KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3009 Haldusasi X. X-i

) § 71 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X hindamise taotluse. esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime
2. Eesti Töötukassa jättis 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 taotleja töövõime hindamata, kuivõrd taotleja ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või 3-25-3009 tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 punktid 1 ja 2).
3. Eesti Töötukassa jättis 28.08.2025 vaideotsusega nr VO/25/1996 kaebaja vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Vaide esitaja kui kinnipeetava alus Eestis viibida tuleneb seadusest, s.o välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p-st 5 ja lg-st 3 (vt RKHK 5-23-35, p-d 30–31). Tegemist on Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega, s.o Eestis viibimisega ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (vt VMS § 7). Nimetatud alused ei anna alust töövõime hindamiseks, kuna tegemist on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Vaide esitaja ei ole rahvastikuregistri andmete järgi 10.07.2025 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Seadusandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel maksta kõnealustele isikutele toetusi puude olemasolu või töövõime vähenemise või puudumise korral (põhiseaduse § 28 lg 2). Kuna põhiseadus ei kohusta selliste toetuste määramisel kohtlema välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid samamoodi nagu Eesti kodanikke, ei ole ka äratuntav, kuidas vaide esitajat praegusel juhul diskrimineeritakse. Vaide esitaja ei ole ilma jäänud Eesti riigi abist, kuivõrd ta on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, kus talle on tagatud peavari, toit ja arstiabi. TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
4. X. X esitas halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 08.10.2025 määrusega kaebuse, jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda töövõime hindamist, sest tema suhtes ei kohaldu TVTS § 2 lg

1. Tegemist on väheintensiivse riivega, sest kaebaja viibib kinnipidamiskohas ja talle on vanglas tagatud meditsiiniline abi. Kuna kaebus on riigilõivuvaba, siis jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Kuna kaebuse perspektiivitus on ilmne, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2. Kaebaja koostas 12.11.2025 määruskaebuse, mille andis vanglale üle 13.11.
3. Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik, et vastustaja hindaks kaebaja töövõimet. Töövõime hindamata jätmine paneb kaebaja teistega võrreldes halvemasse olukorda ja ta tunneb, et sellega alandatakse tema väärikust. Töövõime hindamine on vajalik kaebajale teises protsessis. Kaebaja sai halduskohtu määruse 28.10.
4. Kaebaja kirjutas määruskaebuse 12.11.2025 päeval ja ei saanud seda vanglale üle anda. Vanglas korjatakse kirjad kokku hommikuti. Kaebaja ei tea, kuidas kaebetähtaega arvestada. Eksituse korral taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 71g 1, § 181 lg 3, § 203 lg 2 ja § 207 lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, mida menetlusosaline ise mõjutada ei saa, ent mille esinemise tõttu ei olnud tal enda tahtest sõltumata võimalik vajalikku toimingut tähtaegselt teha. Tähtaja möödalaskmine pole vabandatav, kui menetlusosaline ei olnud piisavalt hoolas.

1. Kaebaja väidetud asjaolud ei luba järeldada, et määruskaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks esines mõjuv põhjus. 15-päevane tähtaeg (s.o 11.11.2025) oli möödunud enne seda, kui kaebaja asus määruskaebust 12.11.2025 koostama. Kaebaja pole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei saanud määruskaebust koostada varem ja esitada hiljemalt 11.11.
3. Isegi juhul, kui määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemist tuleks hakata lugema alates 28.10.2025, pole kaebaja väidetud asjaolud sellised, mis annaksid aluse määruskaebuse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja enda võimuses oli koostada määruskaebus selliselt, et ta saaks selle vanglale üle anda varem kui 13.11.
4. Kaebaja pole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei saanud määruskaebust koostada sellise ajavaruga, et ta saaks määruskaebuse vanglale üle anda tähtaegselt. Kaebaja hooletust menetlustoimingute tähtaegselt tegemata jätmisel ei saa käsitada määruskaebuse tähtaja ennistamise alusena.
5. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus menetlusse võtmata (

§ 187lg 3 p 2 ja § 207 lg 1).

Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (

§ 187lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3