustanud, millel tema seisukohad tuginevad. Kaebaja märkis, et ta on sündinud Narvas. Tema emal on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba. Kaebajal on isikukood. Kaebajal on Narvas korter, mille arved ta õigeaegselt maksab. Alates
12. aastast on Eesti Vabariik väljastanud talle neli viisat. Kaebaja külastas korduvalt Narvat, kus elavad tema ema, õde, nõod ja naise ema. Kaebajal pole kunagi olnud vähimatki konflikti Eesti ametivõimudega ning ta ei kujuta ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule ega Eesti elanikele.
13. novembril 2022 soovis kaebaja minna Narva, et esitada PPA-s elamisloa taotlus.
14. Vastustaja palus
15. oktoobri
16. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et
17. novembril 2022 saabus kaebaja Venemaa Föderatsioonist Narva piiripunkti. I astme kontrollis tehtud küsitluse käigus väitis kaebaja, et suundub oma ema juurde. PPA ametnikul tekkis kahtlus kaebaja ütluste suhtes, kuna andmebaasist saadud info kohaselt lahkusid kaebaja ja tema ema koos Eestist Venemaale juba
18. augustil 2021 ning ema ei olnud Eestisse tagasi tulnud. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks suunati kaebaja II astme kontrolli, mille raames tehti kaebaja ütluste ja eelmiste piiriületuste põhjalikum kontroll. Selle käigus selgus tõsiasi, et kaebaja on korduvalt pärast seda, kui üheskoos emaga suunduti Venemaa Föderatsiooni, piiriületusel Eestisse tulles väitnud, et külastab ka Narvas elavat ema. Pärast eelneva tuvastamist viidi kaebajaga läbi vestlus, mille käigus kaebaja tunnistas, et tema ema elab alaliselt Venemaal alates
19. augustist 2021 ning pole Eestisse tagasi tulnud. Seega oli kaebaja mitmel korral andnud teadlikult valeandmeid Eestisse sisenemisel. Viisaeeskirja artikli 34 lõiget 2 arvestades tunnistas PPA kaebaja viisa kehtetuks, kuna viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning kaebaja esitas teadlikult ja korduvalt piirikontrolli jooksul valeandmeid. Seejuures ei ole oluline, et kaebaja on Narvas sündinud, tal on isikukood ja Narvas korter, mille eest ta õigeaegselt tasub, sest viisat antakse teistel eesmärkidel. Ühtlasi ei ole oluline, et kaebajale on alates
20. aastast antud neljal korral viisa, kuna eelnev viisa andmine ei tähenda, et riik peaks uue viisa väljastama, vaid iga kord kontrollitakse viisa andmise tingimuste täitmist ja põhjendatust. Riik ei pea tolereerima olukorda, kus välismaalane soovib viisa alusel piiri ületada, tuues ettekäändeks ema külastamise, kuid tegelikkuses kasutatakse viisat selleks, et ema pensionit välja võtta ja ema korteri eest hoolitseda. Eelnevat saab korraldada ka teisiti, kui piiril valeütlusi andes. Näiteks on Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud pensionikindlustust käsitlev koostööleping, mis reguleerib pensionide vastastikust väljamaksmist ehk sellisel juhul saaks 2 3-22-2681 kaebaja ema oma pensioni kätte Venemaal. Kui kaebaja ema oma vanuse tõttu Eestisse enam elama ei tule, on võimalik Narvas asuv korter maha müüa. Viisa kehtetuks tunnistamisel ei avaldata välismaalasele täpsemaid põhjuseid, miks tunnistati viisa kehtetuks. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhi on määratud kindlaks viisaeeskirjas. Otsuse vormil on PPA märkinud viisa kehtetuks tunnistamise alused ning rohkemat infot sellises olukorras välja ei anta. Ühtlasi ei kohaldata välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lõike 2 kohaselt viisamenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Kohtupraktikast tulenevalt ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus, arvestades VMS § 12 lõiget
21. Samuti ei näe seadus ette viisamenetluses tehtud otsuse ja vaideotsuse aluseks olevate asjaolude ja põhjuste avaldamist (VMS §-d 79 ja 1008). Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei ole välismaalasel põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. VMS § 7 kohaselt on Eestis ajutine viibimine Eestis viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta. Viisa puhul on välismaalase viibimine Eestis ajutine ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma kodumaale naasma. Järelikult ei saa isik viisa alusel Eestis viibides asuda oma õigusi teostama sellises ulatuses ja määras, nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. Euroopa Liidu õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisa ei ole mitte õigus, vaid lühiajaline luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või antakse muu Eestis viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema viisat ei tunnistata kehtetuks, kui selleks esineb alus. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
22. Vaidluse all on kaebajale väljastatud Schengeni viisa piiripunktis kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasus.
23. Kaebajale väljastatud Schengeni viisa oli lühiajaline viisa. VMS § 78 lõike 1 kohaselt tunnistatakse lühiajaline viisa kehtetuks viisaeeskirjas1 sätestatud alustel. Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud (viisaeeskirja artikli 34 lõige 2). Viisa andmise üheks tingimuseks on see, et välismaalane esitab põhjendused kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta ning tema avaldused on ausad ja usaldusväärsed (viisaeeskirja artikli 21 lõike 3 punkt b ja lõige 7, artikli 24 lõige 2c ning artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja punkt b). Välismaalane peab vastama viisa saamise tingimustele kogu viisa kehtivusaja jooksul, s.o kui pärast viisa andmist ilmnevad asjaolud, mis seavad välismaalase poolt tehtud avalduste ja esitatud põhjenduste aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla, on riigil õigus viisa edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Ausad ja usaldusväärsed põhjendused ning avaldused on iseäranis olulised mitmekordset sisenemist võimaldava viisa puhul. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu
24. detsembri
25. a otsus asjas nr 323-1430, punkt 15.) 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
26. juuli
27. a määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri 3 3-22-2681
28. Vastustaja esitas kaebaja viisa kehtetuks tunnistamisel järgmised põhjendused: kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus avalduste usaldusväärsuses.
29. Asjakohatud on kaebaja etteheited, et vastustaja pole otsuses täpsemalt põhjendanud, millel tema seisukohad tuginevad. Viisaeeskirja artikli 34 lõikest 6 lähtuvalt edastatakse otsus viisa kehtetuks tunnistamise kohta määruse VI lisas esitatud standardvormi kasutades. PPA poolt kaebajale esitatud viisa kehtetuks tunnistamise otsus vastab määruse VI lisas esitatud standardvormile, sh põhjenduste osas. Viisa kehtetuks tunnistamise põhjendamisel piisab viitest üldisele alusele, detailsete põhjenduste esitamise kohustust ei ole viisaeeskirjaga ja VMS-ga ette nähtud. Seega on viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendamisreeglid tavapärase haldusmenetlusega võrreldes piiratumad. (Vt Tartu Halduskohtu
30. veebruari
31. a otsus asjas nr 3-21-2828, punkt 16.) Praeguses asjas on PPA oma kaalutlused teinud kohtumenetluses kaebajale teatavaks ning kaebajal on olnud võimalus esitada oma vastuväited ning kohus saab nende põhjenduste alusel hinnata vastustaja otsuse õiguspärasust.
32. PPA-l on viisa kehtetuks tunnistamisel avar hindamis- ja kaalutlusruum ning selle otsuse kohtulik kontroll piirdub meelevaldsuse testiga. Viisa kehtetuks tunnistamiseks ei pea olema eriti kaalukat põhjust ning üldjuhul piisab välispiiri ületamise reeglite rikkumise tuvastamisest. Kuna viisa omaja õiguslik positsioon ning tema seos viisa väljastanud riigiga on pigem nõrk, omandavad ülekaalu avalik huvi ning eesmärk tagada, et heidutus viisareeglite rikkumise vastu toimiks tõhusalt. (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-23-1430, punktid 18‒19.)
33. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kaebaja oli pärast
34. augustit 2021 Eestisse viisa alusel sisenemisel valetanud, et külastab oma ema. Tegelikkuses nähtus piiriületuste andmetest, et kaebaja ema oli koos kaebajaga Eestist lahkunud
35. augustil 2021 ning kaebaja ema ei olnud pärast seda enam Eestisse tagasi tulnud. Sellest hoolimata jätkas kaebaja pärast
36. augustit 2021 Eestis käimist, tuues põhjenduseks ema külastamise. Ka
37. novembril 2022 üritas kaebaja Eestisse siseneda, väites, et soovib ema külastada. Piiripunktis läbi viidud põhjalikuma küsitlemise käigus tunnistas ka kaebaja ise, et tema ema lahkus Venemaale
38. augustil 2021 ega ole pärast seda Eestisse naasnud. Kaebaja selgitas, et käis tegelikult ema pensioni välja võtmas ja tema korterit korras hoidmas. Seega on kaebaja ka ise tunnistanud, et on pärast
39. augustit 2021 korduvalt Eestisse sisenemisel teadlikult valetanud oma reisi eesmärgi kohta ja valetamist jätkas ta ka
40. novembril 2022, kui üritas järjekordselt Eestisse siseneda. Sellise käitumisega on kaebaja näidanud end ebaausa ja ebausaldusväärse inimesena. Eelnevalt kirjeldatud kaebaja käitumine on piisav põhjus, et tunnistada kaebaja viisa kehtetuks. Vastustaja tegevust ei saa pidada meelevaldseks. Tähelepanuväärne on see, et kaebuses kohtule jätkas kaebaja väitmist, et tema ema elab Narvas, ehkki vastustaja poolt kohtule esitatud piirikontrolli ametniku ettekandest nähtub, et ka
41. septembri
42. a seisuga ei olnud kaebaja ema pärast
43. augustit 2021 Eestisse sisenenud. Seega on kaebaja ka kohtule valetanud. Selline teguviis ainult süvendab veendumust kaebaja ebaaususe ja ebausaldusväärsuse kohta.
44. Kaebaja poolt kaebuses esile toodud asjaolud (kaebaja on Eestis sündinud, tal on Eesti isikukood ja Narvas korter, ta on korduvalt varem saanud Eestist viisasid, ta ei kujuta endast ohtu, tema emal on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba, Narvas elavad tema perekonnaliikmed) ei oma konkreetse viisa kehtetuks tunnistamisel tähtsust. Oluline on see, et kaebajale väljastati viisa ema külastamiseks, kuid pärast
45. augustit 2021 tema ema Eestis 4 3-22-2681 enam ei elanud, ent sellest hoolimata jätkas kaebaja piiriületustel teadlikult valetamist, et läheb Eestisse ema külastama. Nagu öeldud, on ainuüksi see piisav alus kaebaja viisa kehtetuks tunnistamiseks ning vastustaja ei pidanud arvestama kaebaja poolt kaebuses esile toodud asjaoludega.
46. Kaebaja väide, et ta soovis
47. novembril 2022 Eestisse siseneda, et Narvas PPA-s esitada elamisloa taotlus, ei tingi samuti vaidlustatud otsuse tühistamist.
48. novembril 2022 kaebajale piirikontrolli teinud ametniku ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks üldse viidanud soovile minna PPA-sse elamisloa taotlust esitama. Kaebaja väitis üksnes, et suundub ema juurde. Eestisse sisenemine hoopis elamisloa taotluse esitamiseks ei oleks ka olnud kooskõlas kaebajale väljastatud viisa eesmärgiga. Elamisloa taotlust oli kaebajal võimalik esitada ka Venemaal asuvas Eesti välisesinduses.
49. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. 14.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5