lg.2 p.4, 7, 8; §199 lg.2 p.5, 9 ja §121 järgi Y süüdistus
xx.xx.xxxx, isikukood XXX, kodakondsuseta, xxxharidus, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx, töövõimekaotus xx%, varem kriminaalkorras 1 karistatud - Ida-Viru Maakohtu 01.07.1997 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud - Kohtla-Järve Linnakohtu 01.11.1999 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 4 kuud - Lääne-Viru Maakohtu 11.09.2001 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 ja §84 järgi vabadusekaotusega 3 aastat katseajaga 3 aastat - Ida-Viru Maakohtu 31.07.2003 otsusega KrK §139 lg.2 p.2 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud 6 päeva - Ida-Viru Maakohtu 20.09.2004 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3; §141 lg.2 p.1, 2, 4; §143 lg.2 p.1, 2 ja §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vangistusega 3 aastat - Viru Maakohtu 14.01.2010 otsusega
lg.2 p.1 ja §121 järgi vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 24 kuud Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 22.03.2010 Y sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud - Ida-Viru Maakohtu 13.02.2003 otsusega KrK §140 lg.2 p.1, 2 järgi rahalise karistusega 186 päevamäära ulatuses, s.o. summas 9300 krooni - Ida-Viru Maakohtu 29.11.2005 otsusega
lg.2 4, 5, 7, 8 ja §200 lg.1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat - Viru Maakohtu 03.01.2006 otsusega
lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 18.01.2010 Käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas (nr.09240101315) Kannatanud A isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, xxx B isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx C 2 isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx, õpib XXX II kursusel Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Y Karistusseadustiku §200 lg.2 p.4, 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Mõista Y õigeks Karistusseadustiku §200 lg.2 p.8 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Y suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ning Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.4-1 ja §429 alusel kohaldada tõkendit – vahistamine. Y karistuse kandmise algus on 03.03.
lg.1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, pani toime röövimise: 06.12.2009 kella 02.00 paiku Kohtla-Järvel Maleva tänaval maja nr.9 juures koos Xga, tegutsedes üheskoos ja kooskõlastatult võõra vara äravõtmise eesmärgil, kasutasid vägivalda A suhtes, nimelt X läks tagant A juurde, sulges ühe käega suu ja käskis vait olla. Pärast seda X võttis käe suu pealt ja pani vastu A kõri metallist eseme. Y hakkas sel ajal läbi otsima A taskuid. Jope ülemistest taskutest võttis Y välja raha summas 300 krooni ja A poja D Swedbank AS pangakaardi, kampsuni taskust võttis ta välja mobiiltelefoni Nokia 2680 (maksumusega 1200 krooni), seejärel võttis sõrmest 7 sõrmust: laulatussõrmus väärtusega 350 krooni, safiiriga hõbesõrmus väärtusega 5000 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 30 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 120 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 100 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 150 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 90 krooni. Seejärel jooksis Y pangaautomaadi poole. X jätkas A kinnipidamist tema kõri vastu pandud metallist esemega, rääkides samal ajal oma mobiiltelefoni teel Yga. Seejärel nõudis X Alt röövitud 5 pangakaardi PIN koodi. Pärast seda, kui A oli öelnud temale pangakaardi vale PIN koodi, ütles X Ale: „Mis, lita, kas elust on villand või?” Pärast sellist ähvardust ütles A õige PIN koodi, mille X ütles telefoni teel Yle. Pärast seda viis X A veidi kõrvale, tõukas teda ja põgenes sündmuskohalt. Sel ajal võttis Y pangakaardiga välja raha summas 500 krooni, pärast mida oli selle pangakaardiga veel välja võetud sularaha kogusummas 1300 krooni. Oma tegevusega põhjustasid Y ja X Ale kahju summas 9 170 krooni. Sellega pani Y toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o.
Viru Maakohtu poolt KrK §141 lg.2 p.1, 2, 4 alusel vangistusega 3 aastat, pani toime röövimise: 06.12.2009 kella 02.00 paiku Kohtla-Järvel Maleva tänaval maja nr 9 juures koos Yga, tegutsedes üheskoos ja kooskõlastatult võõra vara äravõtmise eesmärgil, kasutasid vägivalda A suhtes, nimelt X läks tagant A juurde, sulges ühe käega suu ja käskis vait olla. Pärast seda võttis X käe A suu pealt ja pani vastu A kõri metallist eseme. Y hakkas sel ajal läbi otsima A taskuid. Jope ülemistest taskutest võttis Y välja raha summas 300 krooni ja A poja D Swedbank AS pangakaardi, kampsuni taskust võttis ta välja mobiiltelefoni Nokia 2680 (maksumusega 1200 krooni), seejärel võttis sõrmest 7 sõrmust: laulatussõrmus väärtusega 350 krooni, safiiriga hõbesõrmus väärtusega 5000 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 30 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 120 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 100 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 150 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 90 krooni. Seejärel jooksis Y pangaautomaadi poole. X jätkas A kinnipidamist tema kõri vastu pandud metallist esemega, rääkides samal ajal oma mobiiltelefoni teel Yga. Seejärel nõudis X Alt röövitud pangakaardi PIN koodi. Pärast seda, kui A oli öelnud temale pangakaardi vale PIN koodi, ütles X Ale: „Mis, lita, kas elust on villand või?” Pärast sellist ähvardust ütles A õige PIN koodi, mille X ütles telefoni teel Yle. Pärast seda viis X A veidi kõrvale, tõukas teda ja põgenes sündmuskohalt. Sel ajal võttis Y pangakaardiga välja raha summas 500 krooni, pärast mida oli selle pangakaardiga veel välja võetud sularaha kogusummas 1300 krooni. Oma tegevusega põhjustasid Y ja X Ale kahju summas 9 170 krooni. Sellega pani X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o.
Viru Maakohtu poolt KrK §139, §141, §143 ja §140 järgi vabadusekaotusega 3 aastat ning 02.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest
lg.1 järgi rahatrahviga 2400 krooni ning 16.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest
lg.1 järgi rahatrahviga 3000 krooni ning 23.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest
lg.1 järgi rahatrahviga 3060 krooni, pani toime uued vargused: - 05.01.2010 kella 17.40 ajal Kohtla-Järvel Xxxx xx asuva X kaupluse müügisaalis, vaba juurdepääsu teel, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, varastas komplekti Gillette Fusion firma žiletiteri maksumusega 251 krooni. 6 Seejärel läbis kassa kauba eest maksmata, misjärel peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumata. - 04.02.2010 kella 10.00 paiku Kohtla-Järvel Keskallee 1 asuva kaubanduskeskuse hoone juures võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, rebis B käest kilekoti, milles oli karpi pakitud uus mobiiltelefon Nokia E-52 koos dokumentidega (maksumusega 4990 krooni), misjärel põgenes sündmuskohalt, tekitades sellega Ble kahju summas 4990 krooni. Sellega pani X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, toime pandud süstemaatiliselt, s.o.
X on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta tiris 04.02.2010 kella 08.30 paiku Jõhvis Rakvere tänaval maja nr 3 juures Ct riietest ning lõi kaks korda Cle käega vastu nina, tekitades temale füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega pani X toime teise inimese löömise, s.o.
X on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud 02.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest
lg.1 järgi rahatrahviga 2400 krooni ning 16.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest
lg.1 järgi rahatrahviga 3000 krooni ning 23.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest
lg.1 järgi rahatrahviga 3060 krooni ning 14.01.2010 Viru Maakohtu poolt
ja §121 järgi vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, pani toime uue varguse: - 10.04.2010 kella 13 ajal Jõhvis Xxxx xx asuva kaupluse Y taaramajast varastas välisjälgimise kaamera maksumusega 6573,20 krooni. Sellega pani X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud süstemaatiliselt, s.o.
Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Y tunnistas end maakohtu istungi alguses süüdi osaliselt, ütluste andmise käigus tunnistas ta enda süüd täielikult ja kahetses toimepandut. Süüdistatav Y poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 06.12.2009 öösel oli ta väljas koos Xga. Koos nägid nad At, kellelt tahtsid raha saada. X hoidis kannatanut õlgadest kinni, Y otsis samal ajal läbi kannatanu taskud. Y kinnitas kohtuistungil, et võttis kannatanu taskutest ära sularaha, pangakaardi ja kannatanu sõrmedest sõrmused, 6 või 7 tükki, millest 3 tagastas politseile, ülejäänud kinkis ära. Pangakaardiga võttis Y kannatanu arvelt välja 500 krooni, kohe peale juhtunut, kusjuures talle helistas X ja ütles pangakaardi PIN-koodi, teisel korral õige. Pangaarvel oli 1800 krooni, Y võttis välja 500 krooni ja ütles hiljem Xle, et arvele jäi veel raha. Kannatanu taskuist võetud sularaha, pangaautomaadist võetud 500 krooni ja sõrmuseid Y Xga ei jaganud. Y kinnitas kohtuistungil, et ilma Xta ta ei oleks üksinda saanud kannatanult asju ära võtta. Mingit terariista Y Xl ei näinud, samuti ei näinud ta kannatanu telefoni. 7 Süüdistatav X tunnistas end kohtuistungil süüdi osaliselt – 06.12.2009 kuriteos (kannatanu A) tunnistas ta end süüdi osaliselt, 05.01.2010 kuriteos (kannatanu XXX OÜ) tunnistas ta end süüdi täielikult, 04.02.2010 kuriteos (kannatanu B) tunnistas end süüdi osaliselt, 04.02.2010 kuriteos (kannatanu C) ta end süüdi ei tunnistanud ja 10.04.2010 kuriteos (kannatanu YYY AS) tunnistas ta end süüdi täielikult. Süüdistatav X poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, - et 06.12.2009 oli ta koos Yga ja kannatanu At nägi ka alles siis. Y võttis kannatanu taskust pangakaardi, X seisis samal ajal lihtsalt nende kõrval. Kannatanu juurde jõudis X alles siis, kui Y juba sobras kannatanu taskutes. X kinnitas, et nad läksid kannatanu juurde selleks, et küsida raha võlgu. Kannatanu vastas, et tal on raha arvel ja seejärel Y juba võttis kannatanu taskust pangakaardi. X kinnitas, et tema ei näinud Yi käes kannatanu taskust võetud sularaha ja telefoni. Y jooksis pangakaardiga pangaautomaadi juurde ja ütles, et PIN-kood on vale. Selle peale selgitas X kannatanule, et pangaautomaat sööb pangakaardi ära, kui ta õiget PIN-koodi ei ütle, mispeale kannatanu ütles õige koodi. Pärast seda hakkasid nad koos kannatanuga minema sama pangaautomaadi poole, kus oli Y, kuid viimast seal enam ei olnud. Seejärel läks X teise pangaautomaadi juurde, sai Ylt kannatanu pangakaardi ja läks tagasi esimese pangaautomaadi juurde, et pangakaart kannatanule tagastada, kuid kannatanut seal enam ei olnud. X ei küsinud Ylt, palju raha arvel oli ja ise ta kannatanu pangakaarti ei kasutanud. Pangakaardi andis X järgmisel päeval üle teistele tuttavatele, PIN-kood oli kirjas kaardi tagaküljel. Y ilmselt ei näinud, et X ei hoidnud kannatanut kinni, vaid seisis lihtsalt kõrval - et 04.02.2010 suhtles X kannatanu Bga, viimane tuli kauplusest välja ja tahtis telefoni müüa. Mis telefoniga oli tegemist, selle vastu X huvi ei tundnud, kilekoti sisse ei vaadanud. Kannatanu kilekott koos telefoniga sattus X kätte, kui viimane läks telefoni ühele tuttavale pakkuma. Kui X tagasi tuli, ei olnud kannatanut enam seal. Siis läks X mööda tänavat edasi ja andis kilekoti telefoniga kannatanu tuttavale, kes viis telefoni pandimajja, X sai sealt 200 krooni. X nõustus, et telefoni maksumuse peab kannatanule hüvitama tema - et 04.02.2010 X ei löönud kannatanu Ct. Süüdistuses märgitud ajal ja kohas ta kohtus kannatanuga ja nad tülitsesid, kuna kannatanu laimas teda naise ja teiste sugulaste ees. Mida konkreetselt kannatanu X kohta oli rääkinud, ta ei mäleta. X kinnitas, et tal olid halvad suhted nii kannatanu kui ka viimase emaga, kes on ühtlasi ka X ämm - et kuritegudes kauplustes X ja Y ta kohtuistungil ütlusi anda ei soovi ja jääb nende ütluste juurde, mis olid tema poolt antud kohtueelse menetluse käigus. Kannatanu A kinnitas maakohtu istungil, et 06.12.2009 öösel võttis ta pangaautomaadist raha ja rääkis kodu poole minnes mobiiltelefoniga, kui tagantpoolt pandi talle käsi suu ette. Sellel ajal, kui üks hoidis kannatanut kinni, otsis teine läbi tema taskud, tagantpoolt, kiiresti ja professionaalselt. Läbiotsija oli üks, teine hoidis kinni, kusjuures kannatanu tundis kaelal paremal pool mingit metallist teravat eset. Kannatanu kinnitas, et tema kinnihoidja oli süüdistatav X, kuna viimane rääkis temaga ja tema hääl oli kannatanul veel meeles ka kohtuistungil. See, kes kannatanu taskud läbi otsis, oli süüdistatav Y. Kuigi kannatanu temaga ei rääkinud, nägi ta süüdistatavate pikkusevahet väga hästi. Kui Y oli pangakaardiga ära jooksnud, ütles kannatanu Xle vale PIN-koodi, süüdistatavad rääkisid omavahel mobiiltelefonidega ja 8 X ütles kannatanule, et tegemist oli vale koodiga. Siis surus ta metalleseme kõvemini kaelale ja käskis öelda õige PIN-koodi, mida kannatanu ka tegi, kuna kartis. X ütles õige koodi telefoni teel edasi. Kui nad raha kätte said, käskis X kannatanul teda saata, nad hakkasid minema uue keskuse poole tagasi. Siis aga X lükkas kannatanut, viimane kukkus ja X jooksis maja taha. See juhtus laupäeval, enne esmaspäeva ei olnud kannatanul võimalust arvet kontrollida. Kannatanu kinnitas, et käesolevaks ajaks on hüvitamata kahju järgmine – sularaha 260 krooni. mobiiltelefoni maksumus 1200 krooni, laulatussõrmus 500 krooni, safiiriga hõbesõrmus 5000 krooni, halli värvi metallist sõrmus 100 krooni, halli värvi metallist sõrmus 150 krooni, pangakaardi maksumus 30 krooni, pangaarvelt väljavõetud 1800 krooni. Kannatanu kinnitas, et sai politseist tagasi 3 sõrmust. Samuti seletas kannatanu, et Y temaga ei rääkinud, kannatanule jäi meelde, et ta oli väikest kasvu. Samas X häält ei unusta kannatanu kunagi. Kannatanu taskud otsis läbi ja asjad võttis ära lühemat kasvu süüdistatav, pikem hoidis kinni. Kannatanu sai aru, et nad tegutsevad koos. Kannatanu kartis pikemat, kes hoidis metalleset tema kaela vastas. Tol momendil arvas kannatanu, et tegemist oli noaga, kuid see võis olla ka kruvikeeraja või naaskel, kaela vastas oli ainult ots, pikkus üldse umbes 10 – 15 cm. Kannatanu ei kandnud salli, mistõttu oli metallots otse vastu kaela. Kannatanu esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 9040 krooni. Kannatanu B kinnitas kohtuistungil, et 04.02.2010 oli tal kaasas kaks mobiiltelefoni Nokia – E51 ja E52. Ilma jäi ta uuest telefonist Nokia E52, maksumusega 4990 krooni. Kannatanu tuli just EMT esindusest, kust ostis uue telefoni. X seisis ühe teise noormehega poe juures, neil oli 2 – 3 telefoni taskus, pakkusid neid osta. Kannatanu ütles neile, et just ostis uue telefoni ja näitas kilekotist telefoni karpi. Selle peale rabas X kannatanu käest EMT kilekoti koos telefoniga ära ja jooksis ära, teine noormees tahtis teisele poole joosta, kuid kannatanu sai teda kinni hoida. Siis tuli teisele appi kolmas, nad rabelesid lahti ja kannatanu helistas politseisse. Kannatanu kinnitas, et ostis uue telefoni enda tarbeks ja seda müüa ta ei kavatsenud. Kannatanu oli kohtuistungil kindel, et kilekoti rebis tema käest ära X, ta tundis ta ära ja kinnitas, et Xl oli ka kohtuistungile tulles seljas sama jope. Samuti oli ta enne juhtunut Xle näkku vaadanud ja temaga vestelnud, mistõttu tunneb ta ära ka näo ja hääle järgi. Kannatanu esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 4990 krooni. Kannatanu C kinnitas kohtuistungil, et sõitis 04.02.2010 liinibussiga kooli, X tuli ka selle bussi peale. Väljusid nad ühes peatuses ja X ütles kannatanule, et on vaja rääkida, viis ta pangamaja taha ja lõi 2 korda rusikaga vastu nina, kannatanu tundis valu. Samal ajal rääkis X kogu aeg midagi, palju, kuid mida, kannatanu ei mäleta. Kannatanu kinnitas, et 01.01.2010 oli tal Xga konflikt, kuna viimane võttis ära tema sõrmuse ja ei andnud tagasi. Kannatanu sõitis koju tagasi, tema ema kutsus kiirabi ja politsei, kannatanu nina oli löökidest katki. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - asitõendi 18.01.2010 vaatlusprotokoll koos fototabelitega (I kd. t.l.22-24), mille kohaselt vaadeldi Y poolt välja antud kahte sõrmust - kannatanu A 21.01.2010 allkiri (I kd. t.l.33-34), mille kohaselt on ta politseist tagasi saanud kaks sõrmust - XXX OÜ avaldus (I kd. t.l.47), mille kohaselt peeti kaupluses 05.01.2010 kauba eest tasumata kinni X. Kaup (raseerimispead Gillette Fusion, maksumusega 251 krooni) on kauplusele tagastatud rikkumata 9 - asitõendi 08.02.2010 vaatlusprotokoll (I kd. t.l.51), mille kohaselt vaadeldi CDl asuvat videosalvestust kauplusest X (asukohaga Xxxx xx Kohtla-Järve) Yi 12.04.2010 avaldus (II kd. t.l.3), mille kohaselt varastati 10.04.2010 Yi taaramajast kaamera andmed videokaamera maksumuse kohta (II kd. t.l.4) YYY AS hagiavaldus summale 6573,20 krooni (II kd. t.l.4a-4b) asitõendi 20.06.2010 vaatlusprotokoll koos fototabelitega (II kd. t.l.7-12), mille kohaselt vaadeldi CD-plaati. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et süüdistatavad Y ja X panid toime neile inkrimineeritavad kuriteod, need kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavate süü on tõendamist leidnud. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kuritegu 06.12.2009, kannatanu A Kuna ringkonnaprokurör loobus Y osas süüdistusest
Maakohus leiab, et süüdistatavate Y ja X süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud lisaks süüdistatav Y poolt süü tunnistamisele kannatanu A ütlustega kohtuistungil selle kohta, et tema tunneb röövi toimepanemises kindlalt ja ümberlükkamatult ära X. Maakohus peab kannatanu põhjendusi selles osas, et ta tunneb süüdistatava ära eelkõige tema hääle järgi, veenvateks. Kannatanu seletas põhjalikult, et süüdistatav X rääkis temaga pidevalt, sama kinnitas ka X ise. Teise süüdistatava kohta kinnitas kannatanu, et see oli tunduvalt lühemat kasvu, kuid midagi ei rääkinud. Asjaolu, et tegemist oli Yga, kinnitasid nii Y ise, kui ka teine süüdistatav X. Kannatanu ütlused ja viited süüdistatavale on olnud järjekindlad, ühesugused ja põhjendatud. Maakohtul puudub alus neid mitte uskuda. Kannatanu süüdistatavaid ei tundnud, maakohtu istungil ei tulnud välja ühtegi asjaolu, mis annaksid alust arvata, et kannatanu viitab süüdistatavate peale alusetult. Kannatanu ütlustest nähtub, et 06.12.2009 toimunud röövimise käigus surus süüdistatav X vastu kannatanu kaela metallist eseme, kannatanu arvates kas noa, kruvikeeraja või naaskli. Tegemist oli teravaotsalise, metallist ja umbes 10 – 15 cm pika esemega. Süüdistatav Y mingit relva- või relvataolist eset X käes ei näinud. Kuna ringkonnaprokurör loobus Y osas süüdistusest
Küll on aga põhjendatud süüdistus
X ütlused maakohtu istungil selle kohta, et tema üldse kannatanut ei puutunud ja seisis vaid kõrval, ei ole kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega. Nii nähtub kannatanu ütlustest, et X kattis tal kõigepealt suu käega ja siis võttis kinni ning hoidis õlgadest selliselt, et ühes käes oli tal samal ajal ka metallist ese, 10 mille ots ulatus vastu kannatanu kaela. Nende kannatanu ütlustega on kooskõlas ka süüdistatav Y ütlused kohtuistungil, mille kohaselt X hoidis kannatanut õlgadest kinni ja tema otsis samal ajal läbi kannatanu taskud. Kannatanu ütlused metallist eseme olemasolu kohta vastu tema kaela on järjepidevad, ühesugused ja maakohtul puudub alus neid mitte usaldada. Kannatanu ütlustest nähtub ka, et peale juhtunut oli tema kaelal veel järgmisel päeval punane triip. Röövimine seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald on sisult kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine ja see peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või selle vältimisele. Samuti peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele. Röövimise kaastäideviija on nii isik, kes hõivab raha/vara ja kasutab vägivalda, kui ka see, kes otseselt seda ei tee. Vägivalda kasutavad kannatanu suhtes kõik. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatav Y süü on õigesti kvalifitseeritud
lg.2 p.4, 7 ja süüdistatav X süü on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavate tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuritegu 05.01.2010, kannatanu XXX OÜ Maakohus leiab, et süüdistatav X süü antud episoodis on tõendatud lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele ka kannatanu XXX OÜ poolt esitatud avaldusega, kust nähtub, et 05.01.2010 peeti kaupluses X (asukohaga Xxxx xx Kohtla-Järve linn) kinni X seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega. Kaubaks olid raseerimispead Gillette Fusion (maksumusega 251 krooni), kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. Kuritegu 04.02.2010, kannatanu B Maakohus leiab, et süüdistatav X süü antud episoodis on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta soetas uue mobiiltelefoni (maksumusega 4990 krooni) enda tarbeks. Kaupluse juures jäi ta vestlema ja õlut jooma koos X ja viimase tuttavaga. Kannatanu näitas Xle avatud kilekotist uue mobiiltelefoni karpi, mille peale X rebis kilekoti kannatanu käest ära ja jooksis maja taha. X ütlused selle kohta, et kannatanu ise palus tal oma uus mobiiltelefon maha müüa, ei ole veenvad ega kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega. Kannatanu on järjepidevalt ja kogu aeg kinnitanud, et soetas uue mobiiltelefoni enda tarbeks ja seda müüa ei kavatsenud. Kuritegu 10.04.2010, kannatanu YYY AS Maakohus leiab, et süüdistatav X süü antud kuriteos on tõendatud lisaks süüdistatava enda ütlustega ka asitõendi vaatlusprotokolliga (koos fototabelitega), kust tehtud fotodelt nähtub X. Maakohus leiab, et antud kuriteos on süüteokoosseis realiseeritud. Süüdistatava ütlused on kooskõlas antud kuriteos kogutud muude tõenditega. Asja äravõtmise kui varguse mõiste tunnus eeldab seda, et asi ei ole süüdistatava valduses, vaid on tema jaoks võõras valduses. Käesolevas kriminaalasjas kuulusid 11 varastatud esemed kannatanutele. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdistatava käes ning tal on võimalus seda oma äranägemise järgi hakata kasutama või käsutama. Käesolevas asjas ületas X kassajoone kaupluses ilma kauba eest tasumata ning rebis kilekoti kannatanu käest ära ja jooksis sellega ära. sellega oli tal võimalus varastatut hakata oma äranägemise järgi kasutama/käsutama. Maakohus ei nõustus kaitsja väitega, et kuriteos kannatanu Bga on tegemist omastamisega. Omastamise korral on asi isiku valduses ja karistatav tegu ei seisne mitte valduse üleminekus, vaid valduses oleva asja enda kasuks pööramises. Käesoleval juhul ei olnud uus mobiiltelefon X valduses. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et X süü ülaltoodud kolmes kuriteos on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuritegu 04.02.2010, kannatanu C Maakohus leiab, et X süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud. Kannatanu on järjekindlalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil rääkinud, kuidas temaga koos väljus liinibussist X, vedas ta pangahoone taha ja peale seda, kui kannatanu oli tema käest tagasi küsinud oma kuldsõrmust, lõi kannatanut kaks korda käega vastu nina, kannatanul oli väga valus. Kuigi antud juhul on süüdistatava ja kannatanu ütlused löömise osas vastuolulised, leiab maakohus, et kannatanu ütlused on veenvad, järjekindlad ja kooskõlas muude asja materjalidega. Kannatanu on enne ütluste andmist maakohtu istungil hoiatatud vastutusest
Löömine on inimese keha järsk mehhaaniline mõjutamine. Maakohus leiab, et X süü on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Y puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna tema poolt süü tunnistamist, süüdistatav X osas arvestab maakohus kergendava asjaoluna tema poolt süü osalist tunnistamist. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud maakohus kummagi süüdistatava suhtes. Lisaks toimepandud süütegude raskusastmetele, laadile ja hulgale arvestab maakohus ka süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid. 12 Süüdistatav Y on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda ja väärtegude toimepanemise eest 24 korda. Muuhulgas on Yt varem kriminaalkorras karistatud KrK §140 lg.2 p.1, 2,
Käesoleval ajal on ta vahistatud teises kriminaalasjas. Süüdistatav X on varem kriminaalkorras karistatud kuus korda ja väärtegude toimepanemise eest 7 korda. Muuhulgas on Xt varem kriminaalkorras karistatud KrK §139 lg.2, §141 lg.2, §143 lg.2, §140 lg.2;
lg.2 ja §121 järgi.
Maakohus leiab, et süüdistatavate suhtes ei ole
Nagu nähtub eelpooltoodust, on süüdistatav Y vahistatud teises kriminaalasjas, mis näitab seda, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdistatav X on osad käesolevas kriminaalasjas läbivaadatud kuriteod pannud toime katseajal, mis näitab seda, et tingimisi mõistetud vangistus ei ole oma eesmärki täitnud. Arvestades kõike käesolevas kohtuotsuses ülaltoodut, leiab maakohus, et süüdistatav Yt on võimalik
lg.2 p.4, 7 järgi karistada vangistusega sanktsiooni alammääras ja süüdistatav Xt tuleb
lg.2 p.4, 7, 8 järgi karistada vangistusega, mis on suurem kui ettenähtud sanktsiooni alammäär, kuid tunduvalt väiksem kui karistusraamide keskmine määr. Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav Yle karistuseks vangistuse 3 aastat ja süüdistatav Xle vangistuse 4 aastat. Seoses prokuröri loobumisega süüdistusest tuleb süüdistatav Y
MS §301 alusel õigeks mõista.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase Rahalise karistuse mõistmine süüdistatav Xle ei ole põhjendatud ja seaduslikud alused selleks puuduvad. Süüdistataval puudub töökoht, seega ka legaalne püsiv sissetulek, mis võimaldaks lisaks äraelamisele tasuda ka rahalise karistuse summat. Maakohus arvestab siinjuures ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Arvestades ka süüdistatava töövõimekaotust xx% ulatuses, ei ole süüdistatav X puhul piisava sissetulekuga kohene tööleasumine tõenäoline. Maakohus peab võimalikuks karistada süüdistatav Xt enne katseaega toime pandud kuriteo eest vangistusega minimaalmääras, s.o. 30 päeva, katseajal toimepandud kuritegude eest mõistab maakohus süüdistatav Xle karistuseks 6 kuud vangistust.
Rahalise karistuse mõistmiseks süüdistatav Xle ei ole alust ka selle sätte eest eelpoolviidatud põhjendustel. 13 Maakohus peab võimalikuks karistada süüdistatav Xt selle sätte eest minimaalsele määrale lähedase vangistusega 2 kuud.
lg.1 alusel peab maakohus käesolevas asjas põhjendatuks liita nii enne katseaega toimepandud kuritegude osas kui ka katseajal toimepandud kuritegude osas süüdistatav Xle karistused, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav Xle liitkaristuseks enne katseaega toimepandud kuritegude eest 4 aastat vangistust ja katseajal toimepandud kuritegude eest 6 kuud vangistust. Viimast karistust tuleb suurendada Viru Maakohtu 14.01.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra – 10 kuud vangistust. Maakohus mõistab süüdistatav Xle liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistab maakohus süüdistatav Xle mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 6 kuud vangistust. Mõlema süüdistatava suhtes olid käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Vastavalt KrMS §130 lg.4-1 võib kohus vabaduses viibiva süüdistatava vahistada, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Maakohus leiab, et antud juhul on eelnimetatud sätte kohaldamine põhjendatud mõlema süüdistatava suhtes. Maakohtul puudub veendumus selles osas, et vabaduses olles lähevad mõlemad süüdistatavad ettenähtud tähtajal vabatahtlikult kandma vangistust. Eeltoodu alusel algab karistuse kandmise tähtaeg mõlemal süüdistataval 03.03.2011. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu A maakohtu istungil esitanud tsiviilhagi summas 9040 krooni (s.o. sularaha 260 krooni, telefoni maksumus 1200 krooni, laulatussõrmuse maksumus 500 krooni, safiiriga hõbesõrmuse maksumus 5000 krooni, 2 halli värvi metallist sõrmust maksumustega 100 krooni ja 150 krooni, taastatud pangakaardi maksumus 30 krooni ja pangaarvelt võetud 1800 krooni). Süüdistatav Y on kannatanu A tsiviilhagi tunnistanud sularaha 260 krooni, sõrmuste ja pangaarvelt võetud 500 krooni osas. Süüdistatav X ütluste kohaselt ei ole tema kannatanu Alt midagi võtnud. Maakohus leiab, et kannatanu A tsiviilhagi on põhjendatud kogu summa ulatuses ja kahjusumma kuulub väljamõistmisele kannatanu kasuks solidaarselt. Kannatanu jäi oma varast ja sularahast ilma süüdistatavate poolt tema suhtes toimepandud kuriteo tulemusel. 14 Süüdistatavatelt Ylt ja Xlt kuulub solidaarselt kannatanu A kasuks väljamõistmisele 577 eurot 76 senti. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu B esitanud maakohtu istungil tsiviilhagi summas 4990 krooni (s.o. uue mobiiltelefoni maksumus). AS EMT 04.02.2010 arvesaatelehest nr.51426303 nähtub, et mobiiltelefoni Nokia E52 maksis 4990 krooni ja B on nimetatud summa tasunud (I kd. t.l.84). Süüdistatav X nõustus maakohtus kohustuse ja tsiviilhagi summaga. istungil eelnimetatud tsiviilhagi hüvitamise Maakohus leiab, et kannatanu B tsiviilhagi on põhjendatud kogu summa ulatuses ja kahjusumma kuulub väljamõistmisele süüdistatav Xlt. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav Xlt kannatanu B kasuks väljamõistmisele 318 eurot 92 senti. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu YYY esitanud tsiviilhagi summas 6573,20 krooni (s.o. videokaamera ja toiteploki maksumus). Moya Baltic Operation Services OÜ teatest nähtub, et videokaamera maksumus oli 5131,50 krooni + 20% käibemaks ja toiteploki maksumus 416 krooni + käibemaks, kokku on nimetatud teatel märgitud summaks 6573,20 krooni (II kd. t.l.4). Süüdistatav X on oma süüd nimetatud kuriteoepisoodis tunnistanud, samuti ka esitatud tsiviilhagi. Maakohtu istungil ta tsiviilhagile ja summale vastu ei vaielnud. Maakohus leiab, et kannatanu YYY AS tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele Süüdistatav Xlt kuulub väljamõistmisele kannatanu YYY AS kasuks 420 eurot 10 senti. Käesoleva kriminaalasja materjalide juurde oli võetud asitõendina CD-plaat (kuriteos seoses videokaamera vargusega (II kd. t.l.37). Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.1 kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Maakohus leiab, et põhjendatud on ringkonnaprokuröri eelnimetatud sätte alusel kriminaalasja juurde. taotlus Anne PALMISTE Kohtunik Elle PORKMAN Rahvakohtunik Liisi LEPIK Rahvakohtunik jätta CD-plaat 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.