← Eesti

2-25-8655/14

Obsah (8)§ 438§ 173§ 174§ 162§ 175§ 218§ 177§ 434

2-25-8655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 11. november 2025 Tsiviilasja number 2-25-8655 Tsiviilasi Ramirent Baltic AS hagiava

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Üürilepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille lg 1 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduses § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
  2. Kliendileping XXX on allkirjastatud 08.07.2021 kell 08:51 digitaalse allkirjaga (dtl lk 12) ja käendusleping 08.07.2021 kell 15:34 digitaalse allkirjaga (dtl lk 17). Riigikohus on lahendi 2-16124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine…“. Sama otsuse punktis 22 on Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“. 4

(6)2-25-8655
  1. Kohtuistungil on kostja 2 selgitanud veel ka, et „ID-kaart oli vahepeal K.i käes. […] Mina andsin talle id-kaardi,… […] Minu id kaart on olnud mitu korda G. K.i käes“ (dtl 202,203). TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega on eeltooduga ja Riigikohtu lahendi 2-16-124450 alusel tuvastatud, et kostja 2 on vähemalt kaudselt möönnud lepingute sõlmimise võimalikkusega ja lõplikud tahteavaldused on teinud isik, kellele kostja 2 enda esindamiseks volituse andis.
  2. Käenduslepingu punktis 1 on Ramirent Baltic AS ja kostja 2 kokku leppinud, et käendaja vastutab GMK GRUPP OÜ poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest Kreeditori ees, mis tulenevad Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendileping nr XXX alusel sõlmitavast igast konkreetsest Seadme rendilepingust. Kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab Käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab, et on tutvunud Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud eelnimetatud kliendilepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käendaja vastutab Kliendi kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50 000 eurot (dtl lk 19). VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja 2 tagas kostja 1 kohustused. Seega pidi kostja 2 antud olukorras olema teadlik kostjaga 1 sõlmitud lepingutingimustest, kostja 1 majanduslikust seisundist ja kostja 1 poolt kohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga 2 sõlmitud käendusleping tühine.
  3. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja ei pea vajalikuks hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistada. Kohus mõistab seega kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kliendilepingust nr XXX ja Ramirent Baltic AS ja T. R. vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva põhivõlgnevuse 27 093.33 eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viivised 27 093.33 eurot. MENETLUSKULUD 20.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. 21.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja. 5

(6)2-25-8655 22.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 23. Hageja palub välja mõista riigilõiv 1 540 ja õigusabikulud 760.50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja esindaja on õigusabi osutamisele kulutanud ajaliselt kokku 4 tundi ja 30 minutit (s.h 1 tund istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest dtl 204), tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 03.06.2025 summas 1 540 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 2 300.50 eurot, s.h riigilõiv 1 540 eurot ja õigusabikulud 760.50 eurot. 24.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 25. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.