KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-10803 Tsiviilasi A.L. U.N.-i hagi U.N

) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

1. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.
2. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja ei ela enam koos. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu ja abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik. Hageja on kohtumenetluses järjepidevalt avaldanud soovi abielu ja seda ka pärast seda, kui kohus tutvustas hagejale kostja seisukohta abielu jätkamiseks. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel järeldub, et

§ 67lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud.

Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkata, siis ei saa jõuda järeldusele, et abieluline kooselu võiks taastuda ja puudub alus abielu lahutamata jätmiseks.

1. Hagejal oli võimalik oma tahet abielu lahutamise osas muuta, kuid hageja jäi hagi juurde. Ka on hageja esile toonud, et ta on esitanud avalduse abielu lahutamiseks eelnevalt juba kolmel korral (kaks korda perekonnaseisuametile ja ühe korra varem ka kohtule), mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et hageja on tegutsenud järelemõtlematult.
2. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on tema kindel soov. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub 2 2-25-10803 üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult vormiliselt ei ole vähemalt ühe poole huvides.
3. Kostja ühepoolne soov abielu mitte lahutada ei anna alust arvata, et poolte abielu saaks säilitada. Seega on täidetud

§ 67lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks.

10. Kohus rahuldab hagi ning lahutab A.L. U.N.-i ja U.N.-i abielu. 11.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

1. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande (abielutunnistuse) kohaselt oli A.L. U.N.-i perekonnanimeks enne abiellumist A.L.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3