1-19-7359/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7359 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2020 määrus C.H-le Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu C.H (isikukood XXX ), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 22.10.2019 otsusega tunnistati C.H süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti C.H-le 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui C.H ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ning lg 2 p-des 2, 5 ja 8 toodud kohustusi.
6. Kriminaalhooldusametnik esitas 19.03.2020 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes C.H-le mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt rikkus C.H registreerimiskohustust ja kohustust saada Eesti Vabariigist lahkumiseks kriminaalhooldusametnikult eelnev luba. Samuti rikkus C.H kohustust mitte tarvitada alkoholi, eiras ravikohustust ja ei ole alustanud osalemist liiklusohutusega seotud sotsiaalprogrammis.
7. Tartu Maakohtu 06.05.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes taotletu ja C.H kandmata karistus pöörati täitmisele.
8. Maakohus tuvastas, et C.H rikkus 05.03.2020 kohustust mitte tarvitada alkoholi, mil tal tuvastati joove suurusega 0,091 mg/l kohta. Ühtlasi lahkus C.H ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti Vabariigist ja ei ilmunud 05.02.2020 registreerimisele. Kuna kriminaalhooldusametnik hoiatas C.H eeltoodud kahe rikkumise osas kirjalikult, ei ole nende alusel võimalik ka C.H karistust täitmisele pöörata. Ühtlasi ei lugenud maakohus rikkumisteks ka C.H poolt ravikohustuse eiramist ja sotsiaalprogrammis mitte osalemist, kuna nende kohustuste täitmiseks puuduvad kohtuotsuses vastavad tähtajad ning kriminaalhooldusperioodi lõpuni on veel aega.
9. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse edasine jätkamine C.H ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu täita määratud kohustusi otstarbekas ja ei täidaks eesmärki. C.H ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda mõistetud karistust tingimisi vabaduses, täites kontrollnõudeid – ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik on teda korduvalt hoiatanud, muuhulgas ka kirjalikult. Sellest hoolimata on C.H jätkanud rikkumiste toimepanemist, seda ka pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule. Nimelt tuvastati C.H-l 05.04.2020 joove suurusega 1,28 mg/l kohta.
10. Kuigi C.H lubas ennast kohtuistungil kokku võtta, ei ole maakohus veendunud, et C.H oleks ka tegelikkuses suuteline enda käitumist muutma. C.H ei ole senini teadvustanud endal esinevat alkoholiprobleemi. Selgitused tarvitamiste ja ravile mitteasumise kohta on vastuolulised ja ebausutavad. C.H selgitustest on arusaadav, et viimasel puudub igasugune motivatsioon ja tahe probleemiga tegelda.
11. Arvestades rikkumiste sisu ja korduvust, on ilmne, et C.H suhtes ei ole kriminaalhoolduse edasine jätkamine võimalik. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse C.H , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kokkuvõtvalt leiab C.H , et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid, tehes sellest tulenevalt väära kohtulahendi.
13. C.H tunnistab enda eksimust ja kahetseb, et ei küsinud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba Eesti Vabariigist lahkumiseks, viibides perioodil 30.12.2019 – 03.01.2020 Soomes. Kogu ülejäänud aja on ta täitnud kohtu poolt määratud kohustust elada kindlaks määratud elukohas.
14. Ta ei ilmunud 05.02.2020 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, kuna haigestus. Selle kohta ei teavitanud arst kriminaalhooldusametniku, kuigi lubas. Kriminaalhooldusametnik ega kohus ei pidanud ka ise vajalikuks arstilt tõendit küsida, vaid asusid koheselt seisukohale, et järelikult C.H valetab. Kaebuse esitaja pöördus perearst J. Saksi poole 11.03.2020 suusõnaliselt kui ka 12.05.2020 e-posti teel vastava tõendi saamiseks, kuid tema päringutele ei ole siiani vastatud. C.H leiab, et ringkonnakohus peaks perearstilt välja nõudma tõendi C.H viibimise kohta perearsti vastuvõtul.
15. Kohustust alluda alkoholismivastasele ravile C.H täita ei saanud, kuna viimasel puudus töökoht ja tal ei olnud võimalik selle eest 230 eurot tasuda. Samas ei olnud kohtuotsusesse märgitud tähtaega, millal vastav ravi läbida tuleks, mistõttu lükkus see kuni töökoha saamiseni edasi. Alates 01.04.2020 omab C.H kindlat töökohta OÜ-s Savarmu Puit.
16. C.H on ennast registreerinud rehabilitatsiooniprogrammi „Korralik juht“.
17. Kaebuse esitaja käis 18.03.2020 psühhiaatri vastuvõtul, mille kohta paraku tõendit ei esitatud. Kriminaalhooldusametnik ega kohus ei teinud ka siinkohal psühhiaatrile päringut, kes saanuks visiiti kinnitada. C.H helistas 13.05.2020 psühhiaatrile ja palus väljastada tõendi 18.03.2020 vastuvõtul käimise kohta, kuid talle vastati, et tõend väljastatakse vaid kohtu nõudel. Sellest tulenevalt taotleb C.H , et ringkonnakohus nõuaks vastava tõendi psühhiaatrilt välja. 2
18. C.H tarbis 05.03.2020 õhtul purgi õlut. Paraku ei taotlenud ta vereanalüüsi tegemist, mis tõestaks, et tarbitud alkoholikogus ei olnud suur. C.H arvas oma rumalusest, et purgi õlle tarvitamine ei liigitu käitumiskontrolli tingimuste rikkumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigustatult pööranud C.H kandmata karistuse tulenevalt käitumiskontrolli tingimuste rikkumistest täitmisele.
20. Esmalt, seonduvalt C.H taotlusega, et ringkonnakohus nõuaks viimase perearstilt ja psühhiaatrilt välja vastavad tõendid, mis kinnitaksid C.H poolt kohustuste mitte rikkumist (vt käesoleva määruse p-d 10 ja 13). Siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et taoliste tõendite esitamise kohustus lasub kriminaalhooldusalusel. Kohus ei ole kohustatud, lahendades erakorralises ettekandes toodud taotlust, hankima omaalgatuslikult tõendeid, mis justkui kinnitaksid süüdimõistetu poolset kohustuste mitterikkumist. Sellest tulenevalt jätab kriminaalkolleegium C.H taotlused tähelepanuta.
21. Ühtlasi leiab kriminaalkolleegium, et C.H poolsed kriminaalhooldustingimuste rikkumised on ka tõendamist leidnud. Märkimisväärne on seegi, et tegelikkuses hakkasid probleemid C.H-ga juba kriminaalhooldusperioodi tähtaja alguses. Nimelt algas C.H käitumiskontroll 07.11.2019 ja esmase rikkumise pani viimane toime juba
22. a lõpus, mil kriminaalhooldusametnikule saabus teave, et C.H on 30.12.2019 ületanud Eesti Vabariigi piiri ja lahkunud ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata Soome. Edasiselt rikkus C.H 05.02.2020 registreerimiskohustust, väites, et jäi haigeks ja ei esitanud selle kohta ka arstitõendit. Eeltoodud kahe rikkumise osas hoiatas kriminaalhooldusametnik C.H kirjalikult.
23. Hoolimata ametniku hoiatustest, jätkas C.H temale määratud kohustuste rikkumist. Nimelt tuvastati C.H-l 05.03.2020 alkoholijoove suurusega 0,091 mg/l kohta. Ainetu on C.H selgitus nagu ei oleks viimane teadlik, et lahja alkoholi tarvitamine liigitub samuti alkoholikeelu rikkumiseks. C.H-le kehtestati keeld tarvitada alkoholi põhjusel, et viimane võib joobes olles toime panna õigusrikkumisi (karistatud KarS § 424 lg 1 järgi), missugune keeld on absoluutne. Siinkohal näitab üsnagi kõnekalt C.H-l oleva alkoholiprobleemi olemasolu tõsiasi, et C.H , olles teadlik, et tema suhtes on 07.04.2020 kohtus arutlusel erakorralises ettekandes taotletud karistuse täitmisele pööramine, otsustas kaks päeva enne kohtuistungit alkoholi tarvitada ja viimasel fikseeriti joove suurusega 1,28 mg/l kohta (tl 42).
24. Samuti ei ole C.H täitnud ka kohustust alustada ettenähtud raviga. Siinkohale ei nõustu kriminaalkolleegium maakohtuga, et kuna ravi läbimiseks puudusid kohtuotsuses vastavad tähtajad, ei saa ravi mitte alustamist käsitleda rikkumisena. Nimelt juhtis kriminaalhooldusametnik korduvalt C.H tähelepanu sellele, et viimane ei ole seniajani pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ja alustanud alkoholismivastase raviga, kuid viimane ei pidanud ametniku korduvaid korraldusi millekski. Kuna pöördumise kohta psühhiaatri vastuvõtule ei ole tegelikkuses esitatud ühtegi tõendit, saab siiski öelda, et C.H on kõnealust kohustust rikkunud. Eeltoodust saab omakorda järeldada, et tegelikkuses ei mõista C.H seniajani temal esineva probleemi tõsidust, mistõttu on käitumiskontrolli edasine läbiviimine C.H suhtes kaotanud oma aktuaalsuse.
25. Eeltoodud eriliigilised käitumiskontrolli tingimuste rikkumised ja nendega seotud ennast õigustavad vabandused näitavad üheselt C.H ükskõikset suhtumist temale määratud kohustuste täitmisesse ja vähest motivatsiooni ka tegelikkuses nõuetekohaselt käitumiskontrolli tingimusi täita. Kuna viimasel puudub ilmselge huvi kanda temale mõistetud karistust vabaduses, ei ole C.H tingimisi karistamine täitnud oma eesmärki, mistõttu tuleb C.H-l asuda karistust kandma kinnipidamiskohas. 3
26. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.05.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas