← Eesti

2-24-105990/80

Obsah (15)§ 445§ 468§ 164§ 657§ 654§ 329§ 330§ 652§ 238§ 634§ 331§ 163§ 162§ 469§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 445

lg-st 1 määras kohus, et elatusraha tuleb kanda iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks

§ 468lg 3 alusel, kuna hageja ei põhistanud enda elatise hädavajalikku ulatust.

Menetluskulud jättis maakohus

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule või teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. 4.
  2. Maakohus jättis ebaõigesti otsusega tähelepanuta kostja 14.04.2025 menetlusdokumendi koos selle lisadega ega teavitanud kostjat sellega mittearvestamisest. Sellega võttis kohus kostjalt võimaluse vastuväite esitamiseks. Kosta tõi seal esile, et kuna lapse isa ei pidanud enam väljaspool Eestit välislähetustel käima, hakkas laps veelgi rohkem isaga koos aega veetma. Laps oli
  3. aasta detsembris,
  4. aasta jaanuaris–märtsis üle 20 päeva kuus koos isaga. Kostja tõi samas menetlusdokumendis välja, et varustab tütre kõige vajalikuga, nt ostis puhkusepaketi perioodiks 15.–22.04.2025 Hispaaniasse Tenerife saarele maksumusega 1810 eurot kahele. Sellele lisandusid kohapealsed kulud: toit, meelelahutus, suveniirid. Üksnes puhkusel aprillis 2025 oli isa oma tütrega koos rohkem kui 7 päeva. Kohus ignoreeris asjaolu, et kostja tegi kompromissiettepaneku, et lapsel oleks vahelduv elukoht ema ja isa juures. 4.
  5. Hageja ei tuginenud sellele, et oleks varem elatise saamiseks isa poole pöördunud. Sellises olukorras on mõistlik eeldada, et isa andis lapsele nõutavas ulatuses elatist. Isa poolt esitatud tõendid kinnitavad, et isa toetas sel perioodil last, kuna laps elas koos isaga. Isa veetis aega lapsega reisides, sh sanatooriumis ja spaas. Alates tütre sünnist siiani annab isa vabatahtlikult ja omal äranägemisel lapsele vajalikus ulatuses ülalpidamist. Kostja ehitas suure maja, milles laps sünnist saati elas. Lapsele on majas loodud kõik tingimused, laps peab seda oma elukohaks ja tal on selles oma tuba. Kui lapse ema lõi uue pere, muutus tema rahaline olukord, millest annab tunnistust ebamõistlik elatise nõue. Raha ei kulutata mitte lapse, vaid ema huvides. 4.
  6. Kohus ei uurinud esitatud tõendeid. Hageja ei toonud esile, mis päevadel konkreetses kuus elas laps ema ja mis päevadel isa juures. Kostja aga peab selles osas arvestust. Laps kasutab telefoni numbriga
  7. Pakett sisaldab kõiki teenuseid, sealhulgas internetti. Paketi maksumus on 16 eurot kuus. Kostja kannab lapse telefoniga seotud kulud. Samuti esitas kostja tõendid, et kulutab iga kuu raha lapse ülalpidamiseks. Hageja selliseid tõendeid ei esitanud. Kostja esitas sideoperaatori vastuse selle kohta, mis päevadel
  8. aasta septembris ja oktoobris oli telefoninumber 58364588 kostja elukohas asuva Tele2 tugijaama levialas. Septembris 2024 fikseeriti, et lapse telefon asus isa elukohas: 01.09; 05.–08.09; 11.–16.09; 21.09; 24.–25.09; 29.09 ehk 15 päeva. Oktoobris 2024 fikseeriti, et lapse telefon asus isa elukohas 11.–13.10; 16.–19.10; 22.–27.10 ehk 13 päeva. Sellega on ümber lükatud hageja väited, et ta viibis oktoobris isaga 4 päeva. 4.
  9. Kohus ei analüüsinud, kust hageja ema saab raha hageja ülalpidamiseks hagis nõutud ulatuses. Kohus ei ole märkinud, millistel tõenditel tema järeldused põhinevad. Otsus on õiguslikult motiveerimata ja põhjendamata ning ebaõiglane, kuna sellega mõistetakse elatis välja isalt, kes on vabatahtlikult nõutavas summas ja omal äranägemisel lapsele ülalpidamist andnud. 5

(14)Sel perioodil oli laps isa juures. Kohus mõistis lapsele elatise välja alates 04.04.2024, kuid tõendid kinnitavad, et laps elas isa juures nt septembris 2024 15 päeva. Hageja vastuapellatsioonkaebus
  1. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja nõuet eluaseme-, kommunaal-, interneti, toidu-, osteopaadi ja ortodondi, psühholoogi kulude, menetluskulude ja otsuse viivitamata täidetavuse osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 04.04.2024 464,06 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.07.
  2. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks 435,84 euro ulatuses. Jätta maa- ja apellatsioonikohtu menetluskulud kostja kanda. 5.
  3. Lapse ema käib tihti lapsega kostja elukohas, kuna see on lapsevanemate ühisvara. 5.
  4. Maakohus tuvastas õigesti eluasemekulude suuruse 326,56 eurot kuus. Tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega hagejale eluaseme tagamiseks ning kohtu poolt selle summa 120,00 euroni alandamine on alusetu ja põhjendamatu. Kostja peab kandma sellest 163,28 eurot (326,56 : 2= 163,28). Hageja ema selgitas, et lapsele vajaliku ülalpidamise tagamiseks ta kasutab pidevalt krediitkaarti ning teda abistab tema praegune abikaasa. Kõikidele teenuste ja kaupade hinnad kasvavad igakuiselt. 5.
  5. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud toidukulude vähendamise osas ja lapsel esineva allergia ja laktoositalumatuse tõttu on lapse toidukulu 250 eurot kuus põhjendatud. Laktoosivabad piimatooted on kallimad võrreldes tavaliste piimatoodetega. 5.
  6. Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata ortodondi, osteopaadi ja psühholoogi kulu. Ortodontilise ravi vajaduse kohta esitas hageja kohtule raviplaani koos ravi orienteeruva maksumusega. Hageja sai ravile minna peale maakohtu otsuse tegemist. Ravi on vajalik, kuna sügav hambumus ja hambaasendi kõverused mõjutavad negatiivselt lapse tervist. Ortodondi esimese vastuvõtu eest breketite paigalduse eest tasus lapse ema 445 eurot (raviplaanis märgitud 400.- euro asemel), paludes kostjal tasuda sellest 222.50 eurot. Kostja raha ei tasunud. Raviplaani järgi on kulu ortodondi ravile järgmine: ortodontiline raviplaan 65 eurot, breketite fikseerimine 400 eurot (tasutud tegelikult 445 eurot); visiidid mitte-eemaldatava aparaadiga (umbes 7 külastust ehk 50 eurot × 7 külastust) 350 eurot; kaare asendamine (umbes 4 külastust ehk 75 eurot × 4 külastust) 300,00 eurot; retainer 150 eurot; breketite eemaldamine (üks lõualuu) 250 eurot; lm-aktivaator 250 eurot. Seega läheb ravi hetkeseisuga maksma 65+445+350+300,00+150+250+250 eurot = 1810 eurot, s.o 150,84 eurot kuus. Osteopaadi vastuvõtt lapsele on vajalik. Ühe vastuvõtu eest tasub ema 25 eurot kuus. Tõendit pole võimalik esitada, kuna tasuti sularahas ja kviitungit polnud. Seega kokku hageja palub välja mõista osteopadi ja ortodondi kuludele 150,84+25,00=175,84 eurot kuus. Psühholoogikulu 10.00 eurot kuus on lapsele vajalik. Hageja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt käis lapse psühholoogi juures, lapsel on täpsustamata ärevushäire, laps on stressis, ärevil, vahel agressiivne ja tal on koolis probleemid. Seega psühholoogikulu 10 eurot kuus on põhjendatud ja vajalik. 6
(14)5.
  1. Koos muude kohtu poolt vajalikuks hinnatud kuludega on hageja põhjendatud vajadused igakuiselt 928,12 eurot (90+30+20+64+30+40+30+25+163,28+250+175,84+10= 928,12), millest kostja osa moodustab 464,06 eurot (928,12 : 2), mille hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks. 5.
  2. Maakohus jättis menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldamata

164 lg-s 3 ja § 163 lg 2 sätestatu. Kostja ei andnud hagejale teavet enda sissetuleku ja vara kohta. Lapsevanemate ühisvara kohta esitas andmed hageja ning kostja konto väljavõtte nõudis hageja taotlusel pangast välja kohus. Hageja pakkus kostjale kompromissina tasuda elatist kuus 350,00 eurot, kuid kostja ei nõustunud sellega. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane, kuna hageja pöördus kohtusse põhjusel, et kostja ei täitnud oma lubadusi osaleda tütre ülalpidamises. 5.

  1. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks põhjusel, et hageja ei põhistanud elatise hädavajalikku ulatust. Samas ei selgitanud kohus hagejale, et hageja peaks seda põhistama. Hageja põhistas hagis, et kostja ei osale pikemat aega tema ülalpidamises, töötab välismaal ja varjab oma sissetulekuid, venitab ülalpidamise andmisega ja taotles seoses sellega otsuse viivitamatut täitmist. Hageja hädavajalik ulatus hõlmab eluasemekulusid (sh kommunaal- ja internetikulud) 175,84 eurot, toidukulu 250 eurot ja psühholoogi kulu 10 eurot, kokku 435,84 eurot. Kostja lubas hagejale, et tasub lapse karate trennide eest. Hageja käis karate trennides alates aprillikuust
  2. Lapse ema sai kirja, et kostja pole tasunud hageja karate trennide eest ja võlg praeguse aja seisuga on 265 eurot. Seega kostja endiselt ainult jagab lubadusi et osaleb lapse ülalpidamises, kuid tegelikkuses kostja hageja ülalpidamises ei osale. Hageja palub võtta asja juurde tõendid, mis tekkisid peale eelmenetluse lõppemist maakohtus. Vastused apellatsioonkaebusele
  3. Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks ajavahemikul 04.04.2024–04.05.2025 ja edasiulatuva elatise suuruse osas (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja igakuise elatise ajavahemikul 04.04.2024–04.04.2025 508,19 eurot kuus – 50% lapsetoetusest ja alates 05.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni 10.07.2033 igakuise elatise 432,78 eurot – 50% lapsetoetusest. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 01.04.2026) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654lg-st 2² esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7

(14)Maakohus viitas nõude alusena õigesti PKS § 97 p-le
  1. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. I
  2. Maakohus tuvastas õigesti, et lapsel ei ole vanemate juures vahelduvat elukohta ja lapse ei viibi aasta lõikes kuus enam kui 7 päeva isaga.
  3. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et tema 14.04.2025 menetlusdokumendi tähelepanuta jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme. 9.1.

§ 329

lg 1 II lause kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi avaldusi ja tõendeid üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

§ 330lg 1 kohaselt tuleb avaldused ja tõendid esitada enne eelmenetluse lõppemist.

9.

  1. Maakohtu 08.04.2025 kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus lõpetas nimetatud kuupäeval tõendite uurimise, asja sisulise arutelu ja määras maakohus kohtulahendi kuulutamise ajaks 19.05.
  2. Kostja menetlusdokumendiga lisatud tõendite asja juurde võtmisel oleks pidanud maakohus eelmenetluse taastama ja andma hagejale võimaluse tõendite osas seisukoha võtmiseks. Kostja ei tuginenud tõendite hilinemisega esitamisel mõjuvale põhjusele. Seetõttu jättis maakohus tema menetlusdokumendi koos lisadega õiguspäraselt menetlemata, kuna nende menetlemine oleks võinud tingida kohtuotsuse kuulutamise edasilükkamise. Samuti puudus kohtul seadusest tulenevalt kohustus kostjat koheselt informeerida sellest, et ta avalduse ja tõendid menetlemata jätab. Kostja on saanud menetlusdokumendi vastu võtmata jätmise peale apellatsioonimenetluses kaevata.
  3. Isegi kui hageja ei ole enne hagi esitamist varem elatise saamiseks kostja poole pöördunud, kostja on veetnud aega lapsega reisides, sanatooriumis või spaades käies, kostja ehitatud majas elas tütar sünnist saati, ei saa sellest teha järeldust selle kohta, et hagi esitamine 04.04.2024 oli põhjendamatu. Isa väide, et ta annab tütrele nõutavas ulatuses elatist omal äranägemisel, ei ole kontrollitav, sest on üldine. Kostja ei ole esitanud kohtule temal olevat väidetavat arvestust, millal laps alates 04.04.2024 temaga elas, samuti ei ole ta seda tõendanud.
  4. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus jättis hindamata kostja esitatud Tele2 Eesti AS vastuse ALR COMAPNY OÜ esindajale. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kostja teistkordselt apellatsioonimenetluses esitatud sama tõendi (dtl 473–476) tagastab ringkonnakohus, kuna see on toimikus juba olemas. 11.
  5. Pooled ei vaidle, et laps kasutab telefoni numbriga 58 36
  6. Kostja on esitanud Tele2 Eesti AS 22.11.2024 vastuse (dtl 289-294), mis kajastab antud telefoninumbriga toimingute tegemist ajavahemikul 01.09.–27.10.2024 Tele2 tugijaamas, mis asub aadressil Jahilossi tee 24, Vääna-Jõesuu küla, XXX. Puudub vaidlus selles, et tugijaam asub vanemate ühisvaraks oleva kinnistu (koos elamuga) aadressiga XXX-i läheduses. 11.
  7. Hageja on selgitanud 17.12.2024 menetlusdokumendis (dtl 298–304), et
  8. aasta juunis toimunud vanemate ühisvara jagamise asjas peetud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-23-8908 andis kostja hageja emale ülalmärgitud elamu võtme. Nimetatu nähtub 17.12.2024 menetlusdokumendi lisast, milleks on maakohtu kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-23-8908 (puudub digitoimikus, kuid on kättesaadav KIS-is). Protokollist (alates ajamärkest 01:02:45) nähtub, et kostja andis 11.06.2024 kohtuistungil hageja seaduslikule esindajale elamu võtme. 8

(14)Hageja on selgitanud, et käib seetõttu koos emaga sageli majas ja ööbib seal, kui kostjat pole. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Samuti käib hageja sageli koos ema ja viimase uue abikaasaga Vääna-Jõesuus ja sealses rannas, mis ei ole kinnistust kaugel. 11.
  1. Ringkonnakohus leiab, et lapse viibimiskohta ei ole siinsel juhul võimalik tuvastada sideoperaatori vastusega. Olukorras, kus lapse seaduslikul esindajal on alates juunist 2024 elamu võtmed, ta käib seal ning ööbib koos lapsega, võib Tele2 Eesti AS tõend tõendada seda, et hageja telefon on asunud ja eeldatavalt ka hageja on viibinud septembris ja oktoobris 2024 tõendis märgitud kuupäevadel vanematele kuuluvas elamus või selle läheduses. Tõendist pole võimalik aga teha järeldust, et hageja on olnud sel ajal kostja ülalpidamisel. Tõend on vastuolus teiste tõenditega. Maakohus on teinud järelduse PKS § 101 lg-s 6 toodud erandi puudumise kohta eelkõige F tunnistajana antud ütluste (dtl 389–390) ja hageja esitatud fotode (dtl 320–337) alusel. Kuigi maakohus on märkinud otsuses, et kostja väiteid ei tõenda need fotod, on ta ilmselt silmas pidanud, et hageja esitatud fotod lükkavad kostja väited ümber. 11.
  2. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et vastava telefoni paketi maksumus on 16 eurot kuus ja kostja kannab need kulud, on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses, kostja ei ole põhistanud nende hilinemisega esitamist ja ringkonnakohus jätab need seetõttu tähelepanuta (

§ 652lg 4).

12. Ringkonnakohus ei arvesta apellatsioonimenetluses esmakordselt poolte esitatud hageja väidetega selle kohta, et kostja ei viibinud 28.06.–21.07.2024 Eestis ja kostja väidetega, et ta viibis 12.–14.07.2024 Tallinnas ning vastava asjaolu tõendamiseks esitatud väljavõttega kostja digiloost (dtl 477). Asjaolud ja tõendid on esitatud hilinemisega ning kohus jätab need tähelepanuta (

§ 652lg 4).

Samal põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse tütre ülekuulamiseks selle kohta, kui palju ta ühe või teise vanemaga elab. Vastava taotluse saanuks kostja esitada maakohtus ja selle hilinenud esitamist ei ole kostja põhistanud. II

  1. Maakohus vähendas põhjendamatult lapse eluasemekulude suurust, põhjendades seda lapse tavapärase elulaadi ja vanemate varalise olukorraga. 13.
  2. Pooled ei vaidle, et laps elas varem kostja ehitatud majas, mis oli vanemate ühine elukoht ja milles lapsel oli oma tuba. Seega ei ole võimalik väita, et lapse tavaline elulaad olid varem madalam. Vanematel on pooleli ühisvara jagamise vaidlus. Seoses vanemate lahkuminekuga tuli lapse emal koos lapsega asuda elama üürikorterisse. Kuigi maakohus on tuvastanud isa igakuise sissetuleku 850 eurot (neto), ei ole hageja seda omaks võtnud. Ka apellatsioonimenetluses väidab hageja menetluskulude jaotuse vaidlustamisel, et kostja ei esitanud tõendeid oma sissetulekute suuruse kohta. Kostja ei ole väitnud, et ta pole võimeline lapsele taotletud ulatuses elatist maksma, vaid on vaidlustanud lapse vajaduste suuruse. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud, et käis 15.–22.04.2025 lapsega 8-päevasel reisil Tenerifel, mille eest tasus 1810 eurot. Sellele lisandusid veel kohapealsed kulud: toit, meelelahutus, suveniirid. Ka see näitab, et kostjal ei oleks majanduslikke raskusi hagejale elatise maksmisel. 13.
  3. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu tuleb asjas arvestada lapse eluasemekulude suurusega tuvastatud määras, s.o 326,56 eurot (120 euro asemel), millest kostja kanda jääb (326,56:2) 163,28 eurot. Seega on lapse vajadused suuremad (326,56-120) 206,56 euro võrra maakohtu leitud 659 eurost ehk 865,56 eurot, millest kostja kantav osa on 432,78 eurot. 9

(14)
  1. Maakohtu otsus on lõppjärelduses õige lapse toidukulu suuruse tuvastamisel, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust selles puuduvate põhjendustega lapse allergia ja toidutalumatuse kohta. Lapse digiloost (dtl 34–37) nähtub, et 16.05.2023 lapsel on diagnoositud õietolmu põhjustatud allergiline riniit (korduvhaigestumine), samuti on viidatud võimalikule laktoositalumatusele koos soovitusega süüa laktoosivabu piimatooteid ja täpsustada diagnoosi perearsti juures. Tõenditest saab järeldada, et laktoositalumatus on vaid hüpotees ja seda pole kindlaks tehtud. Laktoosivabad toiduained ei moodusta ka nii suurt osa ostukorvist, et nende mõnevõrra kallim hind muudaks maakohtu põhjendused valeks. Õietolmu allergia ei seondu toiduga.
  2. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata ortodondi kuluga. 15.
  3. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ortodontiline ravi on hagejale vajalik, kuna lapsel esinev sügav hambumus ja hambaasendi kõverused mõjutavad negatiivselt lapse tervist. Hageja raviplaanist (dtl 85) nähtub, et hageja on käinud ortodondi juures, talle soovitati ontodontilist ravi ja tehti raviplaan, mille maksumuseks on (65 + 400 + 350 + 300 +150 + 250 + 250) 1765 eurot. Asjaolu, et hageja ei olnud veel neid kulutusi kandnud, ei tähenda, et ortodontilise ravi vajadust ei esine ja kostjal ei ole vaja neid kulusid kanda. 15.
  4. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses tõendi selle kohta, et ta on alustanud ortodontilist ravi ja tasunud peale maakohtu otsuse tegemist 19.06.2025 445 eurot. Nimetatud tõendit ei olnud hagejal võimalik varem esitada, kuna ta sai vastuvõtuaja arstile alles peale maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus võtab seetõttu asja juurde EasyDental OÜ tasulise teenuse arve (dtl 446 ja 449) ja maksekorralduse, mille kohaselt on ema arve tasunud (dtl 447– 448). 15.
  5. Arvest nähtub ka see, et breketite maksumus on osutunud raviplaanis märgitust (400 eurot) tegelikkuses kallimaks (445 eurot). Nimetatud kuluga tuleb hageja ülalpidamisekulude juures arvestada viisil, et kostjal tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates hagi esitamisest suuremat elatist ((1810÷12)÷2) 75,41 eurot kuus. Ortodondi kirjast (dtl 85) nähtub, et konsultatsioon ja hinnapakkumine on tehtud 01.04.2024, seega oli hagi esitamisel 04.04.2024 ravivajadus juba tekkinud. Seetõttu on mõistlik lisada vastav kulu elatisele, mis mõistetakse välja ajavahemikul alates hagi esitamisest ühe aasta jooksul ehk 04.04.2024–04.04.
  6. Kokku on sellel ajavahemikul kostjalt väljamõistetava elatise suurus (432,78 + 75,41) 508,19 eurot. 15.
  7. Ringkonnakohus ei võta asja juurde hageja seadusliku esindaja kirja, milles viimane on palunud kostjal 16.06.2025 tasuda juba makstud tervishoiuteenuste eest pool (dtl 445–446) ega spordiklubi kirja hageja seaduslikule esindajale selle kohta, et hagejal on tasumata karatetrennide eest (dtl 450–454). Hageja peab tõendama ülalpidamiskulude suuruse, mitte nende kandmata jätmise, mistõttu on tegemist asjakohatute tõenditega (

§ 238lg 1 p 1 mõttes).

15.5. Hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt lubas kostja hagejale, et tasub alates aprillist 2025 lapse karate trennide eest, aga tegelikkuses ei tee seda ja tekkinud on võlgnevus, ei ole siinses menetluses asjakohane. Siinse menetluse esemeks on hageja ülalpidamiskulude suurus ja nende väljamõistmine kostjalt hageja kasuks. Maakohus on arvestanud lapse huviringide kuludega elatise suuruse määramisel ja hageja ei ole maakohtu järeldusi vaidlustanud. 10

(14)
  1. Maakohus on õigesti jätnud arvestamata osteopaadi ja psühholoogi kuluga. Hageja on esile toonud, et 15.11.2023 on lapsel diagnoositud ärevushäire ning lapse on suunatud neuroloogi ning psühholoogi vastuvõtule (dtl 37). Samas pole asjas tõendeid selle kohta, et laps oleks vastavatel vastuvõttudel käinud või et sellega seoses võib tekkida kulusid. Osteopaadi osas ei ole hageja samuti tõendeid esitanud.
  2. Hageja on palunud elatise indekseerida. Samuti peab kohus omal algatusel arvestama lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Seetõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise muutuva suurusena (PKS § 101 lg 2). Kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis ajavahemikul 04.04.2024–04.04.2025 508,19 eurot kuus – 50% lapsetoetusest ja alates 05.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni 10.07.2033 igakuine elatis 432,78 eurot – 50% lapsetoetusest. Elatist indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil (järgmine kord 01.04.2026) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
  4. Ringkonnakohus ei arvesta järgmiste hageja poolt esitatud tõenditega. 18.
  5. Hageja on 09.10.2025 menetlusdokumendis esile toonud asjaolu, et tema ujumistrenn maksab nüüd 98,70 eurot kuus ja kostja viibis tööasjus välismaal erinevatel päevadel ajavahemikul 06.03.–04.07.
  6. Lisaks on hageja esitanud tõenditena spordiklubi kirja hinnatõusu kohta, arve (dtl 484–487), hagejale ostetud kinnaste ja palitu ostutšeki (dtl 488–489) ja ortodondi arve ja tšeki 50 euro tasumise kohta
(490), samuti telefoni ekraani kuvatõmmised kostja Facebookis ülespandud infost tema asukohast välismaal ajavahemikus 06.03.–04.07.2024 (dtl 491–496). 18.2. Hageja ei ole seoses ujumistrenni tasu suurenemisega esitanud taotlust elatise suurendamiseks. Seoses sellega ei ole tõend ujumistrenni maksumuse kohta asjakohane ja ringkonnakohus seda asja juurde ei võta (

238 lg 1 p 1). 18.3. Hagejal ei ole vaja tõendada kulutusi lapse riietele, mida ta on teinud peale maakohtu otsuse tegemist, mistõttu ei võta ringkonnakohus asja juurde ostutšekke hagejale kinnaste ja palitu ostmise kohta (

238 lg 1 p 1). Asjaolud ja tõendid kostja viibimise kohta ajavahemikul 06.03.–04.07.2024 erinevatel kuupäevadel välismaal on esitatud hilinemisega ja hageja ei ole nende hilinemisega esitamist põhjendanud, mistõttu jätab ringkonnakohus tõendid tähelepanuta (

§ 652lg 4).

18.4. 11.11.2025 menetlusdokumendiga on hageja taas esitanud tõendid enda kulutuste kandmise kohta (ortodondi arve, vitamiinide ost, fotod jalanõudest ja nende tšekk, dtl 707–710). Ka neid tõendeid ringkonnakohus asja juurde ei võta ja tagastab need, kuna hagejal ei ole vaja tõendada, et ta vastavaid kulutusi on peale maakohtu otsust teinud (

§ 238lg 1 p 1).

  1. Ringkonnakohtule esitatud 13.10.2025 menetlusdokumendiga (dtl 499–506), 11.11.2025 menetlusdokumendiga (dtl 660–665) ja 21.11.2025 lõppseisukohtadega (dtl 714–716) on kostja esitanud uued vastuväited ja tõendid hageja ülalpidamiskulude suuruse kohta. 19.
  2. 13.10.2025 menetlusdokumendiga esitatud tõenditeks on fotod lapsega juuksuri juures käimisest (dtl 507–524), väljavõtte oma varasemast menetlusdokumendist (dtl 525) ja varasemalt menetluses esitatud reisikorraldaja arve (dtl 526), samuti Facebooki pildid Tenerife reisist koos lapsega (dtl 527–530), foto söömas käimisest koos lapsega (dtl 531, 540), fotod erinevatest lapsega tehtud väljasõitudest ja vaba aja veetmisest (dtl 508–512, 518, 519, 532–538, 542, 543,580, 581, 586, 587, 589), lapsele jalanõude valimisest (dtl 539), toidu ostmise ostutšekke ja 11

(14)maksekorraldusi toidu, samuti riiete ostmise kohta (dtl 513–517, 541, 544, 558, 559, 562-567, 570–577), maksekorralduse kinokülastuse kohta (dtl 556, 557, 560, 561), maksekorralduse lapsele 10 euro ülekandmise kohta (dtl 568, 569), maksekorralduse ENEFIT AS-le tehtud 258,68 eurose makse kohta (dtl 578, 579), maksekorralduse tanklas tehtud ostu kohta (dtl 582, 583), maksekorralduse Kadri Tasasele 20 euro maksmise kohta (dtl 584–585), foto lapse kooliüritusest (dtl 588), foto selle kohta, et lapse hügieenitarbed on isa juures ja lapse toast (dtl 590–596), foto lapse jalgratastest (dtl 597, 598), ekraani kuvatõmmise sülearvuteid müügiks pakkuvate äriühingute kodulehtedelt (599, 601), fotod sülearvutitest (dtl 600, 602), hambaravi teenuse arved (603–604), Tele2 arve (dtl 605), foto kalendrist (dtl 606–609). 16.10.2025 menetlusdokumendis esitas kostja väite, et operatsiooni järgselt viibis laps kostjaga ja tõendas seda väljavõttega digiloost (dtl 616–619). Alternatiivselt on kostja palunud end vande all ära kuulata toodud asjaolude kohta. 11.11.2021 menetlusdokumendiga on kostja esitanud tõenditena ekraani kuvatõmmised apteegi kodulehelt füsioloogilise soolalahuse Unadose maksumuse kohta koos kasutusjuhendiga (dtl 666–674), allergiaravimi Zyrtec pakendi infolehe (dtl 675–679), pesemisvahu (dtl 680–684), Tervisekassa kodulehelt laste ortodontiateenuse ja hambaraviteenuse kohta (dtl 685–691), väljavõtte hageja raviarvetest ajavahemikul 11.11.2022–11.11.2025 (dtl 692–696), Terviseportaali väljavõtte hageja vastuvõttudest seoses peavigastusega ajavahemikul 09.10.– 14.10.2025 (dtl 697–698). 19.2. Ringkonnakohus jätab kostja uued väited, tõendid ja taotluse tähelepanuta, kuna need on esitatud peale apellatsioonkaebuse esitamise tähteaga ja ka peale vastuapellatsioonkaebusele vastamisele tähtaega (

§ 634

lg 2) ning kohtul puudub seaduslik alus nendega arvestamiseks (

§ 652lg 4).

19.3. Lisaks on esitatud tõendid ka asjakohatud (

238 lg 1 p 1). Digiloo väljavõte ei tõenda, et kostja viibis haiguslehel olles lapsega. Kostja ei pea tõendama, et lapse hambaraviteenus on tasuta, sest hageja ei ole vastupidist väitnud. Hageja ei ole nõudnud kostjalt ülalpidamist ka ortodontiliste probleemide diagnoosimiseks, vaid raviks. Seetõttu ei pea kostja tõendama, et diagnoosimise etapi arved on Tervisekassa poolt tasutud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja saaks oma ortodontilise probleemi korral tasuta ravi ja hageja on tõendanud, et ta kannab seoses ortodontilise raviga kulusid. Tõendeid füsioloogilise lahuse, allergiaravimi ja pesemisvahu kohta kohus ei hinda, kuna ei rahulda hageja nõuet allergilise nohuga seotud kulutuste osas. Pesemisvahu maksumust ei ole kostjal vaja tõendada, kuna ülalpidamiskulu hügieenitarvete osas hindab kohus mõistliku suurusena. 19.4. 21.11.2025 esitatud kostja väited ja tõendid jätab kohus samal põhjusel tähelepanuta. Need avaldused ja tõendid jätab ringkonnakohus menetlemata ka põhjusel, et nende menetlusse võtmine põhjustaks menetluse lahendamise viibimise (

§ 331lg 1).

Kohus on määranud kohtuotsuse kuulutamise ajaks 28.11.

  1. Hagejale tuleks anda tähtaeg kostja uute vastuväidete ja tõendite osas seisukoha esitamiseks ja lahendit ei oleks võimalik kuulutada eelnimetatud kuupäeval. 19.
  2. Kui kostja on veetnud vaba aega tütrega, ostnud talle süüa või teinud muid kulutusi, siis saab seda arvesse võtta elatise maksmisena üksnes juhul, kui lapse vanemad on selles kokku leppinud. Siinses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Seetõttu pole kostja väidetel ja tõenditel ka 12

(14)sisulist tähtsust asja lahendamisel. Kui kostja on teinud õpetajale ettemakseid lapse kulude katteks, on seda võimalik arvestada täitemenetluses.
  1. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus ei ole selgitanud talle tõendamiskoormust. Kostja väited põhinevad peamiselt sellel, et laps elab temaga poole ajast ja kostja kannab vahetult tema ülalpidamiskulud. Maakohtu 29.10.2024 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus selgitanud kostjale (ajamärge 00:35:35), et tal tuleb tõendada seda, mitu päeva kuus veedab laps isaga. Kostja on vastanud kohtule, et kohtu selgitus on talle arusaadav.
  2. Kostja on esitanud arved lapse ortodontilise ravi kohta, kuid mitte selle eest tasumise kohta. Kui kostja on tasunud lapse ortodontilise ravi eest, saab seda arvesse võtta täitemenetluses, kui hageja peaks täitemenetluses vastavate kulude kandmist nõudma.
  3. 23.10.2025 on hageja esitanud vastuväited ja omakorda tõendid (dtl 629–637) kostja vastuväidete ümberlükkamiseks. Kuna ringkonnakohus kostja uute väidetega ei arvesta, puudub vajadus ka neid ümberlükkavate asjaolude analüüsimiseks ja tõendite vastuvõtmiseks (

§ 238lg 1 p 1 alusel).

III 23. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti ja

§ 164lg 3 kohaldamiseks ei ole alust.

23.

  1. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et esitas enne kohtumenetlust kostjale PKS §-st 104 tuleneva nõude. Eeldatavasti on hageja seaduslikule esindajale kui kostja endisele abikaasale ka kostja sissetulekute ligikaudne suurus teada. Kostja ei ole põhjustanud menetlust mitte seetõttu, et hageja oma sissetulekute kohta andmeid avaldanud, vaid põhjusel, et ta ei nõustunud hagejale andma nõutud ulatuses elatist. 23.
  2. Kohtul polnud kohustust arvestada menetluskulude jaotamisel hageja ettepanekuga maksta elatist 350 eurot kuus, sest

§ 163

lg 3 ei kohusta kohut kompromissiettepanekut arvestama, vaid annab selleks võimaluse. 23.3. Isegi kui kostja lubas hageja ülalpidamiskulude kandmisel osaleda ja seda ei teinud, ei ole tegemist äärmisele ebaõiglusele viitava asjaoluga

§ 162lg 4 mõttes, mis annaks aluse jätta hageja menetluskulud maakohtus kostja kanda.

24. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks (

§ 468lg 3).

Hageja ei põhistanud, milline on tema elatise hädavajalik ulatus. Kohus ei saa kaalutulusotsuse tegemiseks oletada, milline on hageja elatise hädavajalik ulatus. Kohus ei pidanud seda hagejale selgitama, kuna hagejal on õigusteadmistega esindaja, kellele peab olema teada, et taotlusi tuleb kohtumenetluses põhistada. Vastava põhistatud taotluse saab hageja esitada maakohtule ka peale otsuse tegemist (

§ 469lg 1).

25. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid

§ 164lg-s 3 sätestatud asjaolud. 13

(14)26.

§ 178

lg 1 I lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotati. (allkirjastatud digitaalselt) 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.