) § 121 lg 1 p 1 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui kaebaja esitab konkreetses haldus- või tsiviilasjas taotlusi sisaldava avalduse, siis selle lahendamine toimub selle kohtuasja raames vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda konkreetse haldus- või tsiviilasja menetlusse. 4. Kohus tagastab kaebuse kriminaalasjas esitatud avalduse registreerimise kohta selgituste andmise nõudes
Kohtupraktikas tunnustatakse isiku õigust esitada halduskohtule pärast kriminaalasja menetluse lõppemist kaebus kriminaalasja toimikuga tutvumise nõudes, kui isik on seda taotlenud kriminaalasja menetlenud maakohtult, kuid ei ole toimikuga tutvumist saavutanud. Isiku avalduse registreerimisel puudub iseseisev tähendus ning kaebajal puudub subjektiivne õigus algatada vaidlus tema avalduse registreerimise või selle kohta selgituste andmise nõudes. Kaebaja nimetatud kriminaalasja 1-22-3719 dokument 44 on kaebaja taotlus tutvuda kriminaalasja toimikuga. Kohus ei suuna kaebajat esitama kriminaalasja toimikuga tutvumise võimaldamiseks kohustamise nõuet, kuna kohtute infosüsteemi andmetel on toimik kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud 17.09.2025. 5. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna määruse punktis 3 ja 4 toodud asjaoludel on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 6. Kohus selgitab kaebajale, et haldusasjades ei ole kohtul alati kohustust kaebaja avaldusele vastata.
lg 3 sätestab, et kohus võib jätta tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. Tähelepanuta jätmine tähendabki seda, et kohus ei vasta kaebaja avaldusele.
lg 3 tunnustele vastavate avalduste hulka kuulub kaebaja erinevates kohtuasjades korduvalt esitatud avaldus, et kaebaja arvates hoitakse teda ebaseaduslikult Tartu Vanglas ning võib-olla tema õige viibimiskoht on Tallinna Vangla või mingi teine asutus. Halduskohtumenetluse normid ning kohtu teada ka tsiviil- ja kriminaalmenetluse normid ei näe ette, et kohtunikul on kohustus igal ajal, s.h pärast vastava kohtuasja menetluse lõppemist (endise) menetlusosalisega suhelda. Kaebajal on õigus nõuda, et tema taotlusi sisaldav avaldus lahendatakse vastavas menetlusseadustikus sätestatud korras. Taotluse lahendamise aega menetlusseadustikud enamasti ei sätesta. Nagu eespool öeldud, võib esineda ka avaldusi, mille lahendamise kohustust kohtul ei ole.
lg 2 kohaselt on kohtul õigus trahvida asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist.
lg 2 alusel võib kohus eelneva hoiatuseta trahvida menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene. 8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.