) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, laenusumma väljamaksmist, viivisemäära, lepingu ülesütlemise põhjendatust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel). Kohus kontrollis nimetatud asjaolusid ning ei tuvastanud, et leping oleks tühine või et vastutustundliku laenamise põhimõtteid oleks rikutud. 4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss on poolte vaba tahte väljendus ning esitatud kujul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-16747 lõpetamisele. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 6. Tsiviilasjas oli määratud kohtuistung 14.01.2026 algusega kell 13:00. Vastavalt
lg 1 ls 1 võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab kompromissi sõlmimist istungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks, kuna puudub vajadus kompromissi sõlmimist arutada kohtuistungil. Kohus tühistab 14.01.2026 määratud kohtuistungi aja ning lõpetab menetluse kohtuistungit pidamata. 7.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg on
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud jäävad hageja ja kostja endi kanda. Seega menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda. 9. Hageja taotleb kompromissis riigilõivu 280 euro tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 560 eurot. Hagejal on õigus saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 280 eurot (560/2). Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse. Riigilõiv 280 eurot tuleb tagastada hageja arveldusarvele nr EE452200221066697508, viitenumbriga 122671300092195406. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.