lg 7 alusel teade H.O kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
) § 1933 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 2/5 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. H.O ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt töötas võlgnik kogu menetluse kestel osalise koormusega ettevõttes M. O. . Riigikohus on toonud välja, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märkis, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696 p 18, 19). Võlgnik on põhiharidusega isik, kes pankrotimenetluse alguses oli töötu ning alates 2021. aasta jaanuarist asus tööle osalise koormusega. Võlgniku kohtule esitatud aruannetest nähtub võlgniku ebapiisav keeleoskus. Võlgnik on kohtule esitatud andmete kohaselt otsinud tasuvamat terviseseisundile vastavat osalise koormusega tööd, ent seni pole otsingud olnud tulemuslikud. Võimalikud uue töö pakkumised on olnud ligi kaks korda madalama töötasuga, kui võlgniku praeguse tööandja poolt pakutav. Antud juhul saab võlgniku haridustaset ning ebapiisavat keeleoskust arvestades võlgniku osalise koormusega töötamist senisel töökohal olukorras, kus teised osakoormusega tööd võimaldavad tööandjad on pakkunud oluliselt väiksemat töötasu, pidada mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnik on jätkanud töötamist senisel töökohal. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
10.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
11.
Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, kohustusliku pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete 3/5 tegemiseks võlausaldajatele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks väljamakseid kogusummas 1543,45 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus märgib, et kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtuvad võlgniku sagedased väikestes summades kulutused hasartmängudele. Võlgnik on selgitanud kulutusi sooviga võita, et võlgadest vabaneda. Võlgniku kulutustest ja saadud võitudest nähtub, et võlgniku kulutused ületavad püsivalt saadud väikesesummalisi võite ning tegu ei ole olnud tulutoova tegevusega. Võlgnik on teinud vastavaid tehinguid oma mittearestitava sissetuleku arvel ning saadud võidud on uuesti hasartmängu liikunud. Kohus juhib võlgniku tähelepanu asjaolule, et hasartmäng ei ole siiski vahend sissetuleku teenimiseks, vaid selle kulutamiseks. Samas nähtub võlgniku sissetulekutest, et võidud ei ole suurendanud tema sissetulekuid sellisel määral, millest oleks tulenenud võlgniku kohustus teha väljamakseid võlausaldajatele suuremal määral, kui ta seda menetluses teinud on. Eelnevat arvestades märgib kohus, et asja materjalide põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi võlausaldajatele raha välja maksmata ning nende huvid said kahjustatud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ega kahjustanud võlausaldajate huve. 14.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi nelja aasta jooksul täitnud vastavalt võimalustele ja oma võimetele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et H.O tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma 4/5 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud H.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka H.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 17.10.2025. Kuna kohus lõpetab H.O kohustustest vabastamise menetluse, tuleb H.O vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.