Obsah (8)

§ 29§ 110§ 113§ 30§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-15857 Tsiviilasi Valguse Loojad väljakuu

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD

1. Valguse Loojad OÜ (avaldaja) esitas kohtule 24.09.2025 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ostis võlgnik 09.05.2022 kinnistute kompleksi Võhma külas Saaremaal eesmärgiga need elamumaa otstarbega kinnistutena välja arendada ning edasi müüa. Kompleksi kuulus ka konverentsihoone koos majutuspinnaga. Võlgniku äriplaani teine osa oli konverentsihoone ja majutuspindade üritusteks välja rentimine. Võlgniku kaasosanikud olid abikaasad O. H.G ja H.G . Kinnistute ostutehingu ajal oli võlgniku juhatuse liige O. H.G. Nimetatud kinnistud osteti kinnistute müüjate antud laenuga ja võlgniku kaasosaniku O. H.G poolt võlgnikule antud laenuga. Müüjate nõude tagamiseks seati kinnistutele hüpoteek Übernord OÜ kasuks.
2. aasta kevadel haigestus võlgniku juhatuse liige ja kaasosanik O. H.G ravimatusse haigusesse ning suri xxxxxxxxxx. Enne O. H.G surma alustas võlgnik kinnistute müüki maakleri vahendusel ühtse müügiobjektina, sest oli selge, et antud olukorras ei olnud O. H.G ega tema abikaasa H.G võimelised võlgniku äriplaani edasi arendama. Kinnistuid sooviti müüa bilansilisest väärtusest (344 715,97 eurot, mis oli ühtlasi kinnistute soetusväärtus) ca 40 000 eurot suurema hinnaga. Kinnistuid soovitud hinnaga müüa ja hüpoteegipidajale laenu tagasi maksta ei õnnestunud. Hüpoteegipidaja esitas 29.11.2024 täitmisavalduse Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile oma nõude sundtäitmiseks. 2025.a juulis müüs kohtutäitur kinnistud kordusenampakkumisel hinnaga 249 000 eurot ehk 95 715,97 eurot soetushinnast odavamalt. Kõnealused kinnistud olid võlgniku ainuke vara ja ühtlasi ainuke võimalus, mille arvelt äriühingule tulu teenida. Kinnistute müügi arvel täideti hüpoteegipidaja nõue ja pärast seda ei jäänud võlgnikule rahalisi vahendeid, mille arvelt tasuda teenusepakkujate (Enefit ja Elektrum) jooksvaid arveid ja maksuvõlga ega omaniku antud laenu. Kohustusi on ettevõttel 139 230,44 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3. Kohus nimetas 25.09.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Y.G peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu. (ajutine haldur),
4. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi 139 230,44 eurot. Majandusliku olukorra hindamise aluseks võttis ajutine haldur 31.12.2022.a, 31.12.2023.a, 31.12.2024.a ja 25.09.2025.a bilansid ja kasumiaruanded eurodes. Lühiajalise võla kattekordaja näitaja on kogu vaadeldava perioodi nõrk. Likviidsuskordaja näitaja on alla soovitusliku määra kogu vaadeldava perioodi, mis tähendab, et võlgnik ei ole võimeline rahaliselt katma kõiki lühiajalisi kohustusi. Käibekapitali näitaja on kogu vaadeldava perioodi tugevalt negatiivne. Võlakordaja näitaja on kogu vaadeldava perioodi üle lubatud piiri. Võõr- ja omakapitali suhte näitaja on olnud kogu vaadeldava perioodi negatiivne ning seega on negatiivne ka võlgniku omakapital. Kokkuvõtteks nähtub, et võlgniku majandusnäitajad on halvad kogu vaadeldava perioodi. Võlgnik ei võimeline rahaliselt katma kõiki lühiajalisi kohustusi, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta märgib ajutine pankrotihaldur, et 2025.a tagastatud 2 omanikulaenu osas võib esineda tagasivõitmise võimalus vastavalt

§ 110

lg 1 p 2 ja

§ 113

, kinnistud on võõrandatud enampakkumiste tulemusena ning seetõttu tagasivõitmise võimalusi ei esine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

mõistes – eelkõige ebaõnnestunud äriplaan ja suutmatus äriplaani vastavalt muutunud asjaoludele kohandada. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2529,60 eurot (sh käibemaks).

1. Maakohus määras 28.10.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 29.10.2025 määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 04.12.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
3. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 7.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 21.11.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 04.12.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. 8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku 3 töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29

lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 10.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 23.10.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal 2025 on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2040 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi.

Kohus peab põhjendatuks tunnitasu 120 eurot, mis mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus ei pea põhjendatuks ega proportsionaalseks ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega - 17 töötundi. Kohus on seisukohal, et juba andmete töötlemise ja tutvumise käigus annab jooksvalt analüüsida ja koostada aruannet ning analüüsimisele ja aruande koostamisel kulunud aeg 7,5 tundi on ülepaisutatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on põhjendatud ajakulu menetluses 13 tundi. 13. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks rahuldada Y.G taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1560 eurot (13h x 120€/h), koos käibemaksuga 1934,40 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

14.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. 15. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 4 Ajutise halduri tasu summas 858 eurot (13h x 66 €/h), millele lisandub käibemaks 205,92 eurot, kokku 1063,92 eurot hüvitada riigi vahenditest. 16. Ajutise halduri tasu 870,48 eurot jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik 5