) § 152 lg 1 p 4 alusel.
Kaebaja taotles ühtlasi, et kohus mõistaks vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulude hüvitise käibemaksuta summas 877 eurot ja 50 senti, samuti tagastaks asjas tasutud riigilõivu. KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine 8.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna vastustaja on haldusmenetluse uuendamise tulemusel muutnud kaebaja poolt käesolevas asjas vaidlustatud MaRu 28.04.2025 otsuse nr 6.1-3/17938 resolutsiooni punkti 4.2 ning tunnistanud ka kehtetuks vaidlustatud vaideotsuse, on kaebuse nõuded seeläbi sisuliselt täidetud. Kaebaja on menetluse lõpetamisega
lg 1 p 4 alusel nõustunud ega ole taotlenud
Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab eelviidatud alusel käesoleva haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et
lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. Menetluskulud 9.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning selle välistamine erand. Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja 2
lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8). 10. Kohtu hinnangul mõjutas V.L-i poolt kaebuse esitamine vastustaja otsust uuendada haldusmenetlus ning selle tulemusel muuta vaidlustatud haldusakti ja tunnistada kehtetuks vaideotsus. Vastustaja on ka 30.09.2025 tähtaja pikendamise taotluses nentinud, et leidis mh käesolevas asjas esitatud kaebust analüüsides, et põhjendatud on uuendada maaparanduse ehitusloa andmise haldusmenetlus. Isegi kui vastustaja lähtus menetluse uuendamisel veel teistestki asjaoludest, ei saa seega olla vaidlust, et samal ajal toimuv kohtumenetlus samuti selle otsuse tegemisel rolli mängis. Seega kohaldub
lg-s 6 sätestatud üldreegel ja kaebaja menetluskulud tuleks vastustajalt välja mõista. 11. Vastavalt
lg-le 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on kohtule kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kaebaja 08.12.2025 avaldusest nähtuvalt on V.L-ile osutatud käesoleva kohtuasjaga seonduvalt õigusabi kokku 6 töötunni ja 45 minuti ulatuses (tunnihinnaga 130 eurot). Õigusabi maksumuseks ilma käibemaksuta on kokku 877 eurot ja 50 senti. Taotluses on märgitud, et V.L-i eest on kohtuasjas menetluskulud kandnud OÜ Rumpuse Talu. 12.
lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Riigikohtu praktikas on selles osas siiski selgitatud, et kulud on väljamõistetavad vaid juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, s.o kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hiljem hüvitada (
lg 1 1 – vt Riigikohtu 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Seega on kohtupraktikast tulenevalt vajalik esitada tõend kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks tekkinud kohustus õigusabikulud OÜ-le Rumpuse Talu hiljem hüvitada ning ka kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks kohustus õigusabikulud OÜ-le Rumpuse Talu hüvitada. Seetõttu ei ole eelnevat arvestades kaebaja õigusabikulud vastustajalt väljamõistetavad. 13.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist asjas tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele. 14.
lg 8 lause 1 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Lause 2 kohaselt jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama. Kuna kolmas isik osaleb kaebaja vastaspoolel ning kaebajal ei ole menetluskulude kandmise kohustust, ei ole kolmanda isiku menetluskulusid võimalik kaebajalt välja mõista. Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.