Obsah (6)

§ 101§ 108§ 113§ 1132§ 402§ 406

2-23-130516 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-130516 Tsiviilasi Holm Bank

) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda.

§ 108

lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõuded kostjalt nii krediidilepingutest tuleneva põhivõla, intressivõla, viivise ja ka võla sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud. Kostja ei ole vaidlustanud krediidilepingutest tuleneva maksekohustuse rikkumist ega seda, et tal on tähtaegselt tasumata 26.03.

1. a sõlmitud lepingu järgi krediidi põhiosa 2181 eurot, lepingutasu 15 eurot ja intress 160,74 eurot ning 27.03.
2. a sõlmitud lepingu järgi tasumata krediidi põhiosa 683,90 eurot ja intress 31,05 eurot. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et krediidilepingud on hageja poolse ülesütlemisega lõppenud 14.07.
3. a ja alates sellest ajast on nõuded muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nõuete täitmist, lisaks viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest ning võla sissenõudmise kulusid. Hageja nõuab viivist hagiavalduse esitamise, s.o 11.12.
4. a seisuga, arvestusega lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, mis on põhjendatud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingute puhul on tegemist

§ 402lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. Ts

MS § 438 lg 1 kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tuvastatav nõude aluseks olevate poolte vahel sõlmitud krediidilepingute vastuolu seaduse imperatiivsete sätetega, sh tarbijakrediidilepingu kohta sätestatuga. Lepingute krediidi kulukuse määr ei ületa

§ 406

2 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ja hageja on tõenditega põhistanud (dtl 66, 67, 76), et ta kontrollis enne lepingute sõlmimist kostja maksevõimet ja järgis vastavalt

§-ile 4034 järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 12.

1. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 1) 2494,03 eurot, millest 2181 eurot on 26.03.
2. a sõlmitud krediidilepingust nr 00251303268 tulenev põhivõlg, 160,74 eurot intress, 127,29 eurot 11.12.
3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, 15 eurot lepingutasu ja 10 eurot sissenõudmiskulud; 2) 757,01 eurot, millest 683,90 eurot on 27.03.
4. a sõlmitud krediidilepingust nr 00981303279 tulenev põhivõlg, 31,05 eurot intress, 34,06 eurot 11.12.
5. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ja 8 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus 5