← Eesti

2-25-16172/3

Obsah (8)§ 407§ 444§ 162§ 138§ 144§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-16172 Tsiviilas

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 03.10.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile vastamise tähtpäev oli 23.10.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab

§ 444lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja nõue tuleneb 28.01.2023 hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus on hagiavalduse kohaselt 36,48%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2023 kehtinud VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra 45,93%. Hageja on esitanud nõude viisil, kus on lugenud kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulusid ja haldustasu). Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034 ) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Vastavalt

§ 138

lg-le 1 on 2 menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 385 eurot ja õigusabikuludest 100 eurot, kokku 485 eurot (dtl 6-7). Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduses ja see on koos hagiavaldusega kostjale kätte toimetatud 03.10.2025. Riigilõiv 385 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 100 eurot on põhjendanud ning kohus mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Hageja lepingulise esindaja fikseeritud tasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) hagi koostamise eest on mõistlik ja põhjendatud. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kooskõlas

§ 468

lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.