lg 1 järgi kokkuleppemenetluses D.U isikukood XXX, elukoht: XXX, xxx kodanik, põhiharidus, ametlikult ei tööta, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kohtulikult karistatud: 1) 18.12.2002.a. KrK § 195 lg 2 alusel rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 1500.- krooni; Kristina Suvalova Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1 ja § 248 lg 1 p 5 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi D.U (O)
Kohaldades
lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui D.U ei pane katseaja –1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata D.U katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna (asukoht: Tartu mnt. 85, Tallinn, tel: 612 7742) juhataja Kersti Kask poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada D.U katseajaks
elada kohtu määratud alalises elukohas;
p 1 alusel panna
alusel tingimisi karistusega kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju 10 670.- krooni /kümme tuhat kuussada seitsekümmend krooni/ SE AS arveldusarvele nr xxxxx katseaja jooksul.
Vastavalt 19.11.2008. a prokuröri abi Kadi Ruus, süüdistatav D.U ja tema kaitsja Kristina Suvalova vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav D.U karistamist
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusega 4 /neli/ kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et osa mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.U ei pane katseaja jooksul, s.o 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuud, toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
p 1 alusel panna
lg 2 p 1 alusel tingimisi karistusega kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju 10 670.- krooni /kümme tuhat kuussada seitsekümmend krooni/ SE AS arveldusarvele nr 332065730009 01. august 2010.a. D.U-le selgitati otsuse jõustumisel kaitsjatasu ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav D.U kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüd talle esitatud süüdistuses. D.U kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et D.U enda süüditunnistamine
lg 1 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. D.U on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, varem on teda ühel korral kohtulikult karistatud. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang
Kohus leiab, et süüdistatav D.U on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Tsiviilhagi on esitatud SE AS-i poolt 10 670.- krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub D.U-lt väljamõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2009.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Kuid arvestades asjaolu, et süüdimõistetul tuleb tasuda menetluskulud, tsiviilhagi, ta ei tööta käesoleval ajal, siis koheselt menetluskulude tasumine eriti sundraha osas paneb süüdimõistetu raskesse majanduslikku olukorda ning arvestades et kriminaalmenetluses iseenesest ei olnud eriti mahukas ega kulukas, siis kohus juhindudes KrMS § 180 lg 3 alusel vähendab sundraha poole võõra, jättes riigi kanda pool sundrahast 3262.50 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.