← Eesti

2-25-112942/5

Obsah (6)§ 75§ 70§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Tartu Maakohus Külli Puusep 5. detsember 2025, Tartu kohtumaja 2-25-1129

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas
  2. mail 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.H. (kostja) vastu 2767 euro 33 sendi saamiseks. Kohus koostas
  3. juulil 2025 makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas kohtunikuabi
  4. novembri 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses..
  5. Hageja esitas
  6. novembril 2025 kostja vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 3493 euro 96 sendi, viivise 434 euro 82 sendi ja sissenõudekulude 35 euro väljamõistmiseks. 2-25-112942
  7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates

  1. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
  2. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb ESTO AS ja kostja vahelisest krediidilepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.
  3. Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti c kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu
  4. novembri
  5. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates
  6. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
  7. Hagiavalduses on kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses ja rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadressiks XXX Soome Vabariik. Rahvastikuregistri andmetel on alates
  8. märtsist 2025 kostja elukoha aadress XXX-i kehtetu ja kostja elukoha aadressiks on alates
  9. märtsist 2025 xxxxxxxxXXX Soome Vabariik.
  10. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja aadressina märgitud XXX , Soome Vabariik. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, miks hageja esitas hagiavalduse Tartu Maakohtule kuigi kostja elukoht on Soome Vabariigis. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada vaid lähtuma peab kostja tegelikust elukoha aadressist.
  11. Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kostja on muutnud rahvastikuregistris oma elukoha aadressi ja märkinud oma elukohaks Soome Vabariigi. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastamist leidnud, et kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Soome Vabariigis. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.
  12. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda 2

(3)2-25-112942 elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Maksekäsu kiirmenetluses on edastatud kostja e-postile menetlusdokumendid, mille kostja esitas vastuväite, mis ei vastanud nõuetele. Tartu Maakohus edastas
  1. novembril 2025 kostjale e-kirja, milles küsis kostja seisukohta kohtualluvuse osas ja palus täpsustada kostjal enda elukoha andmeid. Kohus määras kostjale vastamise tähtajaks
  2. detsember
  3. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks ega ka hilisemalt vastanud. Hageja on kasutanud ka Soome kohtutäituri abi Soomes kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, mis ebaõnnestus. Seega kohus järeldab, et kostja ei soovi asja lahendamist Eesti kohtus. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust. 10.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

12.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.