Obsah (14)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178§ 150§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-100721 Tsiviilasi Aktiva Finance

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
2. jaanuaril 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.R-ilt (kostja) 1744,35 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. aprilli 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh et esitada nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldus ja nõude aluseks olevad tõendid. Hageja esitas hagiavalduse
4. aprillil 2025 ja täpsustas seda
5. juunil
7. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja Telia Eesti AS-i vahel
8. detsembril 2021 sõlmitud lepingust tuleneva põhivõla 984,35 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 675,72 eurot, lisaks viivise alates
9. maist 2025 kuni põhinõude (984,35 eurot) täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.
10. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud
2. oktoobril 2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
3. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohtu hinnangul ei ole hagi asjaolusid ja hageja täpsustusi arvestades tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja poolt nõutav põhivõlgnevus koosneb teenuse ja seadme 2 maksumusest. Seadme tasule ei lisandunud hageja kinnitusel intressi ega täiendavaid lisakulusid (dtl 80-81). Seetõttu puudub kohtul antud juhul kohustus kontrollida lepingu kehtivust, mh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist.
2. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

11.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 338 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib esindajalt oodata ka tõhusamat töökorraldust. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle ettevalmistamisele ja koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul kokku 1 tund. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 169 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 504 eurot (315 + 20 + 169).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 14. Kohus märgib, et käesoleva asjaga seotud riigilõiv on kokku 380 eurot. Seega on hagejal õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule 3 esitada kirjalik taotlus (

§ 150lg 4).

Taotlusesse tuleb märkida kellele ja millisele arvelduskontole tagastatav riigilõiv kanda. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõppemisest, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. septembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 4