← Eesti

1-25-1483/13

Obsah (9)§ 121§ 199§ 266§ 64§ 68§ 57§ 16§ 24§ 218

Kriminaalasi 1-25-1483 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-1483 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistu

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 8, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 8, 9 - 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 2 päeva. Karistus täidetud 21.05.2020; 27 kehtivat karistust väärteo korras Tõkend - KrMS § 217 alusel kinni peetud 10.08.2024, 20.08.2024 – 22.08.2024, s.o kokku 4 päeva, uuesti kinni peetud 09.12.2024 ja vahistatud kuni 09.04.

  1. 24.03.2025 antud kohtu alla, tõkend vahistamine jäetud muutmata. Kaitsja Menetluse liik Leelo Viil Lühimenetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 311 ja § 313 kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Aleksandr Balõgin

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

2. Süüdi tunnistada Aleksandr Balõgin

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 4. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.08.2024, 20.08.2024-22.08.2024 s.o 4 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. Karistusaja algust lugeda alates Aleksandr Balõgin kinnipidamisest, s.o alates 09.12.2024. 6. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust

§ 57lg 1 p 3. 8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja Kr

MS § 310 lg 1 alusel: 8.1 Rahuldada kannatanu Y. B. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt Y. B. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 360 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu Y. B.´i arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.2 Rahuldada kannatanu V. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt V. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 245 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu V. M. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.3 Rahuldada kannatanu I. T. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt I. T. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1165 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu I. T. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.4 Rahuldada kannatanu M. L. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt M. L. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 350 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu M. L. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.5 Rahuldada kannatanu A. K. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt A. K. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 190 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu A. K. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.6 Rahuldada kannatanu S. G. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt S. G. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 895 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu S. G. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.7 Rahuldada kannatanu P. P. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt P. P. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 990 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu P. P. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.8 Rahuldada kannatanu N. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt N. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2970 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu N. M. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.9 Rahuldada kannatanu J. P. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt J. P. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 300 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu J. P. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.10 Rahuldada kannatanu A. K. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt A. K. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 693 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu A. K. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.11 Rahuldada kannatanu N. A. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt N. A. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 400 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu N. A. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.12 Rahuldada kannatanu A. J. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt A. J. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2741 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu A. J. arvelduskontole nr XXX, XXX. 8.13 Rahuldada kannatanu M. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksandr Balõginilt M. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 89 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu M. M. arvelduskontole nr XXX, XXX. 2

  1. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Aleksandr Balõginilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha 1329 eurot, kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu summas 1300 eurot, DNA ekspertiisi kulu summas 1680 eurot, kaitsja tasud kohtueelses menetluses kogusummas 658.80 eurot ja kohtumenetluses 439.20 eurot, s.o kaitsekulutused kokku 1098 eurot.
  2. Menetluskulusid kogusummas 5407 on Aleksandr Balõginil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 450.58 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
  4. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Aleksandr Balõginile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  5. - - Asitõendid: 15 CD-ja DVD plaati salvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; Kannatanu N. M.i poolt menetlejale üleantud esemed: musta värvi dressipüksid, elektrooniline habemeajamismasin Philips, välgumihkel Cicket - tagastada Aleksandr Balõginile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; võtmekimp 3 võtme ja 1 fonovõtmega, võtmekimp 3 võtmega, mis asuvad PPA asitõendite laos, Rahumäe tn 6, Tallinn, akt nr 24ATH31965 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kahtlustatavalt Aleksandr Balõginilt ära võetud 2 tk lõiketangid, mis asuvad PPA asitõendite laos, Rahumäe tn 6, Tallinn, akt nr 25ATH33496 – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; XXX pangakaart, Depo kliendikaart, Krooning sooduskaart, Espak kliendikaart, Partner kliendikaart 2tk, A. K. Parterkaart, elektriline hambahari braun, beeži värvi kilejope, võtmerõngaga ühendatud võtmekimp, milles erinevad võtmed 2 tk, rohelist värvi seljakott, nahast rahakott, punast värvi töökindad – on tagastatud kannatanule A. K.; Kannatanu A. K. ID-kaart on saadetud hävitamisele; M. K. nimeline XXX-i kaart on tagastatud XXX-i; A. A. nimeline XXX kaart on tagastatud XXX-le; Kõlar JBL (musta värvi, mudel teadmata, katkine), kõlar WESTROM mudel XXX (must-valge värvusega, kulumismärkidega), 2 tk valgusti minigrip kotis (juhtme ja kahe kruviga), 11 erinevat juhet, habemeajamismasin, musta värvi kott, kinnitusrihm (sinist värvi), küünetangid mustas karbis, 3 dokumenti (Lombard), rahakott musta värvi, mille sees: Olybet Silver kaart, XXX pangakaart Aleksandr Balõgin nimeline, ID-kaardi PIN koodid, 3 erinevat kõnekaardi raami (kasutatud), musta värvi boxerid, fc levadia fliis, püksirihm metallist pandlaga, ratta valgusti, juhe, deodorant old spice, küünetangid 2 tk, aftershave 75ml, kosmeetikakott, kamm 2tk, deodorant 3 tk, tabletid (tundmatud), nikotiinipulk, grippkotis teadmata esemed, marker, bt transmitter, metall värvusega kett, käevõru, dušigeel, prillid, 3 - juhe, F-secure 2tk, musta värvi üleriie, must-valge triibuline pluus, mustad dressid, WÜRTH komplekt, lühikesed püksid, sinine fliis ja veepudel - on tagastatud Aleksandr Balõginile, esemed saadetud Tallinna vanglasse hoiule; Aleksandr Balõginilt ära võetud esemed TEAMRIDER jalgratas ja pikendusjuhe, mis on Ida-Harju politseijaoskonnas hoiul – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Aleksandr Balõginile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 20.06.
  6. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav
  8. juunil
  9. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Aleksandr Balõgini süüdistatakse selles, et 07.07.2024 kella 02.37 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX juures olevast jalgrattaparklast M. M.le kuuluva halli/musta värvi jalgratta Kross väärtusega 300 eurot, jalgratta luku väärtusega 20 eurot, telefonihoidja väärtusega 39 eurot ning jalgrattatuled väärtusega 30 eurot. Jalgratas tagastati kannatanule. Aleksandr Balõgin tekitas M. M.le varalist kahju kokku summas 89 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 07.07.2024 kell 21.30 kuni 09.07.2024 kell 08.10 tungis sisse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX asuvast haagissuvilast Caravelair Antares registreerimisnumbriga XXX A. J.ile kuuluvad televiisori Smart TV Carbest 12V väärtusega 200 eurot, Makita akutolmuimeja väärtusega 38 eurot, telekamängu väärtusega 35 eurot, tööriistakomplekti Profi väärtusega 20 eurot, tahvelarvuti Samsung Galaxy Active Tab 2 väärtusega 150 eurot ning kannatanule K. J. kuuluvad HP Spectre sülearvuti väärtusega 500 eurot, rahatasku väärtusega 15 eurot, milles oli ID-kaart maksumusega 45 eurot, juhiluba maksumusega 23 eurot, ühistranspordi roheline kaart väärtuseta, D-päike solaariumi VIP kliendikaart väärtuseta, kliendikaardid väärtuseta ja sularaha 165 eurot. Kokku tekitas Aleksandr Balõgin kannatanule A. J.ile varalist kahju 443 eurot, millele lisaks uue ukse paigaldamine maksumusega 925 eurot ja uue akna paigaldamine 625 eurot ehk varalist kahju kokku summas 1993 eurot ning K. J. varalist kahju 748 eurot. Samuti tema, 13.07.2024 kella 23.49 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX asuvast korteri eesruumist N. A.le kuuluva jalgratta Scott Contessa Active 60 väärtusega 400 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 400 eurot. Samuti tema, 04.08.2024 kella 22.53 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise 4 eesmärgil luku lõhkumise teel XXX asuva hoone eest E. B. kuuluva jalgratta väärtusega 370 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 370 eurot. - Samuti tema, 06.08.2024 ajavahemikul kell 20.00 kuni kell 20.30 tungis sisse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX asuvast filmivõtete telgist A. K.ile kuuluvad esemeid kokku väärtusega 902 eurot: Telefon Google Pixel 4a, IMEI kood XXX väärtusega 125 eurot Elektriline hambahari Braun Oral-B Genius 8900 x White väärtusega 55 eurot Telefonikorpus Apple iPhone 11 Pro Max Smart Battery Case väärtusega 90 eurot Bluetooth nööpkõrvaklapid Jabra Elite 75t väärtusega 40 eurot LULULOOK magnetiline iPad Mini 6 alus väärtusega 40 eurot Nutikell XIAOMI SMART BAND 7 BLACK (M2129B1) nutikell väärtusega 20 eurot Akupank 10 000 mAh 20W Qpow Pro väärtusega 40 eurot iPhone laadimiskaabel McDodo väärtusega 20 eurot Apple Watch laadija väärtusega 20 eurot Rahakott, must, "A" tähega väärtusega 30 eurot, mille sees olid: ID-kaart A. K. nimele, pangakaart XXX A. K. nimele, pangakaart XXX OÜ A M. K. nimele, Pressikaart Delfi Meedia A. K. nimele, Kliendikaardid: Selver, Espak, Maxima, Depo, Krooning, Tallinna Ühiskaart Seljakott, roheline väärtusega 20 eurot Vöökott väärtusega 9 eurot Apple iPad Mini 6 smart Cover väärtusega 5 eurot USB laadija väärtusega 3 eurot Musta värvi Selver Partner kinkekaart väärtusega 30 eurot Sularaha 10 eurot Juhtmevaba klaviatuur Logitech Ultrathin Keyboard Cover i5 väärtusega 25 eurot Punased töökindad väärtusega 3 eurot iPhone laadimiskaabel spiraalne väärtusega 3 eurot Beež jope kapuutsiga väärtusega 60 eurot Autovõti Toyota Yaris Verso koos immobilaiseriga (tilgakujulise või ümmarguse nahast ja metallist Abloy või A tähega võtmehoidjaga) väärtusega 100 eurot Võtmekimbud (kodu x 4, jalgratas x 2, kodu tagavara x 2, korter 1 x 6, korter 2 x 5, suvila x 2), võtmeid kokku umbes 22 x 7 eurot) väärtusega 154 eurot. Kannatanule tagastati rahakott koos kaartidega XXX pangakaart, Depo kliendikaart, Krooning sooduskaart, Espak kliendikaart, 2 Partner kliendikaarti, A. K. Parterkaart, elektriline hambahari braun, beeži värvi kilejope, võtmerõngaga ühendatud võtmekimp, milles erinevad võtmed 2 tk, rohelist värvi seljakott, nahast rahakott, punast värvi töökindad. Seega tekitas Aleksandr Balõgin kannatanule varalist kahju kokku summas 693 eurot. Samuti tema, 08.08.2024 kella 20.32 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX asuvast XXX hoone eest J. P.ale kuuluva jalgratta Scott, Sportster väärtusega 300 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 300 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 21.07.2024 kell 20.00 kuni 09.08.2024 kell 14.00 tungis sisse lukustatud ukse kaudu XXX asuvas parklas asuvasse N. M.ile kuuluvasse elamuhaagisesse Lunar Freelander registreerimisnumbriga XXX ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil N. M.ile kuuluva tahvelarvuti ASUS ZENPAT väärtusega 250 eurot ja akutrelli MAKITA väärtusega 220 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 470 eurot, lisaks ukse lõhkumisega tekitatud kahju 2500 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 09.08.2024 kell 16.00 kuni 10.08.2024 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lõhkumise teel XXX asuvast elamuhaagisest 5 - registreerimisnumbriga XXX P. P.ile kuuluvad esemeid kokku summas 990 eurot: Akumulaator bosch 75 valget värvi korpusega ja punase kirjaga väärtusega 110 eurot Tööriist Dremel Lite 7760 (lisatarvikute ja laadijaga) väärtusega 80 eurot; Elektridrill punast värvi väärtusega 100 eurot; Ketaslõikur väärtusega 60 eurot; Akulamp ümmarguse korpusega musta värvi väärtusega 70 eurot; Kindad tekstiilmaterjalist, musta värvi väärtusega 10 eurot; Vest veekindlast materjalist, sinist värvi väärtusega 30 eurot; Nuga, käepide musta värvi, millel on graveeritud KANDAR ja skorpioni kuju, teral samuti skorpion graveeritud ning sellega koos olev tupp, tugevast materjalist, musta värvi väärtusega 30 eurot; Abielusõrmus, kullast, 23,5 cm, 585 prooviga väärtusega 500 eurot; Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 990 eurot. Samuti tema, 20.08.2024 kella 01.27 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX asuvast korteri trepikojast S. G.ile kuuluva jalgratta Gunai ERS10, tumehalli värvi väärtusega 898 eurot. Jalgratas tagastati kannatanule, kuid samaväärse väärtuseta, Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 895 eurot. Samuti tema, 28.08.2024 kella 15.17 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX jalgrattaparklast A. K.le kuuluva jalgratta Scott Aspect, Scott Aspect 930M, must-kollast värvi, raami number XXX väärtusega 500 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 190 eurot. Samuti tema, 03.09.2024 kella 10.01 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX vahelisest jalgrattaparklast M. L.ile kuuluva jalgratta TREK, halli värvi, mudel 8.30.5, suurus 21“, raami number XXX väärtusega 350 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 350 eurot. Samuti tema, 08.09.2024 kella 18.59 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil luku lõhkumise teel XXX jalgrattaparklast L. E. T. kuuluva ja kasutuses oleva elektritõukeratta Gpad Storm Maxi väärtusega 1165 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 1165 eurot. Samuti tema, 24.09.2024 kella 22.25 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX asuva XXX terrassilt V. M.le kuuluva seljakoti valget värvi väärtusega 20 eurot, mille sees olid kannatanule kuuluv rahakott musta värvi väärtusega 15 eurot, rahakoti sees olid V. M. ID-kaart, M. M. ID-kaart, V. M. juhiluba, parterkaardi kinkekaart, kotis olid veel lisaks akupank väärtusega 100 eurot, kaabel 10 eurot, airtag 15 eurot, võtmete kimp, kus oli kolm võtit väärtusega 85 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 245 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 30.09.2024 kell 21.57 kuni 01.10.2024 kell 06.10 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX asuvast jalgratta parklast Y. B.ile kuuluvad lukustatud jalgrattad N1 MTB PRO maastikuratta väärtusega 200 eurot ja jalgratta BHS Terrano väärtusega 150 eurot, kahe luku lõhkumisega tekitati kahju 10 eurot. Aleksandr Balõgin tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 360 eurot. Seega pani Aleksandr Balõgin oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

6 Aleksandr Balõgini süüdistatakse veel selles, et 12.08.2024 kella 23.00 paiku tungis lukustatud ukse avamisel teel XXX asuvas parklas pargitud P. P.ile kuuluvasse elamuhaagisesse registreerimisnumbriga XXX. Haagis on kasutatav elamiseks ja Aleksandr Balõgin tungis sinna ilma selle omaniku loata. Seega pani Aleksandr Balõgin toime

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise. II Menetlus kohtus 1. Prokuröri hinnangul on süüdistus tõendatud ning A. Balõgin tuleb süüdi mõista. Kannatanute poolt on esitatud kokku 13 tsiviilhagi kogusummaga 11388 eurot.

§ 199

lg 2 p 8, 9 toimepanemise eest leiab prokurör õiglaseks karistuseks olevat 2 aastat vangistust ning

§ 266lg 2 p 1 toimepanemise eest 3 kuud vangistust.

Prokuröri hinnangul saab lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõista 2 aastat vangistust. Lühimenetluse raames arvestada maha 1/3 karistusest ja ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks jääks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg s.o 10.08.2024, 20-22.08.2024 s.o 4 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmist arvestada alates kinnipidamisest s.o alates 09.12.

  1. Kuna ekspert ei pidanud sõltuvusravi näidustuseks ei saa prokurör taotleda sõltuvusravile allumist. Prokuröri hinnangul tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud.
  2. Esitatud süüdistusega oli A. Balõgin nõus, tunnistas, et on nimetatud teod toime pannud, avaldas kahetsust. Jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Esitatud tsiviilhagid võttis süüdistatav kohtuistungil omaks. A. Balõgin selgitas, et tarvitab pidevalt, igapäevaselt narkootikume - amfetamiine ja raskeid narkootikume. On pannud end järjekorda sõltuvusravile saamiseks, teatati, et saab ravile detsembris
  3. Järelpärimise ravile saamiseks tegi ta enne kuritegude toimepanemist, järjekorrad on pikad. Kuritegusid pani ta toime kuna polnud elukohta. A. Balõgin selgitas, et kahetseb toimepandut, ei kontrollinud end kuna oli tegude toimepanemise ajal narkojoobes.
  4. Kaitsja toetas kaitsealust ja leidis, et süüdistus 13 varguses ja ühes omavolilises sissetungis on põhjendatud. Kaitsja selgitas, et A. Balõginil on sõltuvusprobleemid, selles ei ole kahtlust ka eksperdi hinnangul. Kaitsja hinnangul on varguste toimepanemise põhjusteks narkootikumide tarvitamine, ta soovib alluda ravile ning eksperdi järeldused, et A. Balõginil puudub selleks motivatsioon on kaitsja hinnangul põhjendamatu. A. Balõginil on soov ja motivatsioon enda sõltuvust ravida olemas ning kaitsja teeb ettepaneku jätta karistus osaliselt tingimisi. Kaitsja hinnangul kuivõrd A. Balõginil puuduvad sissetulekud, tal on sõltuvusprobleemid ei ole menetluskulude tasumine realistlik isegi kui ajatataks täitmine. III Kohtu põhjendused
  5. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava tema kaitsja ja kannatanu seisukohad asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A. Balõgini süü

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning A. Balõgin tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtus kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. 7 5. Kohus viis läbi kohtule esitatud kirjalike tõendite uurimise, analüüsis ja hindas kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt. Asja sisuline lahendamine on jagatud kahte osasse, esmalt annab kohus hinnangu süüdistuses

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (IV) ning seejärel analüüsib kohus süüdistust

§ 266lg 2 p 1 järgi (V).

IV Süüdistus

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi A.

Balõginile on esitatud süüdistus kokku neljateistkümnes varguses. Kohus nõustub prokuröri poolt välja toodud ning kaitsja poolt nõustutud asjaoluga, et puuduvad vaidlused asjaolus, et A. Balõgin pani toime neljateistkümnel korral võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt (

§ 199lg 2 p 8, 9).

  1. 07.07.2024 XXX toimepandud kuritegu 5.1 M. M. süüteoteate kohaselt varastati 07.07.2024 ajavahemikul kell 22.00 kuni kell 23.00 XXX M. M.le kuuluv jalgratas Kross väärtusega 300 eurot ja jalgratta lukk väärtusega 30 eurot. Jalgratta peal oleva GPS seadme abil jälgis M. M. jalgratta liikumist ning jõudis selle järgi Kivimurru 12, kus tuvastas, et tema ratas oli seal. Teadet kinnitavad kannatanu M. M. ütlused, mille kohaselt eeltoodud ajal ja kohas varastati temale kuuluv jalgratas Kross väärtusega 300 eurot, jalgratta lukk väärtusega 20 eurot, telefoni hoidja väärtusega 39 eurot ja jalgratta tuled väärtusega 30 eurot. Ütluste kohaselt sai kannatanu jalgratta tagasi kuid varaline kahju tekkis siiski. Ratta küljes olid ka telefoni hoidja, mille väärtuseks 39 eurot ning ees ja taga olevad jalgratta tuled kokku väärtusega 30 eurot. Kokku tekitati M. M.le varalist kahju jalgratta luku lõhkumise-, telefoni hoidja- ja tulede vargusega kahju 89 eurot ja selle kohta esitas kannatanu ka tsiviilhagi. 5.2 Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollis ja DVD-l oleval salvestisel on vaadeldud XXX asuvate turvakaamerate videosalvestisi 07.07.2024 ajavahemikul kell 02.34 kuni kell 02.
  2. Salvestiselt on tuvastatav, et kella 02.34 paiku liigub isik jalgratta juurde ja lahkub kella 02.35 paiku koos jalgrattaga. Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud ka politseiametniku ettekanne, mille kohaselt teatas kannatanu oma ratta vargusest ja ratta asukohast XXX. Ettekandest nähtub politseinike reageerimine ning asjaolu, et kohapeal viibinud süüdistatav A. Balõgin väitis, et leidis Balti Jaama juures jalgratta, mis ei olnud lukuga lukustatud ja otsustas sellega sõita koju XXX. Ettekandest nähtub, et ratas tagastati kannatanule. 5.3 09.12.2024 kohtueelselt kahtlustatavana antud ütlustes peab A. Balõgin võimalikuks, et on ratta varastanud, aga kindel selles olla ei saa kuna ei mäleta ei ratast ega aadressi kuid teab, et on ühe ratta võtnud kusagilt ja see on see ratas mille politseipatrull tuli ja võttis tagasi Pae tänavalt. 5.4 Seega on objektiivselt on teo asjaolud täidetud. Võõraks vallasasjaks oli M. M. jalgratas koos lisadega, mille A. Balõgin võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuigi A. Balõgin ei mäleta rattavargust detailselt tunnistas ta, et ühe ratta ta võttis. Kuivõrd kohtuistungil märkis A. Balõgin, et oli kõigi tegude toimepanemise ajal narkojoobes on eluliselt usutav, et ta kohtueelselt ei mäletanud aadressi ega muid tehiolusid. Kohtule piisab asjaolust, et A. Balõgin oma tegu tunnistas, teo toimepanemist kinnitavad kannatanu ütlused. Jalgratta A. Balõgini valduses hoidmist kinnitab vaadeldud asitõendi vaatlusprotokoll ning politseiametnik kes reageeris väljakutsele. 8 5.5 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

A. Balõgin pidi teadma, et jalgratas mille ta võtab ei ole temale kuuluv, ta pidi lõhkuma ratta võtmiseks luku – see on otsene tahtlik tegevus. Samuti olid rattalt selle lühikese ajaperioodi jooksul juba puudu rattal olnud lisad, mille võttis ära A. Balõgin. See annab aluse arvata, et A. Balõgin soovis takistada ratta tuvastamist ning soovis kas ratta enda kasutusse võtta või edasi müüa. Kuhu ta lisad pani või müüs ei ole tuvastatud kuid kohtul pole kahtlust, et A. Balõgin pidi teadma, et tegemist on vargusega kuid möönis seda. Kui rattal polnuks peal olnud GPS tuvastamise seadest olnuks väga keeruline avastada ratta asukohta ning A. Balõgini tegu. Asjaolu, et A. Balõgin ise teo toimepanemist kindlalt ei mäleta on selgitatav kohtus antud selgitustega, et viibis narkojoobes kuid see ei ole süüd kergendav asjaolu. 6. Ajavahemikul 07.07.2024 kell 21.30 kuni 09.07.2024 kell 08.10 toimepandud kuritegu XXX asuvast haagissuvilast Caravelair Antares 6.1 Kannatanu A. J.i ütlustest nähtub, et ajavahemikul 07.07.2024 kell 21.30 kuni 09.07.2024 kell 08.10 tungis võõras isik sisse XXX asuvasse A. J.ile ja K. J. kuuluvasse haagissuvilasse Caravelair Antares registreerimisnumbriga XXX, lõhkus ära haagissuvila luku ning varastas seest esemeid – televiisori, abikaasa käekott koos sülearvutiga, tahvelarvuti, Makita akutolmuimeja ja abikaasa rahatasku koos dokumentide ja sularahaga 200 eurot. A. J.ile tekitati varaline kahju kokku 1900 eurot. A. J.i ütlusi kinnitavad tema abikaasa K. J.i ütlused. K. J.ile tekitati varaline kahju eelnimetatud temale kuuluvate esemete varguste (sülearvuti ja rahatasku koos dokumentidega) näol kokku väärtusega 748 eurot. Sülearvuti hinnanguliseks väärtuseks kasutatuna hindas kannatanu 500 eurot (uuena 1100-1300 eurot) ja rahataskus olevate dokumentide taasesitamise kulud on kokku 68 eurot (juhiluba 23 eur ja ID-kaart 45 eur). Lisaks oli rahataskus sularaha 165 eurot ning rahatasku enda väärtuseks hindas kannatanu olevat 15 eurot. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et haagisuvilas oli söödud, joodud ning lagastatud lisaks kappides tuhnimisele. 6.2 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab kannatanu ütlusi haagisuvila seisundi kohta läbivaatuse hetkel. Vaadeldud on XXX ja XXX vahel asuvat haagissuvilat Caravelair Antares registreerimisnumbriga XXX. Sündmuskohalt võeti DNA-proovid. 6.3 Ekspertiisiaktis nr 24E-GE00662-01 toodud eksperdiarvamusest nähtub, et haagissuvilast leitud limonaadipurgilt, külmkapilingilt, kapiukse nupult ja kapi käepidemelt leiti A. Balõgini DNA-d. Seega on tõsikindlalt tuvastatud, et just A. Balõgin viibis haagissuvilas, tuhlas kappides ning sõi ja jõi haagissuvilas olnud asju. 6.4 22.08.2024 A. Balõgini kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ta end süüdi, kuid ei mäletanud, et rahakoti vahel oleks olnud sularaha. A. Balõgin selgitas, et müüs varasatud esemed samal päeval maha keskturul võõrastele isikutele ning sai nende asjade eest umbes 100 eurot. Sularaha ta ei mäletanud, et oleks olnud rahakoti vahel. Kannatanu dokumendid viskas A. Balõgin minema. A. Balõgin avaldas kahetsust, selgitades, et ta ei tööta ja tal on käel vigastus kuid kui tal tekib võimalus siis heastaks kannatanutele kahju. 6.5 Seega on objektiivselt on teo asjaolud täidetud. Võõrasteks vallasasjaks olid kannatanutele Andrei ja K. J. kuuluvad esemed, lisaks Andrei tööandjale kuuluv tahvelarvuti mille valduse A. Balõgin murdis. Varguse pani A. Balõgin toime sissetungimisega kuivõrd sisenes lukustatud haagissuvilasse viisil, mis ei ole ettenähtud õiguspäraseks sisenemiseks (lõhkus sisenemiseks haagissuvila akna ning ukse). 9 6.6 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

A. Balõgin teadis et võõrasse haagissuvilasse sissemurdmine ei ole õiguspärane tegevus ning ta tegi seda eesmärgiga leida sealt esemeid mida ta saab hiljem maha müüa. A. Balõgin tunnistas, et müüs varastatud esemed maha keskturul 100 euro eest seega oli tema varguse eesmärk raha saada. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 13.07.2024 toimepandud kuritegu XXX asuvast korteri eesruumist 7.1 N. A. süüteoteatest lisadega nähtub, et 13.07.2024 ajavahemikul kell 23.43 kuni kell 23.49 XXX võttis võõras isik luku lõhkumise teel N. A. kuuluva jalgratta Contessa Active 60 väärtusega 600 eurot. Teadet kinnitavad kannatanu samasisulised ütlused. Ütluste kohaselt lukustas kannatanu oma jalgratta kannatanu korteri kolmanda korruse eesruumi, mida nad ei lukusta naabrite soovil. Kannatanu kirjeldas, et ratas oli lukstatud metallist torustiku külge, samuti, et lukustatud oli kaks jalgratast, kuid võeti ainult üks – tema ratas. Kannatanu kirjeldas, et jalgratta lukk oli tugevast metallist, musta värvi ja võtmega avatav ning väärtusega 50 eurot. Kui kannatanu varguse 14.07.2024 avastas, pöördus kannatanu korteriühistu esimehe poole, et kaameraid vaadata. Kannatanu täpsustas varastatud ratta raaminumbrit, välimust ning ostudokumente ning kinnitas, et jalgratta väärtus varastamise hetkel oli 400 eurot. 7.2 Kannatanu ütlusi ratta varguse kohta kinnitab asitõendi – videosalvestuse vaatlusprotokoll fototabeliga. Protokoll kattub kohtule esitatud salvestusega DVD-l. Protokollis on vaadeldud XXX asuvate turvakaamerate videosalvestisi 13.07.2024 ajavahemikul kell 23.35 kuni kell 23.
  2. 13.07.2024 kella 23.35 on näha, et kortermaja trepikotta siseneb tumedat värvi kapuutsiga pusaga, tumedat värvi lühikeste pükstega, tumedat värvi jalatsitega ja helesinist värvi seljakotiga meesterahvas, kes siseneb lifti ja seejärel kella 23.49 paiku lahkub kortermajast koos jalgrattaga. Jalgratta kirjeldus vastab kannatanu jalgrattale. 7.3 Kriminaalasja materjalide hulgas on kohtule esitatud menetlusgrupi ametniku ettekanne millest nähtub, et ametnik vaatas videosalvestist ning kahtlustatava isik sarnaneb A. Balõginiga ning kirjutanud isikukoodi. Kuivõrd muid selgitusi ei ole siis tuleb eeldada, et ametnik on varem A. Balõginiga tööalaselt kokku puutunud ning tunneb ta ära välimuse järgi. 7.4 A. Balõgini kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab süüdistatav end süüdi selgitades, et märgitud kuupäeval varastas jalgratta ning sõitis sellega Maardu Rimi parklasse. Süüdistatava sõnul jättis ta selle jalgratta Rimi jalgratta parklasse ning mis sellest jalgrattast edasi sai ta ei tea. A. Balõgini sõnul tema seda ratast edasi ei müünud. Avaldas, et kahetseb vargust. 7.5 Seega on objektiivselt on teo asjaolud täidetud. Võõraks vallasasjaks oli kannatanule kuuluv jalgratas mille valduse A. Balõgin murdis. 7.6 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Varguse pani A. Balõgin toime eesmärgiga võtta temale mittekuuluv jalgratas. A. Balõgin teadis et võõrast trepikojast, võõra ratta võtmine ei ole õiguspärane tegevus. Rattaluku lõhkumiseks pidi A. Balõginil kaasas olema ka vahendid, et seda teha, lukk oli metallist, seega oli tegu igati ettekavatsetud. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 04.08.2024 toimepandud kuritegu XXX asuva hoone eest 1 8.1 E. B. süüteoteatest lisaga nähtub, et 04.08.2024 ajavahemikul kell 15.00 kuni kell 23.59 XXX võttis võõras isik luku lõhkumise teel jalgratta väärtusega 500 eurot. Kannatanu E. B. ütlustest nähtuvalt varastati 04.08.2024 kell 22.53 XXX temale kuuluv jalgratas musta-rohelise värvusega, täpset marki ei mäleta kuid väärtusega 370 eurot. Ratas oli ostetud uuena 5 aastat tagasi kuid kuna kannatanu on kolinud mitmeid kordi ei ole säilinud ostudokumente. Kannatanu kinnitas ütlustes, et ta tsiviilhagi esitada ei soovi. 8.2 Asitõendi – videosalvestuse vaatlusprotokollist fotodega nähtub Peterburi tee 73 asuvate turvakaamerate videosalvestise vaatlus 04.08.2024 ajavahemikul kell 22.45 kuni kell 22.
  2. On tuvastatud, et 04.08.2024 kella 22.46 paiku liigub teel musta värvi jalanõudega, musta värvi lühikeste pükstega, tumedat värvi jopega, punast värvi nokamütsiga, valget värvi kinnastega ja õlakotiga meesterahvas, kes jõuab jalgratta parkla juurde, kus tegutseb kükitades ja lahkub kella 22.53 paiku koos jalgratta parklast võetud rattaga. Salvestus DVD-l kattub protokollis kirjeldatuga. 8.3 Kohtule esitatud materjalide hulgas on uurija poolt koostatud õiend, mille kohaselt tundis uurija salvestises olevas isikus sarnasusi A. Balõginiga olevat. Õiendist nähtub, et 13.0.2024 on A. Balõginit sama aadressi juures politsei poolt ka kontrollitud. Kontrolli käigus olid A. Balõginil seljas ja jalas sarnased tossud, musta värvi lühikesed püksid, mille säärtel valge kuju ning seljas tumesinine jope. Seega tuvastati kuriteo toimepanijana A. Balõgin. 8.4 A. Balõgini kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab süüdistatav end süüdi selgitades, et märgitud kuupäeval varastas jalgratta parklast ei mäleta, kas jalgratas oli lukustatud või mitte. Ütluste kohaselt müüs A. Balõgin selle jalgratta järgmisele tundmatule isikule maha, sai selle eest umbes 50 eurot sularaha. Avaldas, et kahetseb vargust. 8.5 Seega on objektiivselt on teo asjaolud täidetud. Võõraks vallasasjaks oli kannatanule kuuluv jalgratas mille valduse A. Balõgin murdis. 8.6 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Varguse pani A. Balõgin toime eesmärgiga võtta temale mittekuuluv jalgratas ning see seejärel maha müüa. A. Balõgin teadis et võõra ratta võtmine ei ole õiguspärane tegevus. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 06.08.2024 toimepandud kuritegu XXX asuvast filmivõtete telgist 9.1 A. K. süüteoteatest lisadega nähtub, et 06.08.2024 XXX asuvast filmitelgist võttis tundmatu isik esemeid kokku väärtusega 716 eurot, varaline kahju kokku 916 eurot. Kannatanu jälgis varastatud telefoni liikumist – tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta, varastatud esemeid ja nende väärtust, varalist kahju. 9.2 Kannatanu A. K. ütlustest nähtub, et 06.08.2024 ajavahemikul kell 20.00 kuni kell 20.30 varastati XXX asuvast filmivõtete telgist A. K.ile kuuluv roheline seljakott milles olid telefon, tahvelarvuti hoidik, klaviatuur, rahakott koos dokumentidega, Swedbank pangakaart, akupank, kaablid, laadija, jope, töökindad, vöökott koos Ühiskaardiga, autovõtmed, võtmekimbud, elektriline hambahari. Esemed kokku väärtusega 902 eurot, varaline kahju kokku 957 eurot. Swedbanki pangakaarti kasutati viipemaksega erinevates kauplustes. Kannatanult varastatud esemed osaliselt tagastatud, kokku jäi tekitatud varaline kahju 693 eurot mille osas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. 1 9.3 Asitõendi vaatlusprotokollis fotodega on vaadeldud süüdistatavalt läbivaatuse käigus äravõetud esemeid: seljakott koos töökinnastega, beeži värvi kapuutsiga jope, musta värvi rahakott koos kaartidega, sealjuures Artur Klinki nimele, ühistranspordikaart, arvekviitung, võtmekimp 6 võtmega, võtmekimp 5 võtmega. 9.4 A. Balõgin tunnistas oma kahtlustatavana antud ütlustes end süüdi. A. Balõgini sõnul sisenes ta telki, vaatas ringi ning võttis erinevaid talle mittekuuluvaid esemeid. Ostis varastatud kaardiga poest endale suitsu ning kõiki tehiolusid nagu kuupäev ja kellaaeg ei mäletanud kuid mäletas, et oli palju kliendikaarte ning see kott mis politsei ära võttis sisaldas varastatud asju. Avaldas kahetsust. 9.5 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetusega. A. Balõgin sisenes telki juba eesmärgiga sealt midagi varastada. Sellele viitavad ta enese ütlused, et sisenes telki ja vaatas ringi mida sealt võtta. Pärast kasutas varastatud pangakaarti poes maksevahendina. Asjaolu, et A. Balõgin ei mäleta mis kuupäeval ja kellaajal tegu toime pani viitab sellele, et varastamine on kujunenud nii harjumuspäraseks käitumisviisiks, et selliseid detaile millal ja mida ta isegi tähele hästi ei pane. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud alus väita, et A. Balõgin sai igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.
  2. 08.08.2024 toimepandud kuritegu XXX asuvast XXX hoone eest 10.1 Kohtule on esitatud J. P. süüteoteade koos lisadega, mille kohaselt ajavahemikul 02.08.2024 kell 12.00 kuni 08.08.2024 kell 21.00 XXX võttis tundmatu isik jalgratta Scott Sportster väärtusega 300 eurot. Lisana esitatud pilt jalgrattast. Kannatanu J. P. ütlustest nähtuvalt varastati ajavahemikul 02.08.2024 kell 12.00 kuni 08.08.2024 kell 21.02 XXX asuvast XXX ette jalgrattahoidikusse lukustatud J. P.ale kuuluv jalgratas Scott Sportster väärtusega 300 eurot. Tekitatud kahju osas esitas kannatanu ka hagiavalduse. 10.2 Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokoll fototabeliga kattub kohtule esitatud salvestusega CD-l. Vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX asuvate turvakaamerate videosalvestisi 08.08.2024 ajavahemikul kell 20.40 kuni kell 21.02, on tuvastatud, et kellaaeg on tegelikkusest 30min ees. 08.08.2024 kella 20.40 paiku jõuab kohale jalgrattaga musta värvi dressipluusiga, musta värvi tossudega, musta värvi lühikeste pükstega ja beeži värvi seljakotiga meesterahvas, kes pargib oma ratta jalgrattahoidjasse ning kelle 21.02 paiku võtab teise jalgratta, millega sõidab minema. Politseiametniku ettekandest nähtuvalt on kuriteo toimepanijana A. Balõgin. 10.3 A. Balõgin ütlustest kahtlustatavana nähtub, et kuriteo toimepanemist ta tunnistab. Selgitab, et läks XXX hoone ette varastatud jalgrattaga ja jättis selle sinna. Võttis kõrvalt uue jalgratta, lõhkus lõiketangidega luku ja müüs selle 30 euro eest kaukaasia välimusega võõrale isikule. Ütlustes avaldas kahetsust. 10.4 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Varguse pani A. Balõgin toime eesmärgiga võtta temale mittekuuluv jalgratas. A. Balõgin teadis et võõra ratta võtmine ei ole õiguspärane tegevus. Tal oli varguseks kaasas lõiketangid millega lukk lõhkuda. Vähe sellest, A. Balõgin sõitis ratast varastama teise varastatud jalgrattaga. A. Balõgin sai igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu. 11. Ajavahemikul 21.07.2024 kell 20.00 kuni 09.08.2024 kell 14.00 toimepandud 1 kuritegu XXX asuvas parklas 11.1 Kannatanu N. M. ütlustest nähtub, et ajavahemikul 21.07.2024 kell 20.00 kuni 09.08.2024 kell 14.00 tungiti XXX asuvasse N. M.ile kuuluvasse elamuhaagisesse Lunar Freelander registreerimisnumbriga XXX lukustatud ukse kaudu ja varastati tahvelarvuti ASUS hetkeväärtusega 250 eurot ja akutrell Makita väärtusega 220 eurot. Ukse lukk oli lõhutud. Kannatanu teatas politseisse, kes ei tulnud kohale. Sama päeva õhtul läks kannatanu tagasi haagise juurde ning avastas, et uks oli lukus, keegi oli seal haagises sees. Seepeale helistas kannatanu uuesti politseisse, kes tuli ja pidas kinni kahtlustatava. Täiendavas ülekuulamises täpsustas kannatanu ukse lõhkumisega seotud kahjusid, haagise uks tuleb täielikult välja vahetada ning kahju ukse lõhkumisega on ca 2500 eurot. Samuti andis kannatanu politseile üle esemed mis olid haagissuvilasse toodud kahtlustatava poolt – 2 paari võtmeid, ühes kimbus on 3 võtit ja teises on 4 võtit, halli värvi välgumihkel, mustad dressipüksid, oralB hambahari valget värvi ja musta värvi Philips pardel. 11.2 Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et koha peal peeti kinni A. Balõgin (10.08.2024 kell 00.07 XXX). 11.3 Teostatud on ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles vaadeldi XXX olevas parklas asuvat elamuhaagist Lunar Freelander registreerimisnumbriga XXX. Fikseeritud ukse serval näha muukimisjäljed, halli värvi metallist osal nähtavad kahjustused ja uksega paralleelselt asuval küljel olevad kahjustused. Juurde lisatud pildid kattuvad protokollis kirjeldatuga. Piltidelt nähtub veel, et A. Balõgin oli end haagisuvilasse justkui sisse seadnud, tema riided jms oli laiali, oli söödud, joodud. 11.4 A. Balõgini kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab ta elamuhaagisesse tungimist, kuid mitte esemete vargust. Selgitab, et tal oli vajalik kusagil ööbida kuid uks oli juba lõhutud ning uks avatud ning A. Balõgin selgitas, e elas seal umbes 4-5 päeva. A. Balõgin väituis, et seal haagises elas enne teada üks teine mees, kirjeldas seda meest. Haagise leidis ta juhuslikult ning leitud asjade osas kinnitas, et need kuuluvad talle, et on need ostnud. Esemete ja dokumentide kohta mis on tuvastatud, et on teistest kohtadest varastatud selgitas A. Balõgin, et ei tea midagi ja need asusid juba seal haagiselamus. Ka jalgratta osas väitis A. Balõgin, et ostis selle 20 euro eest narkomaanilt. Teisel ülekuulamisel eitab haagisesse tungimist, kuna ukse lukk oli juba lahti tehtud ning tunnistab akutrelli vargust, aga tahvelarvutit ei mäleta, et oleks varastanud kuna see polnud töökorras. Akutrelli oli A. Balõgin oma ütluste kohaselt maha müünud keskturul 10-20 euro eest. 11.5 Peab märkima, et A. Balõgini kohtueelses menetluses antud ütlused on täiesti vastuolulised teiste ülekuulamistega milles A. Balõgin end süüdi tunnistas. Haagissuvilast leiti erinevate kannatanute asju ning dokumente, mille A. Balõgin oli varasemalt varastanud ja neid vargusi ta ka tunnistas ja kahetses. Selle kuriteo korral aga väitis, et kõik need leitud esemed olid juba haagissuvilas. Seega on ütlused vastuolus ja ennast õigustavad, seega ebausaldusväärsed. 11.6 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

A. Balõgin teadis et võõrasse haagissuvilasse sissemurdmine ei ole õiguspärane tegevus ning ta tegi seda eesmärgiga seal ajutiselt elada ja leida esemeid mida ta saab maha müüa. A. Balõgin tunnistas, et müüs varastatud akutrelli maha keskturul 10-20 euro eest seega oli tema varguse eesmärk raha saada. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. Ajavahemikul 09.08.2024 kell 16.00 kuni 10.08.2024 toimepandud kuritegu XXX 1 asuvast elamuhaagisest 12.1 Kannatanu P. P. ütlustest nähtuvalt varastati ajavahemikul 09.08.2024 kell 16.00 kuni 10.08.2024 XXX asuvast P. P.ile kuuluvast haagissuvilast Kafi registreerimisnumbriga XXX akna lõhkumise teel esemeid kokku väärtusega 990 eurot. Varastati kannatanule kuuluv valget värvi, punase kirjaga aku maksumusega umbes 110 eurot, musta värvi lihvimismasin Drimel Lite, maksumusega 80 eurot, punast värvi elektriline trell maksumusega kuni 100 eurot, elektriline nurgalihvija maksumusega umbes 60-70 eurot, musta värvi taskulamp-laadija maksumusega umbes 70 eurot, lihvimismasina aku (oli komplektis koos masinaga), mustad tekstiilsõrmikud maksumus umbes 10 eurot, vettpidavast kangast sinine vest, maksumusega umbes 30 eurot. Täiendavas ülekuulamises täpsustas kannatanu, et lisaks juba loetletud asjadele varastati seal haagissuvilast veel temale kuuluv nuga KANDAR maksumusega 30 eurot, koos tugevast materjalist musta värvi tupega ja kullast abielusõrmus, suurus 23,5cm, 585 prooviga, ilma graveeringuta ja väärtusega umbes 500 eurot. Ütlustest nähtuvalt kui kannatanu läks 12.08.2024 oma haagissuvila juurde avastas ta, et võõras meesterahvas istub tema haagises laua taga. Kannatanu kõnetas meest, küsides mis ta seal teeb ning mees vastas, et elab. Kannatanu ei öelnud, et ta on haagise omanik, läks eemale ja helistas politseisse kuid 10 min pärast see mees väljus haagisest ning kannatanu püüdis saada endale appi turvatöötajate ekipaaži kuid keegi ei jõudnud kohale. Seejärel oli kannatanu kõnes politseiga ning järgnes võõrale mehele, lõpuks jõudis politsei ning pidas selle võõra mehe kinni. Kannatanule esitati äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt tuvastati 12.08.2024 haagises olnud isikuna A. Balõgin. 12.2 Sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX olevas parklas asuvat haagissuvilat Kafi registreerimisnumbriga XXX. Vaatlusega tuvastatud, et haagise vasakuparda aken on kaetud foolium lindiga, akna all maas vedeleb pootshaak. Haagise ukselukul visuaalsed vigastused puuduvad. Piltidelt on näha kuidas haagise siseruumis vedelevad erinevad asjad. 12.3 Territooriumil kus haagissuvila seisis oli videovalve. Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollist fototabeliga nähtub videosalvestis ajavahemikul 12.08.2024 kell 20.58 kuni 13.08.2024 kell 00.
  2. On näha kuidas 12.08.2024 kella 20.58 paiku siseneb territooriumile tumedat värvi riietega meesterahvas, kes liigub haagissuvilate suunas ja väljub turvakaamera vaateväljast. Kella 21.23 paiku lahkub meesterahvas territooriumilt koos kotiga ja siseneb kella 23.03 paiku uuesti territooriumile ning liigub haagissuvilate suunas. Kella 23.30 paiku siseneb territooriumile ja liigub haagissuvilate suunas heledat värvi riietuses meesterahvas ja tuleb tagasi kella 23.32 paiku. 13.08.2024 kella 00.14 paiku liigub heledat värvi riietuses meesterahvas haagissuvilate juurde, siseneb sõidukisse, väljub sõidukist ja siseneb uuesti, hakates kella 00.28 paiku liikuma. Lisatud juurde ka DVD, mille salvestis asub. Kohtule on selge, et A. Balõgin läks võõrasse haagissuvilasse ilma kotita, viibis suvilas sees 24 minutit ning seejärel väljus sealt heleda kotiga. A. Balõgin käis seal haagissuvilas mitu korda, samuti on nähtuv kannatanu saabumine haagissuvila juurde nii, nagu ta oma ütlustes kirjeldas. 12.4 A. Balõgin kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab ta osaliselt kuriteo toimepanemist. A. Balõgin selgitab, et varastas sealt haagissuvilast vaid akulambi mis oli ümmarguse korpusega ja musta värvi, väärtus 70 eurot. Ülejäänud kahtlustuses esitatud esemeid ta enda sõnul ei ole võtnud. Eitab ka ise akna lõhkumist, öeldes, et aken oli juba katki. Eesmärgina kirjeldas A. Balõgin, et soovis seal lihtsalt ööbida kuna õues oli külm. A. Balõgin kirjeldas, et see haagis oli juba tühjaks varastatud, aga mitte tema poolt. A. Balõgin kirjeldas, et ta ei jõudnud seda lampi maha müüa mis ta sealt varastas, jättis selle kuhugi. 12.5 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

A. Balõgin teadis et võõrasse haagissuvilasse sissemurdmine ei ole õiguspärane tegevus ning ta tegi seda 1 taaskord eesmärgiga seal ööbida ja leida esemeid mida ta saab maha müüa. Vaatamata asjaolule, et A. Balõgini sõnul oli enne teda juba haagissuvila tühjaks varastatud viitavad tõendid, et just A. Balõgin oligi see mees, kes enne seda tühjaks varastamas käis. Varastatud esemed soovis A. Balõgin maha müüa, sellele viitab juba tuvastatud muster varguste toimepanemisel ning kaudselt ka tema enda ütlused: „ma ei jõudnud seda lampi maha müüa…“ seega oli tema varguse eesmärk raha saada. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 20.08.2024 toimepandud kuritegu XXX asuvast korteri trepikojast 13.1 S. G. süüteoteatest lisadega nähtub, et kannatanu teatas 20.08.2024 XXX toimunud elektriratta Gunai väärtusega 898 eurot vargusest. Teadet kinnitab kannatanu S. Gerasimtsev ütlused, millest nähtub, et 19.08.2024 kell 17.00 paiku jättis ta oma jalgratta Gunai ERS 10 väärtusega 895 eurot XXX asuvasse trepikotta ja lukustas selle. 20.08.2024 kella 10.00 paiku avastas, et ratast ega lukku enam ei olnud. Jalgratas varastati 20.08.2024 kella 01.27 ajal. Rattale oli paigaldatud GPS seade, millega kannatanu ratta liikumist jälgis ja andis sellest politseile teada. Politsei pidas meesterahva koos rattaga kinni Tallinnas Sinimäe
  2. Ratas tagastatud, jalgrattalt eemaldatud elektriaku, displei, kontroller. Vargusega tekitatud kahju 895 eurot. 13.2 Kannatanu ütlusi kinnipidamise kohta kinnitab tunnistaja E. S. ütlused. Ütlustest nähtub, et tema olles tööl koos A. A. 20.08.2024 sai kella 12.50 paiku väljakutse XXX parklasse, kus asub kannatanu jalgratas. Kannatanuga võeti uuesti ühendust ja jalgratas Gunai ERS10 leiti XXX juures. Jalgratta kõrval olevaks isikuks osutus süüdistatav A. Balõgin. Ütlusi kinnitas ka tunnistaja A. A. ütlused. Ka tema olles tööl koos E. S.iga 20.08.2024 sai kella 12.50 paiku väljakutse XXX parklasse, kus asub kannatanu jalgratas. Kannatanuga võeti uuesti ühendust ja jalgratas Gunai ERS10 leiti XXX juures. Jalgratta kõrval olevaks isikuks osutus süüdistatav, kes tuvastati isiku samasuse protokolli abil. Ütlustest nähtub, et jalgratas tagastatud kannatanule ning fikseeritud, et jalgrattal puudus elektrooniline aku. 13.3 Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et A. Balõgin peeti kahtlustatavana kinni 20.08.2024 kell 13.55 Sinimäe 17, Tallinn. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati kinnipeetud isik kui A. Balõgin. 13.4 Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud jalgratast Gunai ERS10, on tuvastatud, et tegemist on kannatanule kuuluva rattaga. 13.5 Asukohast, kust jalgratas varastati olid ka turvakaamerad. Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollist fototabeliga nähtub tegevus 20.08.2024 ajavahemikul kell 01.25 kuni kell 01.
  3. On näha, et 20.08.2024 kella 01.25 paiku jõuab trepikoja juurde musta värvi nokamütsiga, sinist värvi teksadega, sinist värvi seljakotiga meesterahvas, kes võtab seljakotist lõiketangid ja lõikab nendega jalgrattaketi. Kella 01.27 paiku meesterahvas lahkub koos rattaga. Juurde lisatud ka DVD, millel salvestis asub. 13.6 A. Balõgin kahtlustatavana antud ütluses tunnistab ta end süüdi ja avaldab kahetsust. Kirjeldab, et tahtis sõita XXX kuid ühistranspordiga ei saanud. Jalgratta küljes oli elektriline aku küljes mille viskas kuhugi võssa või prügikasti kuna arvas, et seda pole vaja. 13.7 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Asjaolu, et ühistransport sel kellajal XXX ei liikunud ning seetõttu varastas ratta on ennast õigustavad. Kaasas olid A. Balõginil kuriteo toimepanemiseks lõiketangid millega lukk katki lõigata, seega 1 oli tegemist ettekavatsetud ning planeeritud tegevusega. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 28.08.2024 toimepandud kuritegu XXX jalgrattaparklast 14.1 G. K. süüteoteatest lisadega teatas kannatanu politseile, et 28.08.2024 ajavahemikul kell 09.15 kuni kell 15.40 XXX asuvast jalgrattaparklast võttis võõras isik kannatanu isale kuulunud jalgratta Scott väärtusega 500 eurot. Kannatanu G. K. ütlustest nähtuvalt varastati 28.08.2024 ajavahemikul kell 09.15 kuni kell 15.40 XXX asuvast jalgrattaparklast G. K. isale A. K.le kuuluv jalgratas Scott Aspect väärtusega 500 eurot. Jalgratta lukk oli lõhutud ja kaasa võetud. Vargusega tekitatud kahju 500 eurot. 14.2 Kannatanu A. K. ütlused tõendavad, et 28.08.2024 ajavahemikul kell 09.15 kuni kell 15.40 varastati XXX asuvast jalgrattaparklast tema poja G. K. kasutuses olnud jalgratas Scott Aspect 930M väärtusega 500 eurot. Jalgratta lukk oli lõhutud ja kaasa võetud. Ütlustest nähtub, et vargusega tekitatud kahju on osaliselt kindlustuse poolt hüvitatud, seega varaline kahju koosneb omavastutuse osast s.o 190 eurot. 14.3 Kohtule on esitatud ka politseiametniku ettekanne, mille kohaselt tuvastas politseiametnik 28.08.2024 kuriteo toimepanijana A. Balõgini näokuju, riietuse ning kollast värvi lõiketangide järgi, mida mees kasutas ka XXX jalgratta varguse toimepanemisel. 14.4 Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollis fototabeliga on vaadeldud Tallinnas Lasnamäe tn 4 asuvate turvakaamerate videosalvestisi 28.08.2024 ajavahemikul kell 15.16 kuni kell 15.
  2. On tuvastatud, et 28.08.2024 kella 15.16 paiku jõuab trepikoja juurde musta värvi kapuutsiga jopega, sinist värvi tossudega ja musta värvi dressipükstega meesterahvas, kes lõikab lõiketangidega jalgrattaluku, paneb luku taskusse ja lahkub koos rattaga. Juures on ka CD, millel salvestus ning mis kattub asitõendi vaatlusprotokollis tooduga. 14.5 A. Balõgin kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab A. Balõgin end süüdi, selgitades, et varastas eesmärgiga see ratas maha müüa ning raha saada. Sai ratta eest 50 eurot, müüs selle maha keskturul. Avaldas kahetsust. 14.6 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Kaasas olid A. Balõginil kuriteo toimepanemiseks lõiketangid millega lukk katki lõigata, seega oli tegemist ettekavatsetud ning planeeritud tegevusega. Samuti kinnitas ta ise et varastas eesmärgiga ratas maha müüa ja raha saada. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 03.09.2024 toimepandud kuritegu XXX vahelisest jalgrattaparklast 15.1 M. L. süüteoteatest lisadega nähtub teade politseile selle kohta, et 03.09.2024 ajavahemikul kell 09.50 kuni kell 12.55 XXX vahelisest jalgrattaparklast võttis võõras isik luku lõhkumise teel M. L.ile kuuluva jalgratta TREK, halli värvi, raami number XXX. Kannatanu M. L. ütluste kohaselt 03.09.2024 kella 09.10 paiku sõitis ta tööle ja lukustas oma jalgratta TREK, raami number XXX, XXX vahelisel alal asuvasse jalgrattaparklasse. Kella 12.40 paiku märkas, et ratas on ära varastatud ning selle lukk oli lõhutud ja kaasa võetud. Vargusega tekitati kannatanule varaline kahju 350 eurot. 1 15.2 Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollis fototabeliga on vaadeldud XXX asuvate turvakaamerate videosalvestisi 03.09.2024 ajavahemikul kell 09.59 kuni kell 10.
  2. Protokollist nähtub, et 03.09.2024 kella 09.59 paiku läheneb rattaparklale tumedates riietes, nokamütsiga ja seljakotiga meesterahvas, kes võtab ratta ja lahkub hoovist ratast käekõrval lükates ning seejärel sõidab sellega minema. Lisatud ka DVD, millele video salvestatud ning mis vastab protokollis tooduga. 15.3 Politseiametniku e-kirjavahetusest nähtub, et politseiametnik on videosalvestisel 03.09.2024 kuriteo toimepanijana ära tundnud A. Balõgini. 15.4 A. Balõgin kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab süüdistatav tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi. Selgitab, et varastas ratta luku lõhkumise teel kuid ei mäleta kas müüd selle ratta maa või jätis kusagile vedelema. Avaldas kahetsust. 15.5 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Kaasas olid A. Balõginil kuriteo toimepanemiseks vahendid millega rattalukk katki lõigata, seega oli tegemist ettekavatsetud ning planeeritud tegevusega. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 08.09.2024 toimepandud kuritegu XXX jalgrattaparklast 16.1 L. E. T. on esitanud politseile süüteoteate lisadega selle kohta, et 08.09.2024 ajavahemikul kell 18.00 kuni kell 19.45 XXX asuvast XXX varastati tema isale kuuluv elektriline tõukeratas. Ratas asus kooli jalgrattaparklas, oli lukustatud, lukk lõhuti. Elektritõukeratta Gpad Storm Maxi on väärtusega 1300 USA dollarit. Kannatanu L. E. T. ütluste kohaselt läks ta 08.09.2024 kella 18.00 paiku Tallinnas XXX. kooli juurde aadressil XXX ja pani tema kasutuses oleva elektritõukeratta Gpad Storm Maxi väärtusega 1300 eurot jalgrattaparklasse lukuga kinni. Kella 19.45 paiku oli elektritõukeratas koos lukuga ära varastatud. 16.2 Kannatanu I. T. ütlustest nähtub, et 08.09.2024 kella 18.00 paiku pani tema poeg L. E. T. XXX. kooli juures aadressil XXX asuvasse jalgrattaparklasse oma elektritõukeratta Gpad Storm Maxi väärtusega 1165 eurot lukuga kinni. Kella 19.45 paiku oli elektritõukeratas koos lukuga ära varastatud. I. Tootsile tekitatud vargusega varaline kahju 1165 eurot. 16.3 Asukohas kuhu tõukeratas oli pargitud on turvakaamerad. Materjalide juures on DVD, millel turvakaamera salvestus. Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollis fototabeliga on vaadeldud XXX asuvate turvakaamerate videosalvestisi 08.09.2024 ajavahemikul kell 18.46 kuni kell 18.
  2. On tuvastatud, et 08.09.2024 kella 18.46 paiku liigub jalgrattaparkla poole lühikeste tumedate pükstega, siniste jalanõudega, tumeda T-särgiga, sinist värvi seljakotiga ja tumedat värvi nokamütsiga meesterahvas, kes vaatab rattaid ja seejärel kella 18.49 paiku lahkub koos tõukerattaga. 16.4 Politseiametniku e-kirjavahetusest nähtub, et politseiametnik on videosalvestisel 08.09.2024 kuriteo toimepanijana ära tundnud A. Balõgini. 16.5 A. Balõgin tunnistas end kahtlustatavana antud ütlustes süüdi. Selgitas, et varastas elektrilise tõukeratta aga kuna selle aku ei olnud laetud siis jättis selle kesklinna ja maha ei müünud. Avaldas kahetsust. 16.6 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Kaasas olid A. Balõginil kuriteo toimepanemiseks vahendid millega rattalukk katki lõigata, seega oli 1 tegemist ettekavatsetud ning planeeritud tegevusega. Tõukeratast ta maha ei müünud puhtalt seepärast, et aku hakkas sellel tühjaks saama. Küll aga sai A. Balõgin igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu.

  1. 24.09.2024 toimepandud kuritegu XXX asuva XXX terrassilt 17.1 V. M. süüteoteatest lisadega nähtub politseile tehtud pöördumine, mille kohaselt ajavahemikul 24.09.2024 kell 19.00 kuni 25.09.2024 kell 00.00 XXX asuvast XXX XXX võttis võõras isik V. M.le kuuluva valget värvi seljakoti, milles oli musta värvi rahakott, kus olid dokumendid, võtmed ja kaasaskantav laadija kaabliga, tekitades varalist kahju kokku väärtuses vähemalt 280 eurot. Kannatanu V. M. ütluste kohaselt 24.09.2024 kella 20.00 ajal veetis ta aega aadressil XXX asuvas XXX, kui kella 22.23 paiku suundus tualetti ja jättis sõbranna valget värvi seljakoti väärtusega 20 eurot terrassile. Seljakotis oli musta värvi rahakott väärtusega 15 eurot, rahakoti sees olid V. M. ID-kaart, M. M. ID-kaart, V. M. juhiluba, Partnerkaardi kinkekaart, kotis olid veel lisaks akupank väärtusega 100 eurot, kaabel väärtusega 10 eurot, airtag väärtusega 15 eurot, võtmetekimp, kus oli kolm võtit väärtusega 85 eurot. Kella 22.25 paiku läks tagasi terrassile ja märkas, et seljakotti enam ei olnud, tekitatud varaline kahju summas 245 eurot. 17.2 Kannatanu viibimispaigas oli turvakaamerad, mille salvestis esitati DVD-l. Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX asuva XXX turvakaamerate videosalvestisi 24.09.2024 ajavahemikul kell 21.58 kuni kell 22.
  2. On tuvastatud, et 24.09.2024 istuvad kaks naisterahvast väliterrassil laua taga ja lähevad kella 22.23 paiku baari sisse jättes tooli peale valget värvi koti. Kella 22.25 paiku liigub väliterrassi juurde tumesiniste tossudega, musta värvi pükstega, musta värvi jopega ja musta värvi seljakotiga meesterahvas, kes aiapiirete vahelt liigutab väliterrassil seisvat tooli kotiga nii, et kott kukub põrandale. Seejärel liigutab meesterahvas valget värvi kotti ning lahkub kella 22.25 paiku väliterrassi juurest, kotti maas enam ei ole. Seega on tuvastatud, et see võõras mees võtab temale mittekuuluva koti. 17.3 Kohtule esitatud materjalide hulgas on politseiametniku poolt koostatud õiend, mille kohaselt videosalvestisel oleva meesterahva näo küljevaade on sarnane A. Balõginiga näo küljevaatega. Lisaks varasemates asjades, milles on alust kahtlustada A. Balõginit kannatab mees samasuguseid jalanõusid ning sarnast jopet. Seega tuvastati 24.09.2024 teo toimepanijana A. Balõgin. 17.4 A. Balõgin kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab ta end süüdi. Selgitab, et akupanga jättis ta endale, kuid ülejäänud asjad koos kotiga viskas kuskile metsatuka alla, kus koertega jalutatakse. Avaldas kahetsust, selgitades, et on narkosõltlane ja soovib minna ravile. 17.5 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

A. Balõgin pidi teadma, et kott mille ta võtab ei ole temale kuuluv, videosalvestiselt on näha, et ta liigutab tooli selleks, et kott maha kukuks – see on otsene tahtlik tegevus. A. Balõgin pidi teadma, et tegemist on vargusega kuid möönis seda. Asjaolu, et A. Balõgin viitab oma sõltuvushäiretele narkootikumidest ei ole kergendavaks asjaoluks. 18. Ajavahemikul 30.09.2024 kell 21.57 kuni 01.10.2024 kell 06.10 toimepandud kuritegu XXX asuvast jalgratta parklast 18.1 Y. B. süüteoteatest lisadega nähtub pöördumine politsei poole selle kohta, et ajavahemikul 30.09.2024 kell 20.40 kuni 01.10.2024 kell 20.05 XXX asuvast jalgrattaparklast 1 võttis võõras isik luku lõikamise teel N1 MTB PRO maastikuratta väärtusega vähemalt 200 eurot ja jalgratta BHS Terrano väärtusega vähemalt 150 eurot. Kannatanu Y. B. ütluste kohaselt varastati 30.09.2024 kell 20.40 kuni 01.10.2024 kell 20.05 XXX trepikoja juures asuvast jalgrattaparklast kaks jalgratast, mille ühine lukk oli katki lõigatud ja minema visatud. Ära oli lõigatud ka teine lukk, kuid ratast ei varastatud. Varastati maastikujalgratas N1 MTB PRO väärtusega 200 eurot ja jalgratta BHS Terrano väärtusega 150 eurot. Kahe luku väärtus oli 10 eurot. Vargusega tekitati varalist kahju kokku 360 eurot. 18.2 Asukohast kust rattad varastati oli turvakaamerad, mille salvestus esitati DVD-l. Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX asuva hoone turvakaamerate videosalvestisi. Nähtub, et ajavahemikul 30.09.2024 kuni 01.10.2024 läheb meesterahvas jalgrattaparkla juurde, tegutseb jalgratta juures ja võtab parklast jalgratta. Seejärel võtab meesterahvas veel ühe jalgratta ning lahkub koos kahe jalgrattaga. 18.3 Kohtule esitatud materjalide juures on politseiametniku õiend fotodega, millest nähtuvad 01.10.2024 aadressil XXX väljakutsele reageerinud patrulli tehtud fotod sündmuskohast. 18.4 A. Balõgin kahtlustatavana antud ütlustes tunnistab mees end süüdi ja avaldab kahetsust. Selgitas, et müüs varastatud rattad maha kuid detaile enam ei mäleta kuna viibis teo toimepanemise ajal narkojoobes. Saadud raha eest ostis A. Balõgin narkootikume. 18.5 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Kaasas olid A. Balõginil kuriteo toimepanemiseks vahendid millega rattalukk katki lõigata. Samuti oli varguse eesmärgiks rataste maha müümine. Seega oli tegemist ettekavatsetud ning planeeritud tegevusega. Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu. 19. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 tähenduses ning see eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist, mis võivad olla nii kuriteod kui väärteod. A. Balõgin on toime pannud ainuüksi käesolevas menetluses kokku vähemalt 14 vargust 2.5 kuu jooksul. Samuti on ta varasemalt korduvalt varguste eest karistatud isikuks. A. Balõginil on kohtule esitatud karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Väärteokorras on A. Balõgin samuti korduvalt karistatud, tal on 27 kehtivat väärteokaristust, mh

§ 218lg 1 ja NPALS § 151 järgi.

  1. Nähtuvalt kohtule esitatud iseloomustavatest materjalidest ning varguste toimepanemise asjaoludest on alust arvata, et A. Balõgini jaoks on varastamine kujunenud harjumuspäraseks elustiiliks. A. Balõgin on ka ise kohtueelses menetluses korduvalt läbi oma ütluste kinnitanud, et ta varastas põhjusel, et tal ei olnud raha. Varastatud esemetest suure osa müüs A. Balõgin maha. Kuivõrd vargused käesolevas menetluses on toime pandud vähem kui 3 kuu jooksul, on alust arvata, et A. Balõgin peab varastamist mugavaks ja kasulikuks olukordades kus tal raha nt narkootikumide ostmiseks puudub. Arvestades kuritegude toimepanemise sisu ja ajalist kulgu on kohus seisukohal, et A. Balõgini käitumine on olnud järjepidev, süstemaatiline. A. Balõgini käitumismuster varguste toimepanemises k.a sisse tungimiste toimepanemises on sarnane.
  2. 07.07.2024 (vt käesoleva lahendi p 7), 21.07.2024 (vt käesoleva lahendi p 12) ja 09.08.2024 (vt käesoleva lahendi p 13) toime pandud kuriteod on A. Balõgini poolt toime pandud sissetungimisega. Neil juhtudel on tuvastatud valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse haagissuvilasse. 1
  3. Seega on teod õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ning on tõendamist leidnud, et A.

Balõgin oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 23. Kõikide tegude puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. A. Balõgin pani toime järjepidevalt vargusi selleks, et varastatud asju kas ise kasutada või need maha müüa raha saamise eesmärgil. A. Balõgin viitas, et on narkootikumidest sõltuvuses ning tema enda ütlustest nähtuvalt on osaliselt tegusid samuti toime pannud narkojoobes kuid kohtule on esitatud ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakt nr 7.1-3/28, milles küsitakse muuhulgas kas A. Balõgini sõltuvus on tinginud kuritegude toimepanemise. Ekspert on igakülgselt tuvastanud, et A. Balõginil esineb sõltuvus nii narkootilistest ainetest, opioididest kui ka stimulantidest. Lisaks on tuvastatud, et A. Balõgini näol on tegemist düssotsiaalse isiksusega. A. Balõginil ei esine rasket psüühikahäiret (deliirium, dementsus, psühhootiline reaalsustajuhäire narkootikumide tarvitamise tagajärjel vms.), mistõttu puudub ka näidustus sundraviks. Ekspert on järeldanud, et kriminaaltoimikus kirjeldatud kuritegude toimepanemine (erinevad vargused) on toime pandud A. Balõgini poolt sihipäraselt, uuritav tegutses sihipäraselt oma materiaalset kasu silmas pidades, sihipäraselt realiseeris varastatud esemed ja ekspertiisil oma tegu ei kahetsenud vastavalt oma väärtushinnangutele ja elukogemusele kuna töist sissetulekut uuritaval ei ole. Nende tegude toimepanemise ajal oli uuritav igakülgselt orienteeritud, sai aru oma tegevuse iseloomust ja juhtis oma käitumist vastavalt oma arusaamale. Seega on kohus seisukohal, et olenemata sõltuvushäiretest suutis kuritegude toimepanemise ajal A. Balõgin oma tegusid juhtida ning kontrollida kuid ei teinud seda. Seega ei ole sõltuvushäired käesoleval juhul ei õigusvastatust ega süüd välistavaks asjaoluks. 2 V Süüdistus

§ 266lg 2 p 1 järgi 24.

A. Balõgini süüdistatakse selles, et 12.08.2024 kella 23.00 paiku tungis lukustatud ukse avamisel teel XXX asuvas parklas pargitud P. P.ile kuuluvasse elamuhaagisesse registreerimisnumbriga XXX. Haagis on kasutatav elamiseks ja A. Balõgin tungis sinna ilma selle omaniku loata.

  1. Objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse haagiselamusse ebaseaduslik tungimine. Nähtuvalt kannatanu P. P. ütlustest, sündmuskoha vaatlusprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollist (vt käesoleva lahendi p 13) lõhkus A. Balõgin tema jaoks võõra haagiselamu akna ning sisenes elamusse hakates seda kasutama oma äranägemise järgi. Kui kannatanu avastas, et süüdistatav viibib tema elukohas (haagiselamus), küsides, mida A. Balõgin seal teeb ja kes ta on väitis A. Balõgin, et ta nimi on Kolja ja ta elab seal (vt lisaks käesoleva lahendi p 13.1). Seega on igakülgselt tuvastatud, et A. Balõgin sisenes haagiselamusse viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks (lõhkus akna). Kannatanu ütlustest nähtub selgelt, et sissetung on olnud tema tahte vastane, seda kinnitab ka asjaolu, et ta koheselt astus samme, et süüdistatav saaks kinni peetud helistades nii politseisse kuid turvatöötajate ekipaažile. Samuti nähtub kannatanu P. P. ütlustest, et ta kasutab haagiselamut enda eluruumina. Kannatanu selgitas oma 13.08.2024 antud ütlustes, et tuli Eestisse elama Ukrainast 2022 aasta esimeses pooles (2.5 aastat tagasi) ning kui esialgu elas ühiselamus siis aja möödudes ostis ta endale maja ratasetel ehk haagiselamu. Selles elab ta igapäevaselt ja tal on võimalik seda parkida Tallinna linna transpordi parklas kus ta ka töötab. Kuivõrd haagiselamut kasutatakse faktiliselt ja funktsionaalselt elamiseks on tegemist eluruumiga. Seega on täidetud kõik objektiivse koosseisu eeldused.
  2. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

A. Balõgin pidi teadma, et haagiselamusse sisenemine on tema jaoks keelatud tegevus. Kuigi A. Balõgin tungis haagiselamusse kavatsetusega sealt esemeid varastada mida maha müüa ja seal ajutiselt viibida (vt käesoleva lahendi p 13.5), on ta ebaseadusliku sissetungimise teo pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega. A. Balõgin ise väitis kannatanule, et elab seal seega ta pidi võimalikuks pidama, et seda haagiselamut võib keegi kasutada oma eluruumina. Vaatamata sellele teadmisele, et tegemist võib olla kellegi eluruumina möönis ta seda teadmist, lõhkus akna ja sisenes haagiselamusse. 27. Seega on igakülgselt tõendatud, et A. Balõgin tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi pannes seega toime

§ 266lg 2 p 1 kvalifitseeritud kuriteo.

  1. Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad samadel argumentidel nagu käesoleva lahendi p 24 toodud. VI Karistus
  2. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. 30.

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on A. Balõgini suhtes 2 välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus. Samuti ei ole kohtu hinnangul süüdistatavat võimalik allutada käitumiskontrollile kuna toimepandud kuritegude asjaoludest nähtuvalt on A. Balõgin korduvalt varasemalt karistatud isikuks, tal on sõltuvushäired narkootilistest ainetest ning eripreventiivselt ei hoia vangistuse kandmine vabaduses ära uute kuritegude toimepanemist. A. Balõgini käitumismuster ja sõltuvus viitavad sellele, et käitumiskontroll ei ole piisav meede, et saavutada karistuse eesmärke. Vangistus on ainus viis tagada ühiskonna kaitse ja anda A. Balõginile võimalus oma käitumist ja elustiili muuta.

  1. Kohtu hinnangul on tegemist kompleksse olukorraga, kus A. Balõgini varguste toimepanemine ei ole juhuslik, vaid sügavalt juurdunud harjumuskäitumine ja seotud elustiiliga. Seda kinnitab esmalt asjaolu, et varasemalt määratud karistused varguste toimepanemise eest ei ole A. Balõginit mõjutanud ning süüdistuses toodud 2.5 kuu jooksul on ta toime pannud 14 tuvastatud vargust. Teiseks sõltuvushäired on tihti otseselt seotud varaliste kuritegudega nagu ka A. Balõgini puhul. A. Balõgin on avaldanud soovi minna narkomaania sõltuvusravile, kuid karistuse asendamiseks raviga on vaja sellekohane eksperdi hinnang ning käesoleval juhul ei toetanud ekspert karistuse asendamist raviga. Ekspertiisiaktis nr 7.1-3/28 toodud eksperdi järeldustest nähtuvalt ei esine A. Balõginil näidustust sundraviks vaatamata temal diagnoositud sõltuvushäiretele. Kohus nõustub igati eksperdi seisukohaga, et vanglatingimustes saab uuritavale kontrollitud keskkonnas keelata juurdepääsu narkoainetele koos sotsiaalpsühholoogiliste mõjutusvahenditega, et lõpetada narkoainete kasutamine. Kuigi A. Balõgin kohtuistungil avaldas, et ta soovib ravile alluda ja oma probleemidest vabaneda on ekspert leidnud, et A. Balõgin ei soovi oma väärtushinnangutest ja elukogemusest lähtudes iseseisvalt lõpetada narkoainete kasutamist, tema kasutab oma sõnul narkoaineid et põgeneda oma raske elu ja probleemide eest ning ta ei ole motiveeritud narkokasutust lõpetama. Tema väärtushinnangute põhjal ei ole A. Balõgini arvates narkootikumide pidev kasutamine taunitav ega seadusevastane. Arvestades asjaolusid kogumina on kohus seisukohal, et A. Balõgini vabanemine sõltuvushäirest on oluliselt efektiivsem vanglatingimustes kui vabaduses viibides. A. Balõginil puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik, ta elas sotsiaalmajas ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ka seal mitte stabiilselt kuivõrd hõivas mitmel korral kellegi haagissuvilaid ka elamiseks. Samuti vajab ta ravimeid mille soetamiseks tal puudub raha, tal pole tööd ega ka harjumusi ega oskusi mingit tööd teha lisaks sotsiaalsete oskuste puudumisele. Kohus on seisukohal, et sellistes tingimustes on eduvõimalus probleemidest vabanemiseks nullilähedane.
  2. A. Balõgini süü suurust

§ 199lg 2 p 8, 9 osas mõjutab episoodide rohkus ja varastatu väärtus.

A. Balõgini vastu on esitatud varalised nõuded tulenevalt tsiviilhagides esitatud nõuetest kogusummas 11388 eurot.

  1. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd on tuvastatud, et A. Balõgini poolt varguste toimepanemine viitas harjumuspärasele käitumisviisidele, teda on varasemalt karistatud vabaduskaotuslike karistustega sarnaste tegude eest siis on eripreventiivseid võimalusi A. Balõgini mõjutamiseks pigem vähe. Nagu kohus tuvastas, siis A. Balõgini toimetulek on raskendatud, tal puudub stabiilne sissetulek ning igasugune materiaalne ja sotsiaalne kindlustatus. A. Balõgini suhtes on ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad mõjutusvahendid tema õiguskuulekusele suunamiseks. Kinnipeetavate isikute registri väljavõtte kohaselt on A. Balõgin vabadusekaotuslikku karistust kandnud 9-1 korral. Kõik määratud vangistused on A. Balõgin ka ära kandnud seega teab süüdistatav mida vabadusekaotuslik karistus tähendab ning missugused tagajärjed on varastamisele. 2
  2. Kuigi A. Balõgin pani enamik süüdistuses toodud tegusid toime valdavalt psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel ei ole see süüd välistav või otseselt vähendavaks asjaoluks (vt ka käesoleva lahendi p 24). Arvestades süütegude asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava süü kõikides toimepandud vargustes jääb keskmisse määra lähedale ning sissetungimise puhul saab süüd pidada pigem väikeses määras olevaks. A. Balõgin on järjepidevalt avaldanud kahetsust nii kohtueelses kui kohtumenetluses. Kohtule on kahetsuse märkimine kohtueelses menetluses olnud pigem formaalne s.t et A. Balõgin on iga kord kahetsenud kuid siis läinud taas uut vargust toime panema ning seetõttu ei ole ütlused kahetsuse osas kuigi tõsiseltvõetavad. Kohtus, läbi kaitsjapoolse selgituste, et teod on toime pandud sõltuvushäirete foonil ning A. Balõgini enda selgituste, et ta tunnistab probleemi ja selle lahendamise vajadust ning kahetseb toimepandud vargusi arvestab kohus kahetsust puhtsüdamliku asjaoluna.
  3. Arvestades tegude objektiivseid asjaolusid, A. Balõgini isikut ja õiguskorra kaitsmise huve üldiselt peab kohus A. Balõginile põhjendatuks

§ 199

lg 2 p 8, 9 toimepanemise eest määrata vangistus 2 aastat ja

§ 266

lg 2 p 1 toimepanemise eest määrata vangistus 3 kuud.

§ 64lg.

1 alusel mõistab kohus liitkaristuse lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõistab 2 aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.08.2024, 20.08.2024-22.08.2024 s.o 4 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva. Karistusaja algust tuleb hakata arvestama alates A. Balõgini kinnipidamisest, s.o alates 09.12.

  2. Kuivõrd kohus mõistis A. Balõginile reaalse vabadusekaotusliku karistuse siis on otstarbekas, et A. Balõgin kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus A. Balõgini suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. VII Tsiviilhagi
  3. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning sama sätte lg 3 selgitab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
  4. Puudub vaidlus, et

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega tekitati kannatanutele varaline kahju. Samuti puudub vaidlus, et

§ 266lg 2 p 1 toimepanemisel – akna lõhkumisel, tekitas A.

Balõgin kannatanule varalise kahju. 2

  1. Kannatanud Y. B., V. M., I. T., M. L., A. K., S. G., P. P., N. M., J. P., A. K., N. A., A. J ja M. M. on esitanud tsiviilhagid varalise kahju hüvitamiseks. Hagiavaldustes kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt tekkis A. Balõgini tegevuste tagajärjel nendele kannatanutele varaline kahju. Süüdistatav A. Balõgin võttis tema vastu esitatud tsiviilhagid omaks. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargused ning kannatanutele tekitatud varaline kahju tuleb VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses. Seega rahuldada Y. B. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt Y. B. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 360 eurot. Rahuldada kannatanu V. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt V. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 245 eurot. Rahuldada kannatanu I. T. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt I. T. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1165 eurot. Rahuldada kannatanu M. L. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt M. L. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 350 eurot. Rahuldada kannatanu A. K. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt A. K. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 190 eurot. Rahuldada kannatanu S. G. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt S. G. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 895 eurot. Rahuldada kannatanu P. P. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt P. P. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 990 eurot. Rahuldada kannatanu N. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt N. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2970 eurot. Rahuldada kannatanu J. P. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt J. P. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 300 eurot. Rahuldada kannatanu A. K. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt A. K. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 693 eurot. Rahuldada kannatanu N. A. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt N. A. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 400 eurot. Rahuldada kannatanu A. J. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt A. J. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2741 eurot. Rahuldada kannatanu M. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista A. Balõginilt M. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 89 eurot. VIII Menetluskulud ja asitõendid
  2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast kohtupsühhiaatria ekspertiisi ja DNA ekspertiisi kuludest ja kaitsjatasust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 Töötasu alammäära kehtestamise kohaselt on käesoleval aastal kuupalga alammäär 886 eurot, mistõttu väljamõistetava sundraha suurus on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kokku 1329 eurot. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja KrMS § 175, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 alusel järgmiselt: menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha 1329 eurot, kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu summas 1300 eurot, DNA ekspertiisi kulu summas 1680 eurot, kaitsja tasud kohtueelses menetluses kogusummas 658.80 eurot ja kohtumenetluses 439.20 eurot, s.o kaitsekulutused kokku 1098 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist, seega peab A. Balõgin kokku menetluskuludena hüvitama 5407 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt puuduvad A. Balõginil tulud nii 2024 kui 2023 aasta kohta, ta on ilma kindla elukohata ning stabiilsete sissetulekuteta. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades A. Balõgini majanduslikku olukorda ning ka tema kaitsja väljendatud seisukohta, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. 2
  4. Antud kriminaalasjas ei ole vara arestitud. Osa asju, mis on leitud A. Balõgini kinnipidamisel tema valdusest on tagastatud kannatanutele. Nimelt A. Balõgini valdusest äravõetud XXX pangakaart, Depo kliendikaart, Krooning sooduskaart, Espak kliendikaart, Partner kliendikaart 2tk, A. K. Parterkaart, elektriline hambahari braun, beeži värvi kilejope, võtmerõngaga ühendatud võtmekimp, milles erinevad võtmed 2 tk, rohelist värvi seljakott, nahast rahakott, punast värvi töökindad on kohtule esitatud materjalide kohaselt tagastatud kannatanule A. K.. Kannatanu A. K. ID-kaart on saadetud hävitamisele. Samuti M. K. nimeline XXX kaart on tagastatud XXX ja A. A. nimeline XXX kaart on tagastatud XXX-le. Kuritegude toimepanemise vahendid – A. Balõginilt ära võetud kahed lõiketangid, mis asuvad PPA asitõendite laos tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Samuti esemete osas mille omanikku ei ole menetluse kestel suudetud tuvastada - võtmekimp 3 võtme ja 1 fonovõtmega, võtmekimp 3 võtmega tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kuivõrd menetluse kestel andis üks kannatanu N. M. menetlejale üle esemed: musta värvi dressipüksid, elektrooniline habemeajamismasin Philips, välgumihkel Cicket, mille kannatanu leidis sündmuskohalt ning mis ei kuulu talle leiab kohus, et need tuleb tagastada A. Balõginile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Samuti A. Balõginilt ära võetud esemed TEAMRIDER jalgratas ja pikendusjuhe tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. Balõginile kuivõrd need esemed olid tema valduses ning pole tõendeid, et need kuuluksid kellegile teisele peale tema enda.
  5. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on tagastatud A. Balõginile tema valdusest leitud ja äravõetud kõlar JBL (musta värvi, mudel teadmata, katkine), kõlar WESTROM mudel XXX (must-valge värvusega, kulumismärkidega), 2 tk valgusti minigrip kotis (juhtme ja kahe kruviga), 11 erinevat juhet, habemeajamismasin, musta värvi kott, kinnitusrihm (sinist värvi), küünetangid mustas karbis, 3 dokumenti (Lombard), rahakott musta värvi, mille sees: Olybet Silver kaart, XXX pangakaart A. Balõgin nimeline, ID-kaardi PIN koodid, 3 erinevat kõnekaardi raami (kasutatud), musta värvi bokserid, fc levadia fliis, püksirihm metallist pandlaga, ratta valgusti, juhe, deodorant old spice, küünetangid 2 tk, aftershave 75ml, kosmeetikakott, kamm 2tk, deodorant 3 tk, tabletid (tundmatud), nikotiinipulk, grippkotis teadmata esemed, marker, bt transmitter, metall värvusega kett, käevõru, dušigeel, prillid, juhe, F-secure 2tk, musta värvi üleriie, must-valge triibuline pluus, mustad dressid, WÜRTH komplekt, lühikesed püksid, sinine fliis ja veepudel.
  6. Kriminaalasja materjalide juures olevad 15 CD- ja DVD-plaati turvakaamerate salvestistega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 238, § 313, § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.