Obsah (13)

§ 416§ 4034§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 1§ 406§ 4062§ 4033§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2025, Rapla Tsiviilasja nr 2-25-14948 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla

§ 416

lg 1 kohaselt üles ning loovutas 27.02.2025 enda järelmaksulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue ning kõrvalnõuded. 2. Pärnu Maakohus võttis 11.09.2025 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks ning hagejale õiguse esitada hagiavalduse täpsustused ja kõik tõendid 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas hagejale kohalduvat õigust tarbijakrediidilepingute puhul, mh et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleks küsida tarbijalt konto väljavõtet või tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ning palus hagejal seetõttu määrata tagasimaksed uuesti

§ 4034lg 4 kohaselt, arvestades intressimäära muutust ja muude kulude vähendamist.

1. Hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 18.09.
2. Koos kättesaamiskinnitusega soovis kostja teada, kuidas peaks edasi toimima. Kohus selgitas seda kostjale e-kirjaga 18.09.
3. Rohkem sisulisi vastuseid kostja esitanud ei ole.
4. Hageja esitas 15.09.2025 hagiavalduse täiendusena lisadena esindajatasu arve. Menetlusse võtmise määruses väljatoodud selgitusi ega tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja ei esitanud. Samuti ei esitanud hageja ümberarvestust. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.
6. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Kohus juhindub antud asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja 2 (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 12.08.2022 järelmaksu lepingu nr X, mille alusel kostja sai kapa maksumusega 1291,97 eurot, lepingutasu 19 eurot, intress 15,9% aastas, krediidi kulukuse määr 30,42% aastas.
2. Lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 12.

§ 406

² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukude määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% aastas (kolmekordne määr 48,90%). Lepingu kohaselt oli intressimäär 15,90% aastas ning krediidi kulukuse määr 30,42% aastas. Seega ei olnud tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.
3. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, muuhulgas seda, kas krediidiandja on hinnanud nõuetekohaselt tarbija krediidivõimelisust, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) või lepingu tervikuna (

§ 4062lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkimise ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21). Krediidiandja peab

§ 4034lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus 3 kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja peab

§ 4034

lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab

§ 4033

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib

§ 4034

lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas rikkus krediidiandja kostjaga järelmaksulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohast hoolsust

§ 4034

lg-te 1–3 mõttes, kui jättis kostja kohustuste kohta andmed kogumata ja analüüsimata. Hageja on leidnud, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid eeltoodud kohustusi nõuetekohaselt, kui ta kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlustel esitatud andmete, maksehäireregistrisse tehtud päringu ja Pensionikeskusest kostja sissetulekute kohta saadud andmete põhjal. Hageja leidis, et kostja pangakonto väljavõtte küsimine ei olnud vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja kostjaga seotud asjaolusid oli krediidiandjal võimalik veenduda kostja võimes krediiti teenindada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et hageja ei ole eeltoodud väiteid esitades kooskõlas Riigikohtu juhistega tõendanud, et muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Kohus on seisukohal, et kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning Pensionikeskuse ja maksehäireregistri vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Kohus märgib lisaks, et hageja esitatud lisa 7 (dtl 31) ei ole asjakohane tõend tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohta, sest see kajastab järelmaksulepingu sõlmimisest oluliselt hilisemal ajaperioodil olemas olnud nõudeid. Järelmaksuleping sõlmiti 12.08.2022, hagi lisa 7 väljavõte on esitatud 09.09.2025 seisuga, kajastades nõudeid alates 10.05.2025. Seega ei ole võimalik veenduda, kas kostjal esinesid maksehäired ka varasemalt ning kas vastav maksehäirete raport oli krediidiregistrisse võetud juba laenutaotluse hindamisel. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning krediidiandja ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis kostja krediidivõimelisuse tema muude kohustuste osas nõuetekohase hoolsusega hindamata. Kohus on eelpool tuvastanud, et laenuandja võis kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul

§ 4034 lg 7 järgi ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude 4 kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär.

1. Järelmaksulepingu X kohaselt sai kostja kauba maksumusega 1291,97 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt toimunud laekumisi põhiosa katteks 485,15 eurot ning tasumata on intress alates 26ndast osamaksest, ehk tasutud on vähemalt 620,34 eurot, ehk lepingu alusel kokku vähemalt 1105,49 eurot.
2. 11.09.2025 kohtumääruses märkis kohus, kuidas krediidiandja pidi vastutustundlikku laenamist järgima, ning märkis, et hagejal tuleb teha nõude ümberarvestus ning juhul, kui lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tagasimaksed uuesti määrata. Kohus märkis ka, et hagejal on õigus esitada hagiavalduse täpsustused ja kõik tõendid 14 päeva jooksul, alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus on hagejale kättetoimetatud AETis 12.09.
3. Hageja ei pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid ja ümberarvutusi kohtule esitada.
4. Tulenevalt

§ 4033

lg 7 kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lepingu sõlmimise ajal oli intressimäär 0,00% ja muid tasusid, sh lepingutasu kostja laenuandjale tasuma ei pidanud. Kuivõrd hageja on kohtu hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole esitanud

§ 403

4 lg-ga 7 kooskõlas olevat võlgnevuse summat ning ei ole esitanud kohtule täiendavaid selgitusi asjaolude kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 5