KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-13086 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2025, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr K

) § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Erakonna liikmena ja Tartu ringkonna delegaadina ei lubatud hagejal õigusvastaselt kongressil osaleda. Erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuste tagajärjel ei saanud hageja teostada kongressil oma õiguspärast hääleõigust ja mõjutada sellega kongressi otsuste sisu. Kongressi otsuste vaidlustamise eesmärgiks ei ole saavutada juba toimunud kongressist osavõttu, vaid tuvastada/saavutada õigusvastaselt vastu võetud kongressi otsuste kehtetus. 14. 09.06.2019 kongressi kokkukutsumisel rikuti oluliselt põhikirjas ja seaduses ettenähtud korda, mistõttu on kongressi otsused tühised. Erakonna põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid erakonna kongressile. Erakonna põhikirja p 10.3 sätestab, et kongress on reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnormi määrab volikogu. Sama põhikirja punkti kohaselt edastavad ringkonnad oma delegaatide nimekirjad erakonna juhatusele vähemalt nädal enne kongressi.

§ 241

alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tartu ringkonna üldkoosolekul valiti Tartu ringkonda esindama 27 delegaati, kellest kaheksat (sealhulgas hagejat) ei lubanud erakonna juhatus kongressile, vaid asendas ringkonna poolt valitud delegaadid õigusvastaselt isikutega, keda ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei valinud.

1. Alternatiivselt tuleb 09.06.2019 kongressi otsused tunnistada kehtetuks, kuna tegemist on seaduse või põhikirjaga vastuolus olevate otsustega. Kostja vastuväited
2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamise korral palus kostja jätta hagi rahuldamata.
3. Hageja tegelik kõnealuste nõuetega taotletav eesmärk saab olla liikmelisuse taastamine, mitte lihtsalt enda väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamine või selle kehtetuks tunnistamine. Jääb ka arusaamatuks, millisena näeb hageja oma tulevikku erakonna liikmena, millest ta on välja arvatud. Samas pole hagejal võimalik esitatud nõuete abil oma eesmärki saavutada, sest kostjal pole kohustust hageja liikmelisuse taastamiseks. See pole ka võimalik, kuna hageja kuulub nüüd Keskerakonda. Seega puudub hagejal õiguslik huvi.
4. Hageja väljaarvamise otsus ei ole tühine. Põhikirjast ei tulene juhatuse kohustust arvestada aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamusega. Pealegi ei esitatud aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse poolt mingisuguseid ettepanekuid, mistõttu polnudki võimalik nendega arvestada. Hageja on enne väljaarvamist ära kuulatud hagejale esitatud pretensioonide osas 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul. Hageja etteheited, et hagejat ei ole väidetavalt teavitatud väljaarvamise otsusest, ei muuda väljaarvamise otsust seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaks. Hagejat teavitati otsusest. Põhikiri ega

ei sätesta kostjale kohustust edastada hagejale allkirjastatud otsus. Väljaarvamise otsuse tegemisel ei rikutud andmekaitseõigust.

1. Puudub alus ka hageja välja arvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Väljaarvamise otsus ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kostja juhatusel on liikme väljaarvamisel ja 6 2-19-13086 vastuvõtmisel ulatuslik diskretsioon. 28.05.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli p-s 5 on üksikasjalikult selgitatud hageja rikkumisi ning hageja on arvatud erakonnast välja põhikirja p-de 6.4.1 (erakonna põhikirja nõuete rikkumine), 6.4.2 (erakonna heade tavade jäme rikkumine), 6.4.4 (erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmine) ning 6.4.5 (erakonna maine oluline kahjustamine) alusel. Kostja on kaalunud kõiki hageja rikkumisi piisavaks hageja erakonnast välja arvamiseks. Lisaks on kostja esitanud käesolevas menetluses tõendid, millega on tõendatud hageja poolt kostja kritiseerimine ja halvustamine ehk ebalojaalsus kostja suhtes. Tunnistaja RK selgitas, et hageja näitas valimiskampaania jooksul selgelt välja nii erakonna liikmetele kui ka erakonnavälistele inimestele, et hageja suhtumine kaaskandidaatidesse oli negatiivne ja hageja ründas kaaskandidaate. Vaatamata hagejale tehtud etteheidetest, ei muutnud hageja enda käitumist. Tegemist oli põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.3, 4.6 ja 4.7 rikkumistega.
2. Õigustühisuse otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja põhikirja p 12.7.2 sätestab, et kostja juhatus tagab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitud organite otsuste elluviimise ja organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest. Seadus ega kostja põhikiri ei keela juhatusel kuulutada tühiseks ringkonna üldkoosoleku otsuseid. Juhatus vastutab kostja igapäevase toimimise ja tegevuse eest. Kui üks kostja ringkondadest ei tule toime erakonnatöö korraldamisega, siis ei ole kostja juhatusel muud varianti, kui sekkuda kostja ringkonna töösse, et tagada igas ringkonnas kostja parimates huvides ja õiglane tegutsemine ning ringkonna esindatus kostja kongressil.
3. Üksnes asjaolu, et hageja ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019 kongressil, ei ole aluseks kõigi kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Veelgi enam, hageja ei ole mistahes viisil põhistanud (rääkimata tõendamisest) asjaolusid, millest saaks järeldada, et kui hageja oleks osalenud kongressil, ei oleks kongressi otsuseid vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused. Pärast
4. aastat on kongress kokku kutsutud mitmel korral ning kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti valitud pärast hagis osundatud 09.06.2019 kongressi mitu korda. Lisaks kehtiksid kõigi 09.06.2019 kongressil valitud isikute volitused ka taluvusvolituse alusel (TsÜS § 118 lg 2). Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas kostja juhatuse 28.05.2019 otsuste ja kostja 09.06.2019 kongressi otsuste tühisuse.
6. Kohus leidis, et kostja juhatuse 28.05.2019 otsus hageja Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine. Kostja oleks pidanud väljaarvamise otsuse tegemisel kuulama ära Tartu ringkonna juhatuse ning aukohtu arvamuse. Õige ei ole kostja käsitlus, et põhikirja p 6.3 II lause ja p 12.7.7 viitavad sellele, et aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamus on asjakohased siis, kui ettepanek isiku väljaarvamiseks on juhatusele edastatud aukohtu või ringkonna juhatuse poolt. Kohus nõustus hagejaga, et arvestades, et aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekute/arvamuse arvestamise kohustust on korratud kahes erinevas põhikirja punktis (põhikirja p 6.3 ja 12.7.7), on järelikult tegemist erakonna jaoks olulise põhimõttega. Vastupidise tõlgenduse kohaselt sõltuks aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuse olemasolu ja arvestamine juhatuse suvast ning see muudaks põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks. Samuti ei oleks selline tõlgendus kooskõlas põhikirja p-s 2.5 sätestatud erakonna tegevuse ja juhtimise demokraatlikkuse põhimõttega. Kostja oleks pidanud väljaarvamise otsuse tegemisel kuulama ära Tartu ringkonna juhatuse ka seetõttu, et ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus. Asjakohase ringkonna juhatuse seisukohata ei 7 2-19-13086 ole erakonna juhatus pädev asjaolusid hindama. Asja materjalidest nähtub, et kostja isegi ei küsinud aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamust. Seega rikkus kostja väljaarvamise otsuse tegemisel

§ 16lg-t 1 ja erakonna põhikirja punkte 6.3 ja 12.7.7.

1. Erakonnast liikme väljaarvamise puhul on tegemist liiget kõige intensiivsemalt riivava otsusega. Isiku õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade tavade hulka. Kohus ei nõustunud kostjaga, et Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolekul toimunud aruteluga on hageja ära kuulatud. Sellel üldkoosolekul ei olnud hageja ärakuulamine üldkoosoleku päevakorrapunktiks ning ärakuulamine poleks olnud ka võimalik, sest ringkonna üldkoosolekul ei ole põhikirja kohaselt pädevust otsustada erakonna liikme väljaarvamist. Välja arvatava liikme ärakuulamine peab toimuma konkreetsete aluste/etteheidete osas ning liikmele peab sealjuures olema arusaadav, et ärakuulamine toimub seoses võimaliku erakonnast väljaarvamisega.
2. Täidetud ei ole kostja põhikirja p-s 6.3 ja

§-s 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi nõue. Hagejale saadeti teavitus väljaarvamise kohta allkirjastamata pdf-formaadis väljavõttena juhatuse koosoleku protokollist. Võttes arvesse, et väljaarvamise otsus riivab hageja õigusi, oleks pidanud kostja järgima kirjaliku vormi nõuet. Kohus nõustub hagejaga, et

§ 16

lg 3 ja põhikirja p 12.1 lause koostoimes oleks liikme väljaarvamise otsusest teavitamise vorminõue täidetud vaid juhul, kui väljaarvamise otsusest teavitamine oleks allkirjastatud vähemalt kolme kostja juhatuse liikme poolt. Kostja on kohtule esitanud 28.05.2019 juhatuse koosoleku protokolli täisversiooni, mis on allkirjastatud kahe juhatuse liikme, mitte kolme poolt. Otsuse vastuvõtmise kord TsÜS § 38 lg 2 tähenduses hõlmab muu hulgas otsuste vastuvõtmise ja nende vormistamise nõudeid (otsuste sisu ja protokollimisele, samuti koosoleku läbiviimisele esitatavad nõuded). Seega on tegemist põhikirjas ja seaduses sätestatud otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega kostja poolt.

1. Kohus nõustus kostjaga, et andmekaitseõiguse rikkumine ei too kaasa väljaarvamise otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2 alusel. Hagejal on võimalik isikuandmete töötlemisega seotud kohustuste rikkumisega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
2. Kuivõrd kohus tuvastas, et juhatuse 28.05.2019 otsus hageja väljaarvamise kohta on tühine, ei analüüsinud kohus otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid.
3. Kohus nõustus hagejaga, et õigustühisuse otsus puudutas hageja subjektiivseid õiguseid ja huve, sest hageja ei saanud vaidlusalusel kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada. Seetõttu on hagejal tuvastushuvi õigustühisuse otsuse tühisuse või kehtetuse tuvastamiseks.
4. Kostja põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressile. Ringkonna üldkoosolekul on õigus volitada ringkonna juhatust täiendama delegaatide nimekirja juhul, kui delegaatide hulk jääb alla esindusnormi. Põhikirja p 9.13 kohaselt on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seadusest ega erakonna põhikirjast ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust valida delegaate. Seetõttu on kostja juhatuse 28.05.2019 otsus Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta tühine. Eelnevast tulenevalt ei analüüsinud kohus otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. 8 2-19-13086
5. Kohus tuvastas, et juhatuse 28.05.2019 otsus hageja erakonnast väljaarvamise kohta on tühine. Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikmelisussuhtest juriidilise isikuga. Seega on hagejal liikmelisussuhtest tulenev tuvastushuvi.
6. Delegaatide valimise õigus on vaid ringkonna üldkoosolekul või ringkonna juhatusel. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et Tartu ringkond nõustus delegaatide vahetamisega. Rikkumised, mis takistavad osalemisõiguse teostamist ning liikme õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete vigadena, mis tingivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse. Võttes arvesse, et hageja ei saanud erakonna juhatuse otsuse tõttu, mille tühisuse on kohus tuvastanud, kongressil hääletada, on kongressi otsused tühised. Kohtu hinnangul puudus uutel delegaatidel taluvusvolitus. Apellatsioonkaebus
7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
8. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme jättes osa tõendeid analüüsimata ning põhjendamata, miks ta mõnda kostja tõendit või väidet ei arvesta. Samuti on maakohus põhjendamatult rahuldanud hageja nõuded seoses õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsustega. Hagejal puudub nende otsuste vaidlustamiseks õigustatud huvi ja eesmärk, mida on võimalik saavutada. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 2 lg-t 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 29,

§-i 16 ja TsÜS § 38 lg-t

2. Kohus on põhjendamatult andnud kostja põhikirja p-dele 6.3 ja 12.7.7 sisu, mis ei vasta põhikirja p-des 6.3 ja 12.7.7 kirjapandule ega mõistliku isiku arusaamale põhikirja punktidest (VÕS § 29 lg 4). Põhikirja p-des 6.3 ja 12.7.7 ei ole sätestatud juhatusele kohustust kuulata igal juhul ja alati ära liikme väljaarvamise otsuse tegemisel aukohus ja/või ringkonna juhatus. See kohustus on juhatusel üksnes juhul, kui vastav arvamus on olemas. Maakohtu tõlgendus, et ringkonna juhatuse ja aukohtu arvamuseta ei ole väljaarvamise otsuse tegemine lubatud, muudaks põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks, kuivõrd sellisel juhul kaotaks igasuguse sisu p-s 6.3 sätestatu „võimaluse korral“ ning p-s 12.7.7 sätestatu „selle olemasolul eelnevalt“. Lisaks ei ole käesoleval juhul põhjust väita, et sellise arvamuse olemasolul oleks juhatus jõudnud teistsugusele otsusele ega oleks hagejat välja arvanud. Seejuures ei ole hageja kasutanud ka enda

§ 16

lg-s 4 sätestatud õigust, minetades kostja juhatuse väljaarvamise otsuse vaidlustamise õiguse. 35. Maakohus on põhjendamatult viidanud hageja ärakuulamise osas TsÜS § 2 lg-le 1 ja väidetavale ühinguõiguse heale tavale. Kostja põhikirjast ega ühestki seadusest ei tulene kostjale kohustust kuulata erakonna liige enne tema välja arvamist ära. Väidetav ühinguõiguse hea tava rikkumine ei ole TsÜS § 38 lg 2 alusel tühisuse tuvastamise aluseks ega TsÜS § 38 lg 1 või

§ 24lg 1 alusel väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks.

Teiseks, isiku ärakuulamine ei ole igakordselt väljaarvamise otsuse tegemiseks vajalik. Arvestades käesoleval juhul hageja arvukaid rikkumisi ja kostja huvidega vastuolus olevat käitumist, ei olnud hageja ärakuulamine põhjendatud. Kolmandaks, vaatamata eeltoodule kuulati hageja ära 11.05.2019 kostja Tartu ringkonna üldkoosolekul. Maakohus ei ole viidanud ühelegi normile ega põhikirja punktile, mille kohaselt oleks kostja pidanud hageja ära kuulama enne väljaarvamise otsuse tegemist selliselt, et hagejale oleks eelnevalt saadetud koosoleku kutse koos päevakorrapunktiga, mille sisuks oleks olnud hageja ärakuulamine väljaarvamise 9 2-19-13086 otsustamiseks. Kostja juhatusel puudub kohustus selline kutse ja päevakorrapunkt hagejale saata. Sellist kohustust ei tulene ka ühinguõiguse heast tavast. 36. Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja p 6.3 lauses 4, 12.1 lauses 2 ja

§ 16lg-s 3 sätestatut.

Hagejat teavitati otsusest. Hagejale saadeti otsus 2019. aasta juunis. Kostja põhikiri ja

ei sätesta kostjale kohustust saata hagejale allkirjastatud otsus. See ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd hageja ei olnud pärast väljaarvamist enam kostja liige ja hagejale ei pidanud avaldama kogu kostja juhatuse otsust, mis sisaldas üksnes kostja liikmetele avalikustamisele kuuluvat teavet. Ka juhul, kui ei oleks täidetud kostja põhikirja ps 6.3 ja

§ 16

lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi nõue, ei too see kaasa otsuse tühisust, kuivõrd tegemist ei ole otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega.

1. Hagi tuleb õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste vaidlustamise nõuete osas jätta läbi vaatamata. Kuna hageja ei ole kostja liige, ei saa hageja vaidlustada ka kostja organite vastu võetud otsuseid. Hagejal puudub õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks/kehtetuks tunnistamiseks õigustatud huvi. Samuti puudub hagejal võimalus saavutada õigustühisuse otsuse vaidlustamisel hageja taotletavat eesmärki. Isegi juhul, kui
2. aasta kongressil oleks osalenud isikud, kes poleks tohtinud kongressil osaleda (millega kostja ei nõustu), ei muuda see ühtegi kostja tehtud toimingut või tehingut olematuks. Kõigil kongressil valitud isikutel oli vähemalt taluvusvolitus teha toiminguid
3. aasta kongressi järgselt. Pärast
4. aastat on kongress kokku kutsutud mitmel korral ning kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti valitud pärast 09.06.2019 kongressi kaks korda. Juhul, kui kohus peaks leidma, et 09.06.2019 kongressi otsused ei ole kehtivad (millele kostja vastu vaidleb), siis ei saa tagantjärgi määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust, volikogu ja revisjonikomisjoni juba möödunud perioodiks või muuta kehtetuks kõiki
5. aasta kongressil valitud isikute tehtud toiminguid/tehinguid. 38.

§ 26

lg-s 1 ja kostja põhikirja p-s 12.1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt kostja igapäevategevust juhib ja seda esindab juhatus. Täiendavalt sätestab kostja põhikirja p 12.7.2, et kostja juhatus tagab organisatsiooni igapäevase toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest. Olukorras, kus kostja juhatus näeb, et kostja Tartu ringkonna juhtimises on väga suuri vigu, on juhatusel kostja juhtimise ja igapäevase toimimise tagamiseks õigus võtta vastu otsuseid, sh otsustada, et Tartu ringkonna üldkoosoleku otsus on tühine. Kostja juhatuse sekkumine Tartu ringkonna erakonnatöösse oli vajalik, kuivõrd tegevus Tartu ringkonnas toimus õigusvastaselt, mitte põhikirja järgides ja teiste kostja liikmete osas ülekohtuselt ja ebaõiglaselt. Kostja juhatus pidi tagama, et organisatsioon toimiks.

1. Kostja vaidlustab maakohtu poolt menetluskulude jaotuse sõltumatult kohtuotsusest. Kõigi tsiviilasjas tekkinud menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Lisaks hagejale oli tsiviilasjas hagi esitajaks õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste vaidlustamiseks ka E.W, kes loobus 11.02.2022 avaldusega hagist. Harju Maakohtu 01.04.2022 kohtumääruse p-s 7 jäeti menetluskulud E.W kanda. Seega on maakohtu otsus kõigi menetluskulude kostja kanda jätmise osas vastuolus maakohtu 01.04.2022 määrusega. E.W hagist loobumise seisuga tekkinud kostja menetluskulud 14 841,60 eurot tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-ga 4 jätta E.W kanda sõltumata tsiviilasja lõpplahendist. Lisaks on hageja koormanud põhjendamatult kohtutoimikut. Hageja käitumise tõttu on käesolev kohtumenetlus veninud (hageja ei suutnud sh 13.09.2023 istungil anda ammendavaid vastuseid kohtu küsimusele, mis tingis täiendavate tähtaegade määramise; 10 2-19-13086 hageja menetlusdokumendid on ebamõistlikult pikad ja seisukohti kordavad), mistõttu tuleb igal juhul jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus tuvastas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28.05.2019 otsuste tühisuse. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28.05.2019 otsused kehtetuks. Samuti tuleb täpsustada menetluskulude jaotust tulenevalt E.W hagist loobumisega. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
4. 28.05.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus erakonna juhatus otsustas arvata hageja erakonnast välja ning kuulutada Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolek õigustühiseks. Hageja palus tuvastada nimetatud otsuste tühisuse, alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.
5. Hageja erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse alustena tugineb hageja sellele, et otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (juhatus ei kuulanud ära Tartu ringkonna juhatust ega erakonna aukohut; samuti ei kuulatud ära hagejat, millega rikuti ühinguõiguse head tava; hagejat ei teavitatud otsusest korrakohaselt). Maakohus leidis, et tegemist on otsuse tühisuse alustega ja tuvastas hageja erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tegemist on otsuse tühisuse alustega. 43.
6. Riigikohus selgitas, et kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis tuleb kõigepealt hinnata, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul kui kohus tuvastab, et vaidlustatud otsus on tühine, siis ei pea kohus sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet oma otsustes käsitlema (RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017, p 17.2). Seega hindas maakohus õigesti kõigepealt väljaarvamise otsuse tühisust. 43.2.

§ 241

lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Mittetulundusühingu juhatuse otsus võib TsÜS § 38 lg 2 ja

§ 24¹ lg 1 järgi koosmõjus § 24 lg-ga 7 olla tühine mh juhul, kui otsus ei vasta headele kommetele (TsÜS komm

§ 241lg 1 ei näe ette põhikirja rikkumise korral otsuse tühisust.

Tegemist ei ole ka kokkukutsumise korra rikkumisega ega muude

§ 241 lg-s 1 sätestatud tühisuse alustega. Ts

ÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra olulise rikkumisena käsitatakse sõltuvalt otsuse tegemise viisist kas koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist või otsuse tegemise korra olulist rikkumist. Üldisemalt on sellisel juhul tegemist isiku enda osalemisõiguse olulise rikkumisega (TsÜS komm

§ 24

lg 1 I lause kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohus võib

§ 24

lg 1 I lause alusel koosmõjus

§ 24lg-ga 7 ja Ts

ÜS § 38 lg 1 I lause järgi tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks annavad alust kergemad otsuse sisu- ja protseduurivead, mis ei too endaga kaasa otsuse tühisust, sh vastuolu põhikirja, seaduse või õiguse üldpõhimõttega (TsÜS komm

§ 16

lg-s 4 sätestatud õigust, minetades kostja juhatuse väljaarvamise otsuse vaidlustamise õiguse. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga.

§ 16

lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Eeltoodust tuleneb, et mittetulundusühingu liikmel on võimalus oma mittetulundusühingust väljaarvamine vaidlustada üldkoosolekul, kuid sätte sõnastusest ei saa järeldada, et tegemist oleks kohustusliku kohtuvälise vaidluse lahendamise korraga. Õigus mittetulundusühingu juhatuse otsust kohtus vaidlustada tuleneb TsÜS §-st 38 (vt ka TlnRnKo 01.02.2011, 2-09-48081). 43.

1. Kuna kostja juhatus rikkus hageja välja arvamise otsuse tegemisel põhikirja punkte 6.3 ja 12.7.7 ja see rikkumine toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise, ei ole vajalik hinnata, kas selle otsuse kehtetuks tunnistamise toob käesoleval juhul kaasa ka hageja ärakuulamata jätmine ja otsusest hageja teavitamata jätmine.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejal puudub õiguslik huvi õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste vaidlustamiseks. 44.
3. Organi otsuse tühisuse tuvastamist saab kohtult taotleda iga isik, kellel on organi otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Nimetatud isikuteks on oma positsioonist tulenevalt juriidilise isiku kõigi organite liikmed, sõltumata asjaolust, kas nad osalesid otsuse vastuvõtmisel või mitte (TsÜS komm

§ 24

lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda muuhulgas ka mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

§ 24

lg 7 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Seega saab mittetulundusühingu liige nõuda mittetulundusühingu juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus tunnistas hageja erakonnast välja arvamise otsuse kehtetuks. Kui tehing on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, siis on see samamoodi nagu ka tühine tehing kehtetu algusest peale. Tühise tehingu õiguslikud tagajärjed on sarnased (TsÜS komm § 84, p 3.4). Seega on hageja erakonnast välja arvamise otsus kehtetu algusest peale ja hagejat tuleb endiselt käsitada erakonna liikmena. Sellest tulenevalt on hagejal tuvastushuvi õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks olemas tulenevalt tema liikmesusest. Asjaolu, et hageja on hiljem saanud Keskerakonna liikmeks, ei oma antud juhul tähtsust, kuna kohus peab hindama järgnevate otsuste (õigustühisuse ja kongressi otsuste) osas, kas hagejal on õigustatud huvi nende vaidlustamiseks. Vaidlust ei ole, et õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tegemise ajal hageja Keskerakonna liige veel polnud. 44.

1. Kostja põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid erakonna kongressile. Põhikirja p 10.3 sätestab, et kongress on delegaatide koosolek. Tartu ringkonna 13 2-19-13086 üldkoosolek valis hageja delegaadiks kongressile, kuid hageja ei saanud juhatuse õigustühisuse otsuse tõttu sellel osaleda. Vaidlust ei ole, et hagejat 09.06.2019 kongressile ei kutsutud. Seega on hagejal õiguslik huvi õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt ka sellest, et hageja ei saanud delegaadina kongressil osaleda. 44.
2. Kostja väidab, et kõigil kongressil valitud isikutel oli vähemalt taluvusvolitus teha toiminguid
3. aasta kongressi järgselt. Kostja märgib, et pärast
4. aastat on kongress kokku kutsutud mitmel korral ning kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti valitud pärast 09.06.2019 kongressi kaks korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma need asjaolud 09.06.2019 kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks õigustatud huvi välja selgitamisel tähtsust. Asjaolust, et kongressil valitud isikutel võib olla suhetes kolmandate isikutega talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2), ei saa järeldada, et erakonnast ebaõigesti välja arvatud liikmel puuduks õigus kongressi otsuseid vaidlustada. Samuti ei saa sellist vaidlustamise õigust välistada asjaolu, et tagantjärgi ei saa määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust, volikogu ja revisjonikomisjoni. Sellest, et
5. aasta kongressil valitud isikud on vahepeal uuesti valitud või nende volitused on lõppenud, ei saa järeldada hagejal tuvastushuvi puudumist. 44.
6. Seega ei saa hageja nõuet õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.
7. Hageja tugineb 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamise otsuse tühisuse alustena sellele, et otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda ja otsus on vastuolus heade kommetega. Maakohus leidis, et tegemist on otsuse tühisuse alustega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 45.
8. Hageja hinnangul ei tulene erakonna põhikirjast ega seadusest erakonna juhatusele õigust otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse sekkuda ning viitas tühisuse alusena sellele, et kostja juhatus rikkus põhikirja punkte 9.13, 9.8 ja 10.
9. Kostja põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Põhikirja p-de 9.8 ja 10.3 kohaselt valivad delegaate ringkonnad, mitte erakonna juhatus (I kd tl 26–30). Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist on otsuse tühisuse alusega. Hageja tugineb põhikirja rikkumisele.

§ 24

lg 1 I lause kohaselt koosmõjus

§ 24lg-ga 7 ja Ts

ÜS § 38 lg 1 I lause järgi on põhikirjaga vastuolus olev otsus kehtetuks tunnistatav. 45.2. Hageja väitel on õigustühisuse otsus heade kommetega vastuolus, kuna erakonna juhatuse eesmärgiks oli „tühistada“ neile mis tahes põhjusel sobimatute delegaatide valimine ning „lülitada“ selliste isikute asemele delegaatide nimekirja endale meelepärased isikud. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt RKTKo 10.12.2012, 3-2-1-156-12, p 11). Heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul on tegemist käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega (TsÜS komm

§ 24

lg 1 I lause alusel koosmõjus

§ 24lg-ga 7 ja Ts

ÜS § 38 lg 1 I lause järgi kehtetuks. 46. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse ja põhjendustega selle kohta, et Kongressi otsused on tühised. Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et

§ 24

1 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kokkukutsumise korra rikkumiseks on ühingu liikme osalemisõiguse rikkumine. Hageja valiti Tartu ringkonna üldkoosoleku poolt osalema 09.06.2019 kongressil delegaadina ja põhikirja p-dest 9.8 ja 10.3 oli hagejal õigus kongressil delegaadina osaleda. Õigustühisuse otsuse tõttu ei kutsutud hagejat kongressile, millega rikuti 15 2-19-13086 hageja suhtes kongressi kokkukutsumise korda. Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et 09.06.2019 kongressi otsused on

§ 241lg 1 alusel tühised. 47. Kuna hagi kuulub endiselt rahuldamisele, jäävad Ts

MS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja menetluskulud jättis maakohus kostja enda kanda. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et maakohtu 01.04.2022 määruse p-s 7 jäeti E.W hagist loobumise tõttu kostja menetluskulud E.W kanda. Kostja hinnangul tuleb E.W hagist loobumise seisuga tekkinud kostja menetluskulud kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 4 jätta E.W kanda sõltumata tsiviilasja lõpplahendist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu menetluskulude jaotus on vastuoluline maakohtu varasema määrusega ja täiendab maakohtu menetluskulude jaotust sellega, et kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda, välja arvatud osas, milles menetluskulud jäeti hagist loobumise tõttu E.W kanda.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu menetluskulud tuleks TsMS § 162 lg 4 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKo 27.11.2019, 2-17-18531, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamise. Menetlusosalise poolt mahukate menetlusdokumentide esitamine ja kohtu küsimustele ammendavate vastuste esitamata jätmine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, millest saaks järeldada kostja jaoks äärmiselt ebamõistlikku või ebaõiglast olukorda.
2. Ehkki ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus üksnes täpsustab maakohtu menetluskulude jaotust. Sisuliselt ei muutu seetõttu maakohtu kulude jaotus poolte vahel ning sellest tulenevalt ei mõjuta see ka apellatsioonimenetluse kulude jaotust. (allkirjastatud digitaalselt) 16