KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2425 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne

) § 205 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

1. juuni 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,007982 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Nikita Malgin menetlusaluse isiku kaitsja Valentin Moto kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jekaterina Koreneva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
3. juuni 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,
5. Menetlusaluse isiku Nikita Malgini kaebus jätta rahuldamata.
6. Menetlusaluse isiku Nikita Malgini taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. oktoobril
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
10. juuni 2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,007982 karistati Nikita Malginit liiklusseaduse (edaspidi

) § 205 alusel rahatrahviga 1200 eurot.

1. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse Nikita Malginile ette seda, et
2. mail 2025 kell 14.00 Tallinnas, Tammsaare teel suunaga Pärnu mnt. poole juhtis ta mootorsõidukit, BMW X5 XDrive 40D, registreerimisnumbriga XXX, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid sõiduki esiosal ja tagaosal. Sõidukile oli paigaldatud märgid, mis ei vasta riikliku registreerimismärgi nõuetele. Menetlusalusele isikule omistatakse

§ 76

lg 1 ja MKM määruse 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 101; MKM määruse 21.06.2011 nr 49 § 2 lg 1, lisa 1 rikkumist. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 205järgi.

1. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on autol olevad numbrimärgid alates selle Eestis registreerimisest. Numbrimärkidel on kõik vajalikud turvaelemendid ja märgid on loetavad. Alates auto registreerimisest Eestis on tema auto regulaarselt läbinud tehnilise ülevaatuse samade numbrimärkidega ning ülevaatusel ei tuvastatud numbrimärkide osas ühtki puudust. See tähendab, et tal oli õigus sõita selle sõidukiga.
2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule kaebuse täienduse, märkides, et sõidukile paigaldatud registreerimismärgid olid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Registreerimismärkidel on olemas nii valgust peegeldav kattekiht kui ka nõuetekohased turvaelemendid sh. suunatundlik riigispetsiifiline embleem „EST“ ning virtuaalne turvaniit, mis koosneb kahest siinuselisest, horisontaalselt liikuvast ja kattuvast lainest. Üks neist näib hõljuvat valgustpeegeldava kile tasapinnal, teine, faasiliselt nihkes, sellest kõrgemal vastavalt MKM 21.06.2011 määruse nr 49 § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. 4.1 Puudub erimeelsus selles osas, et sõidukile olid paigaldatud A1-tüüpi registreerimismärgid A3tüüpi märgi asemel. Küll aga ei nõustu kaebuse esitaja PPA järeldusega, et nimetatud asjaolu annab aluse võtta Nikita Malgin väärteokorras vastutusele. Nikita Malgin ei ole sõiduki omanik, mistõttu puudub tal nii võimalus kui ka kohustus ja pädevus kontrollida registreerimismärgi tüübi või mõõtmete vastavust kehtestatud nõuetele, kuna tal ei ole juurdepääsu teabele selle kohta, millist konkreetset märgitüüpi (nt A1 või A3) konkreetsele sõidukile nõutakse. Vastav teave ei kajastu ei sõiduki registreerimistunnistusel ega ole kättesaadav Transpordiameti iseteeninduskeskkonnas või muus avalikult andmebaasis. 4.2 Nikita Malgin ei ole isiklikult tellinud ega paigaldanud kõnealuseid registreerimismärke; need olid sõidukile juba paigaldatud enne kui see jõudis tema valdusesse. Eeltoodust johtuvalt ei saa menetlusalust isikut pidada vastutavaks selle eest, et sõidukile oli paigaldatud registreerimismärk, mille tüüpiline tähistus erineb registrisse kantud andmetest, kui selle teabe kättesaadavus on piiratud ja ei ole menetlusalusele objektiivselt teatavaks tehtud. Seega tuleks kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.3 Juhul kui kohus peaks siiski leidma, et menetlusalune isik on toime pannud talle etteheidetava väärteo, palub kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lõike 1 punkti 1 alusel. Tegemist on ülimadala ohtlikkusega formaalse rikkumisega. Arvestades süü vähest raskust, kahju puudumist ning asjaolu, et juhtunu ei kahjusta liiklusohutust ega õiguskorda laiemalt, puudub väärteomenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. 4.4 Juhul kui kohus ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lõike 1 või § 30 lõike 1 punkti 1 alusel, palub kaebuse esitaja määratud rahatrahvi olulist vähendamist, lähtudes KarS § 56 lõikest
3. 3
4. Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.
5. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Väärteoprotokollist nähtub, et Nikita Malginile heidetakse ette seda, et ta juhtis
8. mail 2025 Tallinnas, Tammsaare teel mootorsõidukit, millel ees ja taga puudusid riiklikud registreerimismärgid ja paigaldatud märgid ei vasta riikliku registreerimismärgi nõuetele.
9. Selles, et Nikita Malgin juhtis sõidukit BMW X5 XDrive 40D, registreerimisnumbriga XXX, väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Menetlusalune isik ja kaitsja ei ole vaidlustanud, et sõidukile olid paigaldatud A1-tüüpi registreerimismärgid A3-tüüpi märkide asemel.
10. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas menetlusaluse isiku saab võtta vastutusele selle eest, et ta juhtis sõiduki, millele olid paigaldatud registreerimismärgid, mis erinesid registrisse kantud andmetest. 11.

§ 205

objektiivse koosseisu moodustab riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine.

§ 76

lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Sama paragrahvi lg 13 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 12. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 on kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Nimetatud määruse § 1 kohaselt reguleeritakse selle määrusega teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõudeid ja nõudeid varustusele ning määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel ja liiklusjärelevalve teostamisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse Lisa 1 koodiga 101 kehtestatakse nõuded registreerimismärgile ja registreerimismärk peab vastama

§ 76

lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Nendele nõuetele vastavust kontrollitakse vaatluse ja mõõtevahendiga.

1. „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ on kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusega nr 49 ning need nõuded kehtivad liiklusregistris registreerimisele kuuluvate sõidukite riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele. Viidatud määrusest nähtuvalt on sama määruse § 2 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt üldkasutatavate autode ja haagiste registreerimismärgi tüüpideks A1 ja A3 ning § 2 lg 1 p 2 järgi eritellimusel valmistatud registreerimismärgi tüübiks A
2. 4
3. Kohtus väitis menetlusalune isik, et ta ei tea, et sõidukil, mida ta
4. mail 2025 juhtis, peavad olema A3 tüüpi registreerimismärgid, kuna tal ei ole juurdepääsu infole, et seda kontrollida.
5. Vastavalt MKM 03.03.2011 määrusega nr 19 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 15 lõikele 5 tuleb üksikkorras ja eritellimusel valmistatava registreerimismärgi väljastamiseks sõiduki omanikul või tema esindajal esitada taotlus.
6. Kohtutoimikus olevast Transpordiameti vastusest nähtub, et Nikita Malgini poolt üksikkorras tellitud üldkasutatav autode ja haagiste vähendatud mõõtmetega registreerimismärk (A3 tüüp) XXX on väljastatud 07.05.2021 sõidukile BMW 535D. Pärast kõnealuse sõiduki omaniku ja numbrimärgi vahetust 30.08.2021, jäi numbrimärk XXX pärast hoiustamist Nikita Malgini valdusesse.
7. Sõiduk BMW X5 XDrive 40D, mida menetlusalune isik
8. mail 2025 juhtis, on Transpordiameti vastuse kohaselt Eestis registreeritud 18.05.
9. Sõiduki omanikuks märgiti K. F. ja kasutajaks Nikita Malgin. Sõiduki registreerimismärgiks märgiti varasemalt Nikita Malgini poolt hoiustatud ja esmase registreerimise käigus K. F. loovutatud, autode ja haagiste vähendatud mõõtmetega registreerimismärk XXX.
10. Seega ei ole võimalik, et Nikita Malgin ei olnud teadlik, et registreerimismärk XXX on vähendatud mõõtmetega ehk A3 tüüpi, sest registreerimismärk XXX oli tema enda poolt üksikkorras tellitud juba
11. aastal. Tellimine tähendab taotluse esitamist ning ei ole usutav, et inimene ei ole teadlik, mille kohta ta taotluse esitab.
12. Transpordiameti vastusega on ka ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et ta ei teadnud, et sõidukil BMW X5 XDrive 40D võib kasutada vaid A3 tüüpi registreerimismärki, sest kõnealuse vähendatud mõõtmetega registreerimismärgi XXX oli ta ise sõiduki BMW X5 XDrive 40D esmase registreerimise käigus loovutanud K. F..
13. Transpordiameti vastusest nähtuvalt esitas Nikita Malgin 31.08.2023 e-teeninduses taotluse registreerimismärgi XXX duplikaadi väljastamiseks, kuid see hävitati 08.09.2024 seoses hoiutähtaja möödumisega. Kuigi sõidukil BMW X5 XDrive 40D võib kasutada A1 või A3 tüüpi registreerimismärki, on liiklusregistri andmetel sõiduk registreeritud A3 tüübi nõuetele vastava registreerimismärgiga.
14. Väärteotoimikus olevast sõiduki detailandmetest nähtuvalt on sõidukile BMW X5 XDrive 40D, registreerimismärgiga XXX, väljastatud registreerimismärgi tüüp A
15. Väärteotoimikus olevalt salvestiselt on näha, et sõiduki kinnipidamisel olid sellele paigaldatud numbrimärgid, mis oma mõõtudelt vastasid registreerimismärgi tüüp A1 mõõtmetele.
16. Kuigi Nikita Malgin oli tellinud registreerimismärgi XXX duplikaadi, siis seda talle ei väljastatud ja hävitati hoiutähtaja möödumisel. Transpordiameti vastusest ei nähtu, et sõidukile oleks Transpordiametist väljastatud A1 tüüpi registreerimismärgid. Eelnevast järeldub, et Transpordiamet ei ole tellinud ega väljastanud sõidukile vaidlusaluseid numbrite ja tähtede kombinatsiooniga registreerimismärke.
17. Vastavalt MKM 03.03.2011 määrusega nr 19 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 14 lõikele 6 väljastab registreerimismärgi Transpordiamet sõiduki registreerimisel ja vajadusel registriandmete muutmisel. Ka

§ 76

lg 7 sätestab üheselt, et mootorsõiduki registreerimise toimingu ja registritoimingud teeb Transpordiamet ja registreerimisel väljastatakse mootorsõidukile registreerimismärk ja -tunnistus. 5 24. MKM 03.03.2011 määrusega nr 19 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 14 lg 2 kohaselt on lubatud sõidukil kasutada MKM 21.06.2011 määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ kohast Transpordiameti tellimusel ja liiklusseaduse § 191 lõikes 2 nimetatud isiku poolt valmistatud registreerimismärki. Seega saab sõidukile riiklikku registreerimismärki tellida vaid Transpordiamet

§ 191lg 2 alusel.

1. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et sõiduk BMW X5 XDrive 40D on Eestis registreeritud 18.05.2023 ja samal päeval on sõidukile väljastatud ka A3 tüüpi riiklik registreerimismärk, kuid
2. mail 2025 sõidukil olnud registreerimismärgid on teist mõõtu ja neid ei ole väljastanud Transpordiamet. Ka juhul, kui menetlusalune isik ei tellinud ega paigaldanud A1 tüüpi registreerimismärke kõnealusele sõidukile, siis oli ta täiesti teadlik, et sõiduk on registreeritud A3 tüübi nõuetele vastava registreerimismärgiga (vt. otsuse punkte 18, 19). Kohtu järeldust toetab ka väärteotoimikus olev Harju Maakohtu
3. mai 2024 otsus, mille järgi on menetlusalusel isikul olnud vaidlus sama sõiduki registreerimismärkide üle juba varem.
4. Liiklusseadus kehtib kõikidele adressaatidele ühtemoodi, mis tähendab seda, et juhtimisõigust omav isik peab teadma liiklusseaduses sätestatud õigusnorme ja neid järgima. Liikluses kasutatavad mootorsõidukid peavad olema identifitseeritavad ning nendel peab olema nõuetele vastav varustus, kaasa arvatud riiklikud registreerimismärgid, mis on olulised ka selleks, et oleks tagatud registreerimismärgi vastupidavus ilmastikule, õige loetavus ja ka identifitseerimine automaatse järelevalve jaoks.
5. Riiklikeks registreerimismärkideks on vaid sellised registreerimismärgid, mis on valmistatud vastavalt nõuetele ja mis vastavad kehtestatud nõuetele ja mis on väljastatud Transpordiameti poolt ning millised kajastuvad sõiduki registriandmetes. Tundmatu tootja poolt metallplaadile joonistatud, trükitud või pressitud tähised ei muutu numbri- või tähekombinatsiooni kattuvuse puhul veel riiklikuks registreerimismärgiks, ka siis, kui neis on isegi turvaelemente näha. Kuivõrd vaidlusalused märgid ei vasta registreerimismärgile kehtestatud nõuetele, siis ei ole need riiklikud registreerimismärgid, mis peavad olema sõidukile kinnitatud

§ 76lg 1 mõttes.

1. Kohtu arvates on menetlusalune isik andnud ennastõigustavaid ütlusi ning ta on üritanud nii ütlusi andes kui ka kohtule kaebust esitades kohut eksitada. Menetlusalune isik püüab vabaneda süüst ja vastutusest, tuues esile asjaolusid, mis on valed.
2. Eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et Nikita Malgin rikkus

§ 76

lg 1 nõudeid ning esinevad

§ 205objektiivse koosseisu tunnused.

1. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime kavatsetult. Väärteotoimikus oleva Harju Maakohtu
2. mai 2024 otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadse rikkumise eest ka varasemalt. Järelikult oli ta täiesti teadlik, missugused on registreerimismärgid, mida tohib tema juhitud sõidukil kasutada. Seega rikkus ta liiklusseaduses kehtestatud norme kavatsetult. Samuti puuduvad ka Nikita Malgini teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus 31.

§ 205

ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.

1. Kohus nõustub menetlejaga, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja 6 raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. isikut hoiduma uute süütegude
2. Hinnates Nikita Malgini süü suurust talle

§ 205

järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks süü suurust, tuleb süüd lugeda keskmiseks.

1. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtumenetluses ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat asjaolu, millega arvestada.
2. Samuti arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
3. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Nikita Malginil üks kehtiv väärteokaristus. Karistus oli määratud
4. aprillil 2024

§ 205järgi ja see on täidetud 13.

juulil

1. Kohtuvälise menetleja poolt käesolevas asjas karistuse mõistmise ajal
2. juunil 2025 oli eelmine karistus kehtiv, kuid kohtumenetluse ajaks on see kustunud. Väärteotoimikus oleva Harju Maakohtu
3. mai 2024 otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadse rikkumise eest.
4. Varasem karistus ei ole küll kehtiv, kuid võimaldab kohtu hinnangul siiski tõdeda, et Nikita Malgin andis oma käitumisega taas põhjust heita talle ette samalaadse väärteo toimepanemist. Arvestades eelnevaid andmeid võib seega teha järelduse, et varasemalt mõistetud rahatrahv ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.
5. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Nikita Malgini selgitus toimunud rikkumise kohta näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam, et liiklusseaduse nõuded on täitmiseks kõikidele liikluses osalejatele.
6. Määratud karistus sama paragrahvi s.o

§ 205

alusel viitab menetlusalusel isikul väljakujunenud käitumismustrile ja hoolimatusele kehtestatud nõuetesse. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu hinnangul alust kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks.

1. Kaitsja taotluse kohta menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus järgmist. Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et menetlusalune isik on teo pannud toime kavatsetult, siis ei saa käesolevas asjas pidada Nikita Malgini süüd väikeseks. Tegemist ei olnud juhuslikku laadi rikkumisega. Menetlusaluse isiku käitumist iseloomustab teatud muster, mis nõuab reageerimist. Arvestades käesolevat väärtegu, siis ei ole menetlusalune isik teinud mingisuguseid järeldusi varasemalt mõistetud karistusest ning on jätkanud süütegude toime panemist. Menetluse lõpetamine ei pruugi tema puhul eripreventiivseid eesmärke täita. Kuivõrd Nikita Malgini käitumises väljendub ilmselge vastandumine õiguskorrale, siis on oluline mitte anda ühiskonnale vale signaali, et juhid, kes on ohtlikud oma käitumise ja suhtumise tõttu, võivad jääda karistuseta. Seega ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks Nikita Malgini suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
3. juuni 2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,25,
4. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata. 7 Menetluskulud
5. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust Nikita Malgini suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 967,20 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad Nikita Malgini enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8