Obsah (6)

§ 175§ 193§ 1933§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi E.V kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 175

lg 7 alusel teade E.V kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 01.02.
3. a määrusega välja E.V pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 19.08.2021 määrusega lõpetati E.V pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise. Määrus jõustus 08.09.
4. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas,
5. veebruaril ja
6. augustil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 5.augustil. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 34 372,45 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
7. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 10.02.2022, 16.08.2022, 15.02.2023, 15.11.2023, 16.02.2024, 23.08.2024, 10.03.2025 ja lõpparuande 11.08.
9. Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel ettevõttest O. T. O. . Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal lõppes võlgniku töösuhe seoses tööandja tegevuse lõppemisega ning seejärel oli võlgnik registreeritud Eesti Töötukassas.
10. aasta alguses osutas võlgnik lühiajalise võlaõigusliku lepingu alusel teenust ettevõttes Valga valla majanduskeskus.
11. aasta kevadel töötas võlgnik lühiajaliselt ettevõttes A. E. A. , kuid seoses puudega lapse hooldamisvajadusega lahkus töölt. Seejärel oli võlgnik registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks on olnud vanemahüvitis, peretoetus, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, tulumaksutagastus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku summas 820,38 eurot.
12. Võlgnik on esitanud
13. juulil 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. 2/5 Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (08.09.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 1933

lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates

1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
2. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. E.V ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel ning sel ajal lõppes ka võlgniku töösuhe seoses tööandja O. T. O. tegevuse lõppemisega. Seejärel oli võlgnik registreeritud Eesti Töötukassas.

1. aasta alguses osutas võlgnik lühiajalise võlaõigusliku lepingu alusel teenust ettevõttes Valga valla majanduskeskus.
2. aasta kevadel töötas võlgnik lühiajaliselt ettevõttes A. E. A. , kuid seoses puudega lapse hooldamisvajadusega lahkus töölt. Seejärel oli võlgnik registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgnikul on keskmise puudega laps, kelle hooldamisvajadusest tingituna ei ole võlgnikul olnud võimalik püsivalt töötada. Võlgnik on aruannetes selgitanud, et laps ei võta tugiisikuid omaks ja ta on pidanud ise lapsega tegelema. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada puudega väikelapse hooldamist piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole kohustustest vabastamise menetluse kestel püsivalt töötanud. Kohus leiab, et arvestades puudega lapse hooldamisvajadust ja Riigikohtu seisukohta ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 9.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.. 10.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud vanemahüvitis, peretoetus, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, tulumaksutagastus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel reeglina saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on 3/5 ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid mõnel korral. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku summas 820,38 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Lisaks märgib kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes tsiviilasja materjalidele ei ole antud nõuete puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ega krediidi kulukuse määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui suure ulatuse oleks võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui menetluses tunnustatud nõuete osas oleks teostatud vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 olnud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata või jätta süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist, arvestades, et võlgnik on oma kohustusi nelja aasta jooksul täitnud. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.V tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma 4/5 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud E.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka E.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 11.08.2025. Kuna kohus lõpetab E.V kohustustest vabastamise menetluse, tuleb E.V vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5