Obsah (6)

§ 637§ 638§ 405§ 162§ 639§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7330 Kohtuasi osaühingu

) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 11. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõlgnevuse 1244,52 euro ja põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmiseks. Hageja on piiranud kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlgnevuse summaga. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 12. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 13. Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole

§ 637lg 2¹ järgi alust.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13.

1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, et kostja esitas hagejale kohtuväliselt 23.05.2019 tasaarvestuse vastuväite, mis hõlmas mh siinses asjas hageja esitatud põhivõlgnevuse nõuet. Hageja väitel ei saanud kostja teha tasaarvestust hageja nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Ringkonnakohus selle vastuväitega ei nõustu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt tekib tasaarvestuse õigus juhul, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjal oli tasaarvestuse tegemise ajaks tekkinud kohustus hagejale tagatisraha tagastada. Kohustus tekkis alates 16.01.2018, s.o „Alltöövõtu tööde üleandmisevastuvõtmise akti“ allkirjastamisest. Tasaarvestamiseks piisab passiivnõude osas sellest kui kohustus on täidetav. Seega sai kostja enda sissenõutavaks muutunud kohustusest tuleneva nõude hageja nõudega tasaarvestada. 4 2-20-7330 13.
2. Hageja väidab täiendavalt, et kostja võlgneb hagejale palju suurema summa, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-7230 ja hetkel ei ole teada, kes kellele võlgu on. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka need hageja väited ei välistanud kostja 23.05.2019 tasaarvestuse tegemist hageja garantii tagastamise nõudega 1244,52 eurot. Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, et kostjal oli 23.05.2019 avalduse tegemise ajal hageja vastu nõue vähemalt 74 029,82 eurot. Asjaolu, kas tsiviilasjas nr 2-22-7230 menetluses tuvastatakse, et ka hagejal on mingi suurem nõue kostja vastu, ei välistanud kostjal 23.05.2019 tasaarvestuse tegemist. Kostja 23.05.2019 tasaarvestus tõi kaasa siinses asjas haginõudena esitatud garantiinõude lõppemise. Kohus ei saa käesoleva asja lahendamisel lähtuda sellest, mis olukord võib tekkida teise asja (nr 2-22-7230) lahendamisel.
3. Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna ringkonnakohus ei rahulda hagi, puudub ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et hageja hinnangul tuleks hagi rahuldada, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune otsustus. 15. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 16.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 17. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on hagejal õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada vastavasisuline avaldus. 18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

19.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5