← Eesti

2-25-118516/8

Obsah (6)§ 429§ 432§ 173§ 174§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-118516 Skuba Eesti OÜ hagi BETALOGISTIK OÜ vastu võla

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõustus kohtu poolt pakutud tingimustel kompromissiga ning kostja on tasunud vastavalt kohtu poolt tehtud ettepanekule hageja kontole 1100 eurot, siis saab analoogia korras lähtuda

§ 168

lg-st 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad menetluskulud

§ 168lg 3 järgi poolte enda kanda.

Kohtule nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ning hagimenetluses tasunud riigilõivu 250 eurot, s.o kokku 315 eurot. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et kuivõrd Pärnu Maakohus on 26.08.2025 kohtumäärusega andnud asja menetlemiseks hagimenetlusse üle ja riigilõiv 65 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, siis

§ 150

lg 3 kohaselt kohus ei tagasta hagist loobumise korral maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, mistõttu hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt. Hagejale tuleb tagastada

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot, kandes selle NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.