lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav P.Z Kaitsja ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld 15.08.2011 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 03.05.2010 otsusega
lg 2 p 7 ja § 22 lg 3 järgi vangistus 4 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 03.09.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta P.Z ´le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva P.Z suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.Z temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.Z järgima katseajal kontrollnõudeid: 1 elada alalises elukohas: XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 1 alusel kohustada heastada kuriteoga tekitatud ja temalt välja mõistetud kahju täies ulatuses katseaja jooksul. 6.
p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.01.
lg 2 p 7 ja § 22 lg 3 järgi), 17.07.2011, viibides korteris asukohaga XX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära /varastas/ KP’le kuuluvat vara, nimelt: mobiiltelefoni Nokia 5230 väärtusega 146 €, mobiiltelefoni koti väärtusega 10 €, meened Mallorcalt väärtusega 10 €, sularaha 50 €, videokaamera Sony väärtusega 300 €, botased Nike ilma materiaalse väärtuseta, päikeseprillid väärtusega 5 €, ehted kullast (suured kõrvarõngad väärtusega 77 €, roosat värvi kiviga kõrvarõngad väärtusega 51 €, rist väärtusega 6 €) kokku väärtuses 134 €, ehted hõbedast (3 sõrmust väärtusega 10 €, kaelakett väärtusega 7 €) kokku väärtuses 17 €, kaelaehe metallist (oranži värvi) väärtusega 13 €, jaki, millel oli trükk ,,B4H SLEEPWELL By Hilding Baltic, väärtusega 95 €, kokku asju väärtuses 780 €. Seega pani P.Z oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, s.o
Kohtuistungil süüdistatav P.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 19.07.2011 ja 24.08.2011 koostatud kannatanu KP ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.07.2011 kella 08.00 paiku läks ta koos sõbranna BU’ga (tel:xxxxxxxx) Tallinnas Sauna 1 asuvasse baari Blub. Sai seal tuttavaks P.Z 'ga (nime sai hiljem teada), kellega koos lahkusid baarist kella 17.30 paiku. Umbes 18.30 paiku jõudsid kõik kolmekesi kannatanu juurde XX. Sõbranna lahkus u 21.00 paiku kannatanu juurest, P.Z oli veel seal ja ei maganud. 22.10 paiku kannatanu ärkas ja siis enam P.Z-i ei olnud. Kannatanu avastas, et ära oli varastatud: mobiiltelefon Nokia 5230 (imei xxxxxxxxxx) maksumusega 146 €, mobiiltelefoni kott (roosa) maksumusega 10 €, botased Nike ilma materiaalse väärtuseta, päikeseprillid 5 €, meened Mallorcalt 10 €, sularaha 50 €; Sony videokaamera DRC-DVD106E, maksumusega 300 €, ehted kullast kokku väärtuses 134 €, ehted hõbedast kokku 17 €, suur kaelaehe metallist (oranži värvi) 13 €, jakk väärtusega 95 €, mis enne vargust oli esikus nagis. Kokku oli varastatud asju väärtuses 780 € ja antud summale soovib esitada tsiviilhagi. Peale varguse avastamist, esikus avastas võõra neiu poolsaapad valget värvi, mis olid neiul jalas kui tulid tema juurde ja mis kannatanu andis politseile üle. (t/l 2-4, 8-9, 18-19) Kannatanu poolt 26.07.2011 politseile esitatud foto isikust, kes varastas tema kodust asju 780 euro väärtuses. (t/l 5-6) 23.08.2011 koostatud jälitusprotokoll varastatud mobiiltelefoni kohta. Varastatud mobiiltelefoni kõneeristusest nähtuvalt kasutati ajavahemikul 18.07.2011 kuni 19.07.2011 s.o 2 päeva vältel mobiiltelefonis abonentnumbrit xxxxxxxx, mille omanikuna on eeluurimise käigus tuvastatud P.Z . Viimane kõne märgitud ajavahemiku jooksul tehti 19.07.2011 kell 23.03 ning siis kasutati mobiiltelefonis soome suunakoodiga algavat abonenti 358xxxxxxxx. Peale seda rohkem telefoni kasutamist ei nähtunud. (t/l 17) 24.08.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks jalatsid. Naiste poolsaapad valget värvi, kontsaga 3 cm, kulunud. Sääris tagant kummiga, läbi kahe rõnga. Poolsaapad kantud, kulunud, määrdunud. Sees sisetald kulunud. Tald kulunud, nahast, kiri 38. (t/l 20-21) 25.08.2011 koostatud tunnistaja BU ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.07.2011 hommikul kella 08.00 paiku läks ta koos sõbrannaga KP’ga baari Blub ja seal said tuttavaks neiuga, kes esialgu istus noormehega neist eraldi teises baaris aga hiljem neiu tuli üksi ja 3 hakkasid suhtlema. Baarist lahkusid kell 17.30 paiku kolmekesti tunnistaja, K ja see võõras neiu. Läksid K koju XX. Tunnistaja läks suurde tuppa diivani peale ja jäi kohe magama. K mingi aeg veel istus neiuga. Ärkas umbes kella 20.30 paiku ja nägi, et K magab teises toas, samas toas oli ta käekott, telefon. Võõras neiu istus samas toas kus tunnistaja magas arvuti taga, kasutas seda, sõi midagi. Tunnistaja otsustas ära minna, helistas sõbrannale, palus tal järgi tulla. Võõras neiu jäi istuma toas. Lahkumisel pani enda järgi ukse kinni aga ei lukustanud. Samal õhtul kella 21.30 paiku suhtles K’ga arvuti kaudu, vestluse käigus küsis, et kaua võõras neiu oli veel tema pool, K vastas, et kui ta ärkas, siis neidu korteris polnud. Samuti vestluse käigus küsis videokaamera kohta kuna eelmisel õhtul oli tüdrukute pidu ja sai väga palju salvestada ning K ütles, et läheb vaatab kotti, kus pidi kaamera olema ning teatas et kaamerat ja mobiiltelefoni tal korteris pole. Esimesena avastas K, et tal esikus on võõrad jalatsid, et imelik, miks neiu lahkus aga jalatsid jäid. Edasi juba avastas, et kadunud on mobiiltelefon ja kaamera. Hiljem K avastas, et kadunud on ka ehted ja tuulejope. (t/l 22-24) 15.08.2011 ja 01.09.2011 koostatud P.Z ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et selle tüdrukuga, sai tuttavaks Blud baaris, mis asub kesklinnas, Sauna tänaval. Pärast baari sõitsid tema juurde koju (kuskil X). Läksid sinna kolmekesi. Jõid seal natuke, pärast läksid magama. Ajal mil kannatanu sõbranna lahkus tõusis süüdistatav ülesse ja istus arvuti taha. Korteriomanik aga magas. Siis otsustas võtta sellest korterist kaamera Sony, telefoni Nokia 5230 koos kotiga ja Nike botased pani jalga (oma jalatsid jättis sinna) ning läks minema. Korteriust ta kinni ei pannud. Muid asju ta võtnud ei ole. Varastatud asjad müüs maha Soomes 525 euro eest. On nõus hüvitama selles osas. Botased on ammu juba välja visatud. Politseist tagastati süüdistatavale kannatanu juurde jäetud saapad. (t/l 13-15, 25-27) Väljatrükk 03.05.2010 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-10-2209, millest nähtuvalt on P.Z mõistetud
(t/l 34-35) Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud 1 kord: 03.05.2010 Harju Maakohtu
(t/l 29-33) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 37) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.Z süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu KP ütlusi, tunnistaja BU ütlusi, kannatanu poolt esitatud fotot, jälitusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, teatist Karistusregistrist, Harju Maakohtu 03.05.2010 otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.Z käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud röövimise toimepanemise eest Harju Maakohtu 03.05.2010 otsusega. Seega oli P.Z
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.07.2011 P.Z viibides korteris asukohaga XX, võttis KP teadmata ja loata ära KP’le kuuluvat vara koguväärtusega 780 eurot ning süüdistatava enese sõnade kohaselt realiseeris ta osa esemetest, jalatsid aga viskas minema. Sellest saab järeldada, et võõraid vallasasju ära võttes kehtestas süüdistatav ebaseadusliku valduse võõrastele vallasasjadele ning kasutas ja käsutas võõraid vallasasju. Seega on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, keda oli varem karistatud röövimise toimepanemise eest so
Kohtueelsel menetlusel on KP esitanud tsiviilhagi 780 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas P.Z , kes seda on ka ise osaliselt tunnistanud. Esemete kaotsiminek toimus süüdistatava lahkumise järgselt kannatanu elukohast ning keegi teine ei oleks saanud neid esemeid ära võtta. Kohus leiab, et varaline kahju 4 kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava P.Z poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 780 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista P.Z ´lt KP kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka temale inkrimineeritud süüteo iseloom ning sellest annavad tunnistust ka süüdistatava karistusandmed. Seetõttu, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd tal puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 1 kord ja seda varavastase kuriteo toimepanemisele kaasaaitamise eest. Süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varavastase kuriteo toimepanemises, millega tekitati varalist kahju ning kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et kuriteo toimepanemine sai võimalikuks kannatanu mõtlematu käitumise tõttu. Kohus peab karistust kergendava asjaoluna võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus, kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks inkrimineeritud teole järgnevalt jätkuvalt käitunud õigusvastaselt. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on varem karistatud varavastasele kuriteole kaasaaitamise eest ning sellele kogemusele vaatamata pani ta toime uue varavastase kuriteo, siis leiab kohus, et lühiajaline reaalne vangistus ei sundinud süüdistatavat loobuma uue varavastase kuriteo toimepanemisest ega ka väärtegude toimepanemisest. Samas arvestades süü suurust ja kahetsust leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, kuid süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, mis annaks talle võimaluse järelevalve tingimustes aru saama hakata õiguskuuleka eluviisi vajalikkusest ja sunniks hoiduma uute süütegude toimepanemisest, pannes talle ka kohustuse määratava katseaja kestel hüvitada tekitatud kahju täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.