Obsah (7)

§ 429§ 431§ 432§ 173§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-130267 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaa

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib 1 hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 431lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

3.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

1. Kohus andis 08.10.2025 kohtunõudega kostjale tähtaja esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise suhtes, sh märkimiseks, kas kostjal on tekkinud menetluskulusid ning kas ta soovib nende väljamõistmist hagejalt. Kohus pikendas tähtaega kuni 27.10.
2. Kostja taotles 26.10.2025 seisukohas jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et ta oma menetluskulude nimekirja ei esita. Vastuväiteid hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele kostja seisukohast ei nähtu.
3. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja nr 2-23-130267 menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 6.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

1. Hageja esitas kostja vastu esmalt nõude maksekäsu kiirmenetluses 31.07.
2. Kostja esitas 10.08.2023 nõudele vastuväite. Hagi esitati kohtusse 30.08.
3. Kostja tasus nõude kolme maksega 11.08.2023 (340 eurot), 03.10.2023 (640 eurot) ning 26.10.2023 (52 eurot), kokku summas 1032 eurot. Seega on kostja tasunud nõude osaliselt pärast maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamist ning enne hagi esitamist.
4. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162

lg-t 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, 2 vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (2-20-5007, p 15). Käesolevas asjas hageja loobub hagist seetõttu, et ta on saavutanud oma eesmärgi, s.o rahalise nõude rahuldamise, ning see on toimunud osaliselt pärast hagi esitamist. Samas on kostja poolt kohtule esitatud materjalidest näha, et kostja ei ole põhjendamatult kahju hüvitamisest keeldunud ja on hagejale kompromissi pakkunud, kuid hageja ei ole sellele reageerinud. Ka ei ole hageja menetluse käigus vaidlustanud seda, et kostja on näidanud üles huvi vaidluse kompromissiga kohtuväliselt lahendamise vastu. Eeltoodu ilmestab kohtu hinnangul hageja soovimatust vaidlus kohtuväliselt lahendada. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et antud olukorras on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda ning õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 9.

§ 150

lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3