← Eesti

3-24-1499/17

Obsah (4)§ 184§ 182§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-24-1499 Otsuse kuupäev 28. november 2025 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Nurka Strande OÜ kaebus Põllumajanduse R

) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras
  2. detsembri
  3. a otsusega nr 12-1/23/31768 osaliselt ja suunas väljamaksmisele põhisissetuleku toetuse 95 3-24-1499 taotlejale, sh Nurka Strande OÜ-le summas 5307,67 eurot. Toetust vähendati toetusõigusliku ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli suurem kui 2 hektarit või see moodustas kindlaksmääratud pindalast üle 3%, vähendatakse toetust kuni 50% võrra tuvastatud erinevusele vastavast summast.
  4. Kaebaja esitas
  5. jaanuaril 2024 PRIA-le eelnimetatud otsuse peale vaide, mille PRIA jättis
  6. aprilli
  7. a vaideotsusega nr 12-1/24/352-2 rahuldamata.
  8. Kaebaja esitas
  9. mail 2024 Tallinna Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse PRIA
  10. detsembri
  11. a otsuse nr 12-1/23/31768 osaliseks tühistamiseks ja kaebaja taotluse täies mahus rahuldamiseks.
  12. Tallinna Halduskohus andis
  13. mai
  14. a määrusega haldusasja nr 3-24-1499 alluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi saabus Tartu Halduskohtusse
  15. juunil
  17. Tartu Halduskohus võttis
  18. juuli
  19. a määrusega Nurka Strande OÜ kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
  20. Vastustaja esitas
  21. juulil 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
  22. Tartu Halduskohus määras
  23. oktoobri
  24. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  25. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 8.
  26. Vaidlustatud otsus on üldsõnaline ega anna infot, miks toetustaotlus on rahuldatud vaid osaliselt. Kaebajale ei ole
  27. novembri
  28. a kohapeal tehtud kontrolliakti esitatud. Vastustaja saatis pärast vaide esitamist pindalatoetuse kontrolli tulemuste teavituse, kuid ka sellele ei olnud lisatud algset kontrollakti. 8.
  29. Kohapealses kontrollis leidis tuvastamist, et asjakohastel põldudel toimus loomade karjatamine ja pillirooga aladel olid loomad käinud. PRIA on ekslikult osa alasid toetusõiguslikust põllumassiivist välja arvanud. Üheski toetust reguleerivas dokumendis ei ole märgitud, et rohumaal ei tohi kasvada pilliroog. Välja mõõdetud aladel ei kasva vaid roostik, vaid ka harilik pilliroog, mis on sagedane ja väärtuslik taim heina- ja karjamaadel ning seda on tihti silos. Samuti saab puitunud pilliroogu kasutada loomadele allapanus. Pilliroo niitmisel ei oleks saanud jätkuda loomade karjatamine nendel aladel. Loomade karjatamine oli vajalik ulatusliku heinakriisi ületamiseks. Pilliroo niitmisega viivitas kaebaja ka seetõttu, et
  30. aastal ei olnud määratud niitmise või karjatamise lõppkuupäeva. Kaebajal ei olnud vaidemenetluses võimalik tõendeid koguda, sest rohumaa oli lumekatte all.
  31. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 9.
  32. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja taotles toetust 55,28 ha, kuid toetusõigusliku ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu vähendati pindala 4,02 ha võrra ning kuna vähendamine ületas 2 ha, siis kaasnes täiendav vähendamine 50% tuvastatud erisusest ehk lisaks 2,01 ha. Kokku vähenes kaebajale makstav summa seega 649,86 euro võrra. 2 3-24-1499 9.
  33. Otsuses on üheselt arusaadavalt juhitud taotlejate tähelepanu asjaolule, et tehniliste probleemide tõttu ei olnud PRIA-l võimalik taotlejatele, kelle osas tuvastati kontrolli raames mittevastavused, kontrolli tulemusi enne taotluse kohta otsuse tegemist edastada. Kõikide võimalike rikkumistega arvestati otsuses ja taotlejatel oli võimalik oma õiguseid vajadusel kaitsta. PRIA vabandas tekkinud olukorra pärast ning esitas kontrolltulemused esimesel võimalusel. Kontrolli tulemused saadeti kaebajale
  34. jaanuaril
  35. 9.
  36. Põhisissetuleku toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav toetus, mida makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115 alusel ning selle eesmärgiks on aidata kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõimele ja soodustada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris ning tagatakse põllumajandusmaade kasutamine põllumajandusliku tegevuse elluviimiseks. Maaeluministri
  37. detsembri
  38. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 71) § 7 lg 2 kohaselt antakse seda toetust põllumajandusmaa kohta, mis vastab sama määruse §-s 4 sätestatud tingimustele. Põllumajandusliku tegevusega põllumajandusmaal peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja seda peab saama kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 71 § 4 lg 11 alusel lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel maaeluministri
  39. detsembri
  40. a määruses nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” (määrus nr 67) sätestatust. Välja mõõdetud alad ei vastanud määruse nr 67 § 10 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. 9.
  41. Põllumassiivide 50257199717 (põld 6-1), 50357103188 (põld 6-2) ja 50357113280 (põld 501-1) pinna hulgast arvati välja aastaid niitmata pillirooga ala – vastavalt 0,24 hektarit, 0,56 hektarit ja 1,39 hektarit. Kontrollkäigus osalenud inspektori sõnul oli vaidlusaluse välja arvatud ala puhul tegemist pidevalt liigniiskete mereäärsete aladega, kus kasvab pilliroog ja kõrkjad. Põllumassiivist välja arvatud aladel puudus püsirohumaale omane taimestik. 9.
  42. Katastritunnusega „562010020312“ põllule 301 taotles kaebaja toetust pindalaga 2,52 ha. Kuna taotletud alale sai teha kaks eraldiseisvat põllumassiivi, jagati taotletud pindala kahe eraldiseisva massiivi vahel ära 1,90 hektariks ja 0,62 hektariks (kokku 2,52 ha). Administratiivse kontrolli käigus tuvastati, et põllumassiivi 49556514645 (põld 301-2) ja põllumassiivi 49556514961 (põld 301-1) kraavid ei vasta nõuetele. Vaidlusalused põllumassiivid sisaldasid alasid võsa ja puittaimestikuga rohkem kui 12 m laiuses. Kaebaja märkis taotlusele terve katastri ulatuses põllumassiividega mittekaetud ala, mis sisaldas võsa, põlluteid, võsas kraave (enam kui 12 m laiuses võsaga) ehk kõiki mittetoetusõiguslikke alasid, selle asemel, et joonistada täpselt välja võsa, puude ja teede vabad põllumajanduslikult heas korras olevad alad. KOHTU SEISUKOHT
  43. Vaidluse all on PRIA
  44. detsembri
  45. a otsuse nr 12-1/23/31768 õiguspärasus osas, millega vähendati kaebaja toetust toetusõigusliku ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu. Kaebaja ja PRIA ei ole ühel meelel viie põllumassiivi osas. Kaebaja on seisukohal, et need vastasid samuti tingimustele, PRIA on seisukohal, et asjakohased alad olid kas aastaid niitmata, pillirooga kaetud või siis üle 12 m kraavidega alad, mis olid võsastunud ning seega mittetoetusõiguslikud. Kaebaja palub tühistada PRIA otsuse osas, milles tema toetustaotlus jäi rahuldamata ja kohustada PRIA-t rahuldama kaebaja taotluse täies ulatuses. 3 3-24-1499
  46. Vaidluse esemega seonduvad püsirohumaa rohttaimede alused põllumassiivid nr 50257199717 (põld 6-1), 50357113280 (põld 501-1) ja 50357103188 (põld 6-2), mille pindalast arvati välja väidetavalt aastaid niitmata pillirooga ala – vastavalt 0,24 ha, 1,39 ha ja 0,56 ha. Põllumassiividel nr 49556514645 (põld 301-2) ja 49556514961 (põld 301-1) sisaldasid alasid võsa ja puittaimestikuga üle 12 m laiuses, samuti olid põllumassiividel põlluteed jms mittetoetusõiguslikud alad. Toetusõiguslikust pindalast välja arvatud alad olid vastavalt 1,51 ha ja 0,32 ha suurused.
  47. Määruse nr 71 § 7 lg 2 kohaselt antakse põhisissetuleku toetust põllumajandusmaa kohta. Põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta (määruse nr 71 § 4 lg 3). Määruse nr 71 § 4 lg 5 järgi vastab põllumajandusmaa määruse nr 71 § 4 lg-s 3 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse vähemalt igal teisel aastal asjakohaste tegevustega, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. Määruse nr 67 § 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on püsirohumaa ja püsikarjamaa maa, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid, kas looduslikul viisil või harimise teel, ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Määruse nr 67 § 10 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõiguslikust pindalast välja põllumassiivil paiknevad maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks (üle 0,01 hektari suurune maa-ala, sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti ning alla 0,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, seahulgas alla 0,01 hektari suurused maa-alad, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud). Määruse nr 67 § 10 lg 7 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 42 lg 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikuelemendid. ELÜPS § 42 lg 3 alusel on kehtestatud maaeluministri
  48. detsembri
  49. a määrus nr 68, mille §-des 2–8 (maastikuelemendid - § 6) sätestatud nõudeid ning sama määruse lisas 1 esitatud nõudeid on kohustatud täitma ka otsetoetuse, sh püsisissetulekutoetuse taotleja (määruse nr 71 § 5 lg 1, § 7 lg 1).
  50. Kaebaja kaebuses ja vaides esitatud väited ei võimalda asuda seisukohale, et kontrollimisel oleks alasid ebaõigesti mõõdetud või võetud aluseks ebakohased asjaolud. Põllumassiividel nr 50257199717, 50357113280 ja 50357103188 (deklareeritud püsirohumaa rohttaimed - vastavalt põld nr 6-1, 501-1 ja 6-2) tingis pindala osalise muutmise asjaolu, et kontrolli tulemusena avastati aastaid niitmata pillirooga ala, mis arvati toetusõiguslikust pindalast massiivipiiri muudatusega välja. Kontrollaktis kasutatud sõnastus „aastaid niitmata pilliroog“ viitab sellele, et tegemist ei ole noore pillirooga, vaid juba puitunud pillirooga, mis ei ole loomadele söödaks kõlbulik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karjatamiseks sobivad sellised puud ja põõsad, mida kariloomad söövad. Eelmise aasta pillirooga kaetud aladel ning seega samuti aastaid niitmata pillirooga aladel võib põllumajandusetegevus (loomade karjatamine) olla võimatu või oluliselt takistatud, mistõttu ei ole võsa või aastaid niitmata pillirooga kaetud alad põllumajanduslikuks tootmiseks sobivad. Tihe võsa ja pilliroog takistavad loomade söögiks sobiva taimestiku alusrinde kasvu. Sellised alad saab lugeda mittetoetusõiguslikuks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  51. detsembri
  52. a otsus asjas nr 3-22-1223, p 33 ja seal viidatud kohtupraktika). Välistada ei saa, et harilikku pilliroogu võib teatud koguses olla ka tehtavas silos, kuid selleks sobib eelkõige noor pilliroog, mitte puitunud pilliroog. Kaebaja väide, et niitmise aega polnud
  53. a määratud ei lükka ümber vastustaja tuvastatut, et tegemist oli aladega, kus polnud aastaid niitmist toimunud ning 4 3-24-1499 tegemist oli seega puitunud pillirooga aladega. Arvestades, et nende alade kontrollimine toimus
  54. novembril 2023 (dtl 24), mil karjatamine oli suuresti lõppenud, siis ei mõjuta ka niitmise lõppkuupäeva puudumine järeldust, et tegemist polnud toetusõigusliku alaga. On väheusutav, et toetuse taotleja oleks aastaid niitmata olnud alasid asunud niitma novembri lõpus, mil on tavapärane, et maa võib kattuda lumikattega, mis niitmist segab. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis vastustaja kontrollaktis kajastatu õiguspärasuse kahtluse alla seaks. Asjaolu, et puitunud pilliroogu võib kasutada ka loomadele allapanuks ei muuda seda ala karjatamiseks sobilikuks alaks. Seega on vastustaja põhjendatult arvanud need alad (vastavalt 0,24 ha, 1,39 ha ja 0,56 ha) toetusõiguslikust pindalast välja.
  55. Põllumassiivi 49556514645 (põld 301-2 ) ja põllumassiivi 49556514961 (põld 301-1) puhul arvati toetusõiguslikust pindalast välja võsastunud kraavid, mis olid rohkem kui 12 m laiad. Samuti heideti kaebajale ette, et ta märkis taotlusele terve katastri ulatuses põllumassiividega mittekaetud ala, mis sisaldas võsa, põlluteid, võsas kraave (rohkem kui 12 m laiuses võsaga) ehk mittetoetusõiguslikke alasid. Toetusõiguslikust pindalast arvati välja vastavalt 1,51 ha ja 0,32 ha alune pind. Kaebaja pole selles osas esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis seaks kontrollaktis tuvastatu õigsuse kahtluse alla. Määruse nr 68 § 6 lg 6 kohaselt tuleb säilitada kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb põllumajandusmaaga ning eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb põllumajandusmaaga. Kontrollakti järgi tuvastati kohapealses kontrollis, et eeltoodud põldudel esines kraavidega alasid, mis olid rohkem kui 12 m laiad ja olid võsastunud. Kaebaja ei ole nende põllumassiivide osas esitanud ühtegi tõendit või väidet, mis võimaldaks asuda seisukohale, et kontrollaktis kajastatu ei vasta tegelikule olukorrale. Nende maa-alade puhul ei ole oluline, mis taimestik seal kasvas. Oluline on, et kraavid olid koos puittaimestikuga rohkem kui 12 m laiad. Selliseid kraave ei saa toetusõigusliku pindala hulka arvestada (vt ka Tartu Halduskohtu
  56. juuni
  57. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  58. aprilli
  59. a otsuseid asjas nr 3-21-2380). Kuigi nimetatud lahendid käsitlesid varasemat regulatsiooni on kraavi laiuse tingimus koos taimestikuga määruses nr 68 samasisuline, erinevus seisneb selles, et enam ei eristata metsaäärseid, põldudevahelisi ning teeäärseid kraave. Kuna kontrollaktides kajastatu õigsuse kahtlemiseks ei ole alust, siis on PRIA õigesti nimetatud alad toetusõiguslikust pindalast välja arvanud. Samuti ei lükka kaebaja seisukohad ümber vastustaja vaideotsuses käsitletud asjaolusid seoses põlluteede jms põllumassiivi hulka arvamisega. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et vastustaja kontrollaktis ei ole kajastatud tegelikku olukorda. Seega on ka selles osas PRIA otsus õiguspärane.
  60. Vaidlustatud otsuses, kontrollaktis ja vaideotsuses kajastatu alusel arvati seega toetusõiguslikust pindalast õigesti välja 4,02 ha (0,24+1,39+0,56+1,51+0,32) suurune ala ning selle eest toetust ei makstud (-433,24 eurot). PRIA on ELÜPS § 109 lg-t 4, mis näeb ette, et kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra, arvestades vähendanud põhjendatult ka väljamakstavat toetust 2,01 ha eest (-216,62 eurot).
  61. Kaebaja on pidanud ebaõigeks ka PRIA praktikat kontrollakti saatmisel. Kohus möönab, et kuna PRIA ei saatnud enne või koos otsusega kontrollakti, siis oli kaebajal raske mõista otsuses kajastatud vähendamise põhjuseid ja konkreetseid põlde, millel minetused esinesid. Vaidlustatud otsuses on aga PRIA märkinud, et sellise olukorra tingisid tehnilised probleemid ning on taotlejate ees vabandanud ning selgitanud, et otsuste tegemine sellisel viisil oli kantud 5 3-24-1499 eesmärgist maksta toetused välja tähtaegselt ning järgida otsuse tegemisel tähtaegu. PRIA saatis kaebajale kontrollakti
  62. jaanuaril 2024, mil vaide esitamise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Kuna kontrollakt saadeti enne vaide esitamise tähtaja möödumist, siis ei saanud kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Vajadusel oli kaebajal võimalik
  63. jaanuaril 2024 esitatud vaiet täiendada ja seeläbi oma õigusi täiendavalt kaitsta. Viivitus kontrollakti saatmisel ei ole tinginud vaidlustatud otsuse õigusvastasust, sest vaidlustatud otsus tugineb kontrollaktis tuvastatule ning kaebajal oli sellega võimalik ka enne kohtusse pöördumist tutvuda ning kaebuses sellele vastuväited esitada. Eelnevalt tuvastas kohus, et kontrollaktis kajastatu õigsuses pole siiski põhjust kahelda ning vaidlustatud otsuses on kontrollaktiga tuvastatud asjaolusid arvestatud ning otsuses märgitud toetusõiguslik pindala vastab kontrollaktile, samuti on toetussumma vähendamine õiguspärane.
  64. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nurka Strande OÜ kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud PRIA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel ei esine ka alust kohustamisnõude rahuldamiseks. 18.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (

§ 109lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.