Obsah (13)

§ 187§ 407§ 3141§ 444§ 468§ 163§ 139§ 144§ 172§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-100738 Tsiviilasi Neste Eesti Akt

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Neste Eesti Aktsiaselts (hageja) esitas
2. jaanuaril 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.L-ilt (kostja) 594,25 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. mai 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks. Hageja esitas hagiavalduse
4. mail 2025 ja täpsustas seda
5. juunil
7. Hagivalduse kohaselt sõlmisid pooled
8. veebruaril 2022 kaardilepingu. Kaardiga sooritatud tehingute kohta väljastab hageja kord kuus arve koos eelmise kalendrikuu tehingute väljavõttega. Kostjal on tasumata arve nr XX, summas 397,36 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 397,36 eurot, viivis 133,87 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivis põhinõudelt alates
9. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas.
10. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks

§ 3141lg 2 alusel 15.

oktoobril

1. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus esitab otsuse põhjendused vaid seoses hagi osalise rahuldamisega.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
2. veebruaril 2022 kaardilepingu, mille alusel 2 sai kostja tasuda kaardiga Neste müügikohtades. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt pole lepingu lõpetamist toimunud, kuna võlgnevus on käesoleva ajani üleval. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetlus on tasuline teenus. Antud juhul oli inkassotasu suuruseks 30 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostja edastatud võlateateid, tehtud toiminguid kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks.
3. Hageja tugineb sissenõudmiskulude nõude esitamisel VÕS § 113 2 lg 2 p-le 1, mis sätestab majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlausaldaja õiguse nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 30 eurot. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s
4. Poolte vahel sõlmitud Neste maksekaardilepingu üldtingimuste p 4.
5. kohaselt kohustub Klient Nestele tasuma kõik oma kohustuste mittetäitmisega, sealhulgas võla sissenõudmisega seotud kulud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue VÕS § 113 2 lg 2 alusel tervikuna põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 1132 lg 2 alusel esitatava sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks on poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemine. Hageja on selgitanud, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole lõppenud.
6. Nõue ei saaks osaliselt rahuldamisele kuuluda ka VÕS § 113 2 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole hagis välja toonud, kas ja millal saadeti kostjale tasuta meeldetuletuskiri.
7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 13. Kohus jaotab menetluskulud

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Antud juhul on hagihinnaks 605,54 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt, rahuldamata jääb sissenõudmiskulude nõue 30 eurot. Seega jätab kohus menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ([605,54-30] ÷ 605,54 × 100) ja 5% ulatuses hageja kanda. 14. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 90 eurot (ilma käibemaksuta; tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (

§ 172

lg 9, § 484²).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 90 eurot (ilma käibemaksuta), on täies ulatuses 3 vajalik ja põhjendatud, arvestades hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele eeldatavalt kulunud aega. Kohus loeb põhjendatuks hageja menetluskulud 285 euro ulatuses (175 + 20 + 90). Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud 270,75 eurot (285 × 95%). 15. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

16.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4