Obsah (5)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-25-5998 Tsiviilasi U Sa, A Si, P Sa hagi O Sa vastu el

§ 101lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

1. Resolutsiooni p-s 2, 3 ja 4 märgitud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 10.ndaks kuupäevaks B Si arvelduskontole nr xxx, selgitusega „elatis“.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.04.2025 esitatud ning 30.04.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on B Sil (hagejate seaduslik esindaja) ja O Sal (kostja) ühised lapsed U Sa (hageja I), A S (hageja II), P Sa (hageja III). Hagejad elavad hagejate seadusliku esindajaga ning on hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja ei osale laste ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt püüdnud kostjaga hoida kontakti ning küsida kostjalt hagejatele ülalpidamiseks vajalikku elatist, 2 kuid kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hagejad on seisukohal, et elatist tuleb maksta etteulatuvalt järgmise kalendrikuu kulutuste katmiseks, viimane võimaldab lapsega koos elaval vanemal lapse elu paremini korraldada ja kaaluda võimalike väljaminekuid laste ülalpidamiseks, samuti tagab mõlema vanema panustamise jooksvate kulude tegemisse. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 531,50 eurot, s.h toitlustamine 200 eurot, kommunaalkulud (elekter, vesi, eluasemelaen) 162 eurot, TV ja internet 6,50 eurot, riided 30 eurot, jalatsid 35 eurot, koolitarbed 8 eurot, hügieen 30 eurot, juuksur 15 eurot, ravi ja vitamiinid 15 eurot, meelelahutus/vaba aeg 30 eurot. Hageja II ja III igakuised kulud moodustavad kokku mõlemal hagejal 543,50 eurot, s.h toitlustamine 200 eurot, kommunaalkulud (elekter, vesi, eluasemelaen) 162 eurot, lasteaed 43 eurot, TV ja internet 6,50 eurot, riided 30 eurot, jalatsid 35 eurot, hügieen 10 eurot, juuksur 12 eurot, ravi ja vitamiinid 15 eurot, meelelahutus/vaba aeg 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Hageja töötab xxx-s, kus tema põhipalk koos preemiatega on keskmiselt kuni 1200 eurot, millest kostja on kulutanud hagejate peale 2025 aprillis 930,33 eurot. Lisaks teeb kostja tööampse xxx-s. Kostja elas koos lastega ja laste isaga ühises eluruumis aprillini
6. Ühisvara on jagamata ja kogu vara on hagejate ja laste isa kasutada. Kostja ja kostja ema teevad jooksvaid kulutusi hagejate ülalpidamisel, sh kostja võimaldab lastel ja laste isal elada kostjale kuuluvas korteris (ühisvarast 1/2 kuulub kostjale). Aprillis on kostja kandnud laste isale 08.04.2025 415 eurot ning 16.04.2025 100 eurot. Lisaks tasus kostja 03.04.2025 lasteaia tasu (P ja A eest) 85,35 eurot ning vanemale tütrele 08.04.2025 80 eurot. Tütar ostab ise riideid, koolitarbeid ja kannab kooliga seotud kulutusi. Koolis on tasuta söök. Samuti on kostja tasunud 08.04.2025 pangale kindlustusmakse 16,25 eurot hagejate kasutuses oleva eluruumi eest, 06.04.2025 pangale kindlustusmakse 18,98 eurot hagejate kasutuses oleva suvila eest, 14.04.2025 xxx AS-le 94,38 eurot hagejate eluruumi elektri eest ning 09.05.2025 turvasüsteemi eest 29,37 eurot. Aprillis 2025 tegi kostja hagejate ülalpidamiseks ülekandeid kokku 809,96 eurot. Lisaks on kostja võtnud Ad ja Pt nädalavahetustel enda juurde (laupäeviti). Kostja käis hagejatega (A ja Pga) loomaaias loomaaia pilet kokku 31 eurot. Samuti on teinud kostja aprillis 2025 kohtumiste ajal kulutusi söömisele 60 euro ulatuses. 03.05.2025 on kostja teinud hagejatega seoses järgnevaid kulutusi: 01.05.2025 lastega ühisüritus xxx (hagejad P ja A)- hagejate söök 18 eurot; 01.05.2025 Ülemiste mängutuba- pilet 26,40 eurot (hagejad P ja A); xxx laste (hagejad P ja A) söök summas 31,30 eurot (broneering söögi eest läks maha 3.05.25); hagejate elamiskulude kandmine (kommunaalid) 100 eurot; kindlustus Swedbank ülekanne 6.05.25 summas 18,98 eurot ja kindlustus 16,25 eurot (08.05.25); turvasüsteemi eest ülekanne 29.37 eurot (09.05.25); hagejatele riided (A ja P) xxx ülekanne summa 82.45 eurot 12.05.25; laste toitlustus, vahepala, maiustused, puuviljad- 67.78 eurot; hagejale U on kostja teinud rahalise ülekande 60 eurot hädavajalike kulutuste tarbeks (koolivahendid, söögi ja hädavajalikud riided) - ülekanne 13.05.
7. Hageja seaduslik esindaja (laste isa) kandis kostja poolt ülekantud raha tagasi (lapse isal on juurdepääs U pangakontole). 3 Hagejate seaduslik esindaja (laste isa) nimele on vormistatud laste - ja peretoetus summas 710 eurot, mis katab laste vajadused täielikult. Lasteaia arved võttis hagejate seaduslik esindaja (laste isa) maist 2025 enda peale. Kostja tegeleb hagejate kasvatamisega, panustab kõikvõimalikul viisil laste heaolusse, sh kannab jooksvalt kulutusi, sh hagejate seadusliku esindaja kulusid. Hagejate seaduslik esindaja ei ole elatist enne kohtusse pöördumist kordagi küsinud. Seaduslik esindaja on üksnes soovinud ühisvaraga seonduvalt raha. Samuti leidis kostja, et hagejate kulud on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused
8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
9. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja B S (dtl 9-11). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ela kostja hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja 4 tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on oma vastuses märkinud, et on teinud kulutusi seoses hagejatega. Kohus on oma 27.06.2025 kirjas (dtl 78-81) selgitanud, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kostja ei ole menetluses kohtule esitanud tõendeid, et vanematel oleks olnud kokkuleppeid teatud asjade ostmise või teenuste eest tasumise osas. Samuti ei saa ülalpidamisekohtuste täitmiseks lugeda hagejatele endale tasutud summasid, kuna hagejatest lahuselava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta oma ülalpidamiskohustust täidab. Kohus ei arvesta seega ülalpidamiskohustuse täitmisena erinevate maksete tegemisega (dtl 47-68,74-76). Lisaks ei tõenda erinevad fotod ülalpidamiskohustuse täitmist (dtl 69-73). Samuti selgitab kohus, et juhul, kui kostja on teinud teatud kulutusi seoses ühisvaraga, siis võib kostjal olla nõudeõigus hagejate seadusliku esindaja vastu. Kuna käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest alates hagiavalduse esitamisest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja hagiavalduses oma eluasemekulud, kulutused toidule ja hügieenile, interneti- ja sidekulud, kulutused tervishoiule, juuksurile, kulutused riietele ja jalanõudele ning ka koolile ja lasteaiale, meelelahutusele ja vabale ajale kokku hageja I osas 531,50 euro ulatuses ja hageja II ja III osas kokku 543,50 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka side-, kooli- ning lasteaiakulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada meelelahutuskulude olemasolu. 5 Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 6.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagiavalduse kohaselt saavad hagejad lasterikka pere toetust summas 450 eurot kuus ning hageja I lastetoetust summas 80 eurot, hageja II 80 eurot ja hageja III 100 eurot. Nimetatud summad vastavad ka perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud toetuste suurusele. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse arvestamisel saab kohus ka antud toetustega arvestada tulenevalt

§-st 101 lg 5. Samuti saab kohus arvestada elatise suuruse määramisel asjaoluga, et hageja II ja III vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 7.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatist

§ 101lg 6 alusel vähendada.

8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt kuni 1200 eurot. Kohus on oma 27.06.2025 kirjas kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole suuteline elatist tasuma, siis tuleb kohtule ka vastavaid asjaolusid tõendada, s.h tuleb kostjal esitada tõendid oma igakuiste 6 sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl 78-81). Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit oma igakuiste sissetulekute ega ka väljaminekute kohta ei ole kostja menetluses kohtule esitanud. Kohus on ise teinud päringu krediidiasutustele, millest nähtub, et kostja omab arvelduskontosid Swedbank AS-s (dtl 113-152). Konto väljavõtetest nähtuvalt on kostjal sissetulekuid 6 kuu jooksul kokku olnud ca 24 400 eurot, s.h on kostja saanud keskmiselt töötasu xxxlt 1174,13 eurot kuus ning xxx-lt 370,50 eurot kuus. Lisaks on kostjale tagastatud tulumaksu 357,83 eurot, Sotsiaalkindlustusamet tasunud hagejale 330,41 eurot ning samuti nähtub, et xxx teeb kostjale igakuiselt erinevates summades makseid (suuruses 100 ja 150 eurot). Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks arvestada vähemalt ca 1660 eurot. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt tekivad (s.h toit, hügieen jms). Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, et igakuiste kulude olemasolu ei võimaldaks tal hagejatele elatist vähemalt miinimumulatuses tasuda. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102

alusel ning hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest on põhjendatud. 9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 18.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot). Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 18.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot). Samuti tuleb kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis hageja III kasuks alates 18.04.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 216,10 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot 7 ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad on palunud, et kostja tasuks elatise iga kuu 10ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega tuleb elatis tasuda igakuiselt 10.ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8