Obsah (12)

§ 172§ 6182§ 663§ 657§ 651§ 456§ 463§ 171§ 165§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4889 Kohtuasi X, Alavara Haldus

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

3 Kuigi lahend tehakse avaldajate huvides, vajas juurdepääsuküsimus lahendamist ning kokkuleppe mittesaavutamisel tuli selleks pöörduda kohtusse. Põhjendamatuks ega pahatahtlikuks ei saa pidada ka puudutatud isikute vastuväiteid avaldusele ning soovi tagada vaidluse lahendamisel oma huve. Juurdepääsuvaidluses tuleb kaaluda lisaks avaldajatele ka koormatava (või alternatiivide puhul kõikide asjasse puutuvate) kinnistu omanike huve. Menetlusosaliste ringi määratles seadus. Ei saa väita, et üks konkreetne menetlusosaline oleks kohtumenetluse põhjustanud. Vaidluse keerukust kinnitab asjaolu, et pärast ringkonnakohtu poolt asja tagasisaatmist maakohtule kulus menetlusosalistel sisulisele kokkuleppele jõudmiseks ligi pool aastat. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine on õiglane. Vastuseks puudutatud isikute 25 ja 26 vastuväidetele selgitas maakohus, et ringkonnakohus tühistas 03.03.2023 määruse kogu ulatuses, määruskaebuste piiridest ja põhjendustest sõltumata. Tegemist ei ole ka

§ 172lg-s 7 toodud olukorraga, kus avaldajate avaldus oleks jäänud rahuldamata.

Avaldajad pöördusid AÕS § 156 alusel kohtusse põhjendatult. Puudutatud isikud 25 ja 26 on

§ 6182lg 1 tähenduses isikuteks, keda avalduse lahendamine puudutas.

Määruskaebus

1. Puudutatud isikud 25 ja 26 esitasid määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada osas, millega maakohus jättis puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulud nende endi kanda ning teha uus määrus, millega jätta nende menetluskulud kas Uus-Kalamaja tn 13b igakordsete omanike kanda või alternatiivselt Uus-Kalamaja tn 11 igakordsete omanike kanda või solidaarselt Uus-Kalamaja tn 13b ja Uus-Kalamaja tn 11 igakordsete omanike kanda. 10.
2. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna teistsugune jaotus oleks ebaõiglane. Maakohus ei ole ebaõiglust põhjendanud. Puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulude nende endi kanda jätmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest nad tegid algusest peale kõik n.-ö õigesti, kuid pidid oma õiguste kaitseks tegema suuri kulutusi õigusabile, mida nad hiljem isegi tagasi ei saa. Puudutatud isikud 25 ja 26 reageerisid juba detailplaneeringu kehtestamise ajal avaldajate soovile määrata juurdepääs üle Uus-Kalamaja tn 11 ja Uus-Kalamaja tn 9 kinnistute. Nad esitasid detailplaneeringu menetluses sellele vastuväite, millega Uus-Kalamaja tn 11 ja UusKalamaja tn 13b omanikud nõustusid ning detailplaneeringuga määratigi juurdepääs üle UusKalamaja tn 11 kinnistu. Uus-Kalamaja tn 11 ega ka Uus-Kalamaja tn 13B omanikud ei järginud detailplaneeringut. Ka pärast seda, kui Uus-Kalamaja tn 13b omanikud kohtusse pöördusid, ei olnud UusKalamaja tn 11 elanikud nõus detailplaneeringust lähtuma ega üle enda kinnistu juurdepääsu lubama. Kui Uus-Kalamaja tn 13b ja Uus-Kalamaja tn 11 omanikud oleksid lähtunud detailplaneeringust, ei oleks vaidlust ega menetluskulusid üldse tekkinud. Seega on menetluskulud tekitatud eelkõige Uus-Kalamaja tn 11 omanike tegevusest, mistõttu tuleks jätta menetluskulud nende kanda. 10.

1. Kuigi seaduse kohaselt tuleb kaaluda kõiki alternatiive ja kaasata kõikide kinnistute omanikud, kelle krundilt on võimalik ligipääsu tagada, ei tähenda see seda, et kõigi isikute menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb hinnata ka menetluse tulemust ehk seda, keda lahend lõppastmes puudutab. Äärmiselt ebaõiglane on 4 olukord, kus isikud, kellele ei tekkinud lahendist õigusi ega kohustusi, peavad enda menetluskulud kandma. Olukord võinuks olla teistsugune, kui detailplaneeringut ei oleks juba olemas või kui kaebuse esitajad ei oleks juba detailplaneeringu ajal vaidlustanud Uus-Kalamaja tn 13b omanikele juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnistu. Antud juhul aga nii avaldajad kui ka UusKalamaja tn 11 omanikud teadsid, et kaebuse esitajad ei ole nõus üle oma kinnistu juurdepääsu tagama ja on seda ka juba ühes ametlikus menetluses väljendanud. 10.
2. Olenemata sellest, et puudutatud isikute 25 ja 26 esindaja saatis avaldajate esindajale ekirja seoses kompromissläbirääkimistega, ei ole ta tänaseni sellele vastanud ning puudutatud isikuid 25 ja 26 läbirääkimistesse ei kaasatud. Seega ei olnud neil isegi võimalust asja teisel lahendamisel kompromissi tingimusi arutada. See näitab, et tegelikult ei pidanud puudutatud isikud 25 ja 26 üldse menetluses olema ja menetluskulusid kandma. Maakohus ei põhjendanud, kuidas asjaolu, et tegemist on keeruka vaidlusega, toob kaasa menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise. Asja keerukus tõi kaasa selle, et õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Isegi teiste Uus-Kalamaja 9 omanike esindaja kasutas oma seisukohtades puudutatud isikute 25 ja 26 esindaja poolt välja toodut. On äärmiselt ebaõiglane, et puudutatud isikud 25 ja 26 peavad kandma ise oma menetluskulud olukorras, kus nad pidid keerukas vaidluses kasutama õigusabi, olles eelnevalt teinud kõik selleks, et nad ei peaks selles vaidluses üldse osalema. 10.
3. Maakohus jättis sisuliselt avalduse Uus-Kalamaja tn 9 igakordsete omanike, sh kaebuse esitajate vastu, rahuldamata ja nende kinnistult juurdepääsu ei määranud. Seega saab antud juhul

§ 172lg-t 7 siiski kohaldada.

10.

1. Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isikute 25 ja 26 määruskaebuse. Seega nõustus ringkonnakohus, et maakohtu poolt esimesel korral tehtud menetluskulude jaotus oli vale ja ebaõiglane. Menetluse edasine käik
2. Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause alusel koosmõjus

§ 463lg-ga 2 jõustunud.

15. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

5 15.1.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. 15.

1. Juurdepääsu määramise vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante sobivaima lahenduse leidmiseks ning menetlus toimub kõigi menetlusosaliste huvides. Sellist menetluskulude jaotamise põhimõtet on toetanud ka Riigikohus oma 13.12.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-
2. 15.
3. Põhjendamatu on määruskaebuse esitajate seisukoht, et neile ei tekkinud lahendist mingeid õigusi ega kohustusi ning et nad ei pidanudki tegelikult menetluses osalema. Avalduses taotlesid avaldajad enda kinnisasjale juurdepääsu kahe alternatiivi alusel, millest üks oli ka üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja. Kuna puudutatud isikud 25 ja 26 kuuluvad Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja omanike hulka, tuli nad puudutatud isikutena menetlusse kaasata. Asjas esitatud andmete kohaselt toimus senine juurdepääs faktiliselt üle Uus-Kalamaja tn 11 ja üle UusKalamaja tn 9 kinnisasjade. Puudutatud isikud 25 ja 26 vaidlesid menetluses läbivalt vastu juurdepääsu määramisele üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja. Seega kuna maakohus määras juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja, tehti lahend mh ka puudutatud isikute 25 ja 26 huvides, kuna üle nende kinnisasja jäeti juurdepääs määramata. Sel põhjusel ei saa ka pidada puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulude nende endi kanda jätmist ebaõiglaseks. 15.
4. Kohus ei ole AÕS § 156 alusel esitatud juurdepääsu määramise avalduse lahendamisel seotud detailplaneeringuga ning detailplaneeringu olemasolu iseenesest ei tähenda, et juurdepääs tuleks määrata sellest lähtuvalt. Detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt RKHKo 03.06.2010, 3-2-1-48-10, p 28; RKTKm 01.06.2022, 2-1920416, p 13). Seega ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust, et puudutatud isikud 25 ja 26 esitasid detailplaneeringu menetluses vastuväite ning et Uus-Kalamaja tn 11 ega ka UusKalamaja 13B tn omanikud ei järginud juurdepääsu osas detailplaneeringut. 15.
5. Asjakohane ei ole määruskaebuse viide

§ 172lg-le 7, kuivõrd avaldus Uus

Kalamaja tn 9 kinnisasja omanike vastu ei jäänud rahuldamata, vaid maakohus määras poolte huve kaaludes sobivaima juurdepääsuvariandi. 15.

1. Samuti ei saa asuda seisukohale, et ringkonnakohus nõustus oma 22.05.2024 määruses puudutatud isikute 25 ja 26 määruskaebusega menetluskulude jaotuse osas. Nimetatud lahendis tühistas ringkonnakohus maakohtu lahendi tervikuna määruskaebuste piiridest ja põhjendustest sõltumata. Ringkonnakohus ei hinnanud oma lahendis menetluskulude jaotuse küsimust.
2. Seega jääb maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas muutmata.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad menetluskulud tulenevalt

§ 171

lg-st 1 ning

§ 165

lg-st 1 koostoimes

§ 477lg-ga 1 solidaarselt puudutatud isikute 25 ja 26 kanda.

6 18. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 1210,57 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtu määruse ja määruskaebusega esmasele tutvumisele 0,33 tundi; määruskaebuse vastuse koostamisele (sh nõupidamine kliendiga, kohtupraktika analüüs) 4,83 tundi; 17.11.2025 kohtu kirjaga tutvumisele ja kliendile teavituse saatmisele 0,17 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,67 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldajate eest on kulud tasunud Tallinn, Uus-Kalamaja tn 13b korteriühistu, kes ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu paluvad avaldajad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Avaldajad paluvad kohustada määruskaebuse esitajaid tasuma

§ 177

lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avaldajate lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades maakohtu määruse ning määruskaebuse sisu ja mahtu, on nendega esmase tutvumise ajakulu 0,33 tundi põhjendatud. Arvestades avaldajate 20.03.2025 vastuse sisu ja mahtu (sisulist osa ca 4 lk) on selle koostamise ajakulu vajalik ja põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. 17.11.2025 kohtunõudega tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 0,42 tunni ulatuses. Seega on avaldajate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 5,25 tunni ulatuses. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu 165 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud. 4,83 tunni osas (s.o 06.03.2025–20.03.2025 toimingud) lisandub lepingulise esindaja tasule käibemaks 22% ning 0,42 tunni (s.o 17.11.2024–20.11.2025 toimingud) osas 24%. Avaldajate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 1058,21 (sh 4,83 h x 165 eurot + 22% ning 0,42 h x 165 eurot x 24%) Nimetatud summa kuulub solidaarselt puudutatud isikutelt 25 ja 26 solidaarselt avaldajate kasuks väljamõistmisele. Avaldajate taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikutelt 25 ja 26 solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

19.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7