2-25-104578/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu, 24. november 2025 Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010 Tartu, epost tartumk.info@kohus.ee) Tsiviilasja nr 2-25-104578 Tsiviilasi Blackhill OÜ hagi C.J-i vastu 1763 euro 36 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks Hagi hind 2807 eurot 67 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Blackhill OÜ (registrikood 14829914), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe (OÜ Advokaadibüroo Legalia, e-post XXX) Kostja C.J (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, e-post XXX) Asja lahendamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Blackhill OÜ 05.05.2025 hagi C.J-i vastu tagaseljaotsusega.

2.Mõista C.J-ilt Blackhill OÜ kasuks välja 2807 eurot 67 senti, millest põhivõlg on 1763 eurot 36 senti, 202 eurot 49 senti intress ja 841 eurot 82 senti sissenõutavaks muutunud viivis.

3.Jätta menetluskulud C.J-i kanda.

4.Mõista C.J-ilt Blackhill OÜ kasuks välja menetluskulud 980 eurot 20 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (980 eurot 20 senti) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Blackhill OÜ (hageja) esitas 17.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rõngu Agro OÜ (põhivõlgniku) ja C.J-i (kostja) vastu 1997 euro 09 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.02.2025 määrusega põhivõlgnikule ja kostjale makseettepaneku. Põhivõlgnik vastuväidet ei esitanud, kostja esitas makseettepanekule 04.03.2025 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja koostas põhivõlgnikule maksekäsu. Nõue kostja vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis hagi 17.04.2025 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

2.Hageja esitas 05.05.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 2807 eurot 67 senti, millest põhivõlg on 1763 eurot 36 senti, intress on 202 eurot 49 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis on 841 eurot 82 senti, tulenevalt poolte vahel sõlmitud käenduslepingust nr K231004 (käendusleping).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 06.10.2023 tähtajalise laenulepingu ja tagatisomandamise lepingu nr LT231005 (põhileping), mille järgi sai põhivõlgnik laenu 3000 eurot, et osta mootorsõiduk BMW 530D (auto). Põhilepingu tingimuste järgi tuli laen tagastada osamaksetega perioodil 06.10.2023–06.10.2025, lepingutasu oli 90 eurot, intress 4,16% kuus ja viivis 0,5% päevas. Põhilepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas tagatisomandamise leping, mille esemeks oli omandatav auto, samuti kostjaga sõlmitud käendusleping (dtl 50–53). Käendaja vastutuse ülempiir oli käenduslepingu p 1.1 järgi 6000 eurot.

Põhivõlgnik rikkus põhilepingut, kui jättis alates 06.12.2024 põhilepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja ütles põhilepingu 07.02.2025 põhivõlgniku kohustuste rikkumise tõttu üles. Põhivõlgnik on põhilepingu täitmiseks teinud 13 tagasimakset 2599 eurot 54 senti, 2 ülejäänu on tasumata. Lisaks põhivõlgnikule nõuab hageja täitmist ka kostjalt, kes vastutab käendajana põhilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarvõlgnikuna.

3.Tartu Maakohus andis kostjale 28.05.2025 tähtaja 14 päeva kompromissiettepaneku kohta vastuse esitamiseks. Kohus selgitas, et kostja võib selle tähtaja jooksul esitada kohtule ka juba mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi, mille kohus saab määrusega kinnitada. Kohus selgitas ka, et kui kostja ei ole nõus kompromissiläbirääkimisi pidama, tuleb kohtule sellest sama tähtaja jooksul teada anda. Kostja sai kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel määruse kätte 28.05.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel, kuid ei vastanud kohtule tähtaegselt.

4.Tartu Maakohus jättis 10.09.2025 määrusega hagi uuesti käiguta ja kohustas hagejat täiendama hagi alusena väljatoodud asjaolusid. Kohus märkis, et põhilepingust tulenevate kohustuste täitmine oli praegusel juhul tagatud kahel viisil, tagatisomandamise ja kostjaga sõlmitud käsunduslepingu kaudu. Seega on kohtu hinnangul olukord õiguslikult sarnane sellele, kui põhivõlgnik oleks sõlminud hagejaga liisingulepingu ning tagatisomandamine on majanduslikult samaväärne pandiõigusega. Kohus leidis, et asjakohane on käenduslepingu kontekstis ka VÕS § 149 lg 5, mis sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel.

Kohus palus hagejal muuhulgas välja tuua, kellele kuulub praegu tagatisomandamise esemeks olnud põhilepingust tulenevate kohustuste täitmist taganud sõiduk BMW 530D, kas hageja on ise või kolmanda isiku vahendusel sõiduki müünud, milline oli sõiduki väärtus (mitte müügihind) selle müümise ajal ning põhjendada, miks ja millises ulatuses on põhilepingust tulenevad kohustused vaatamata tagatisomandamise esemeks olnud sõidukile endiselt täitmata.

5.Hageja esitas 24.09.2025 kohtule vastuse, milles selgitas, et tagatiseks oleva auto realiseerimine ei olnud võimalik sest see on hävinud. Auto ärandati ning hiljem sisuliselt hävis 10.11.2024 liiklusõnnetuses, pärast mida määras politsei auto hävitamisele. Auto realiseerimine oleks suurendanud üksnes kulusid (treileri tasu, parkla tasud, võimalik lammutustasu). Hageja esitas kohtule tõendina ka kirjavahetuse Politsei- ja Piirivalveametiga ning väljavõtte liiklusregistrist, millest nähtub, et sõiduk BMW 530D numbrimärgiga 309PXH on registrist kustutatud kui lammutatud sõiduk.

6.Tartu Maakohus võttis 07.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja määruse kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu kätte 07.10.2025 kell 17.59. Kostja ei vastanud tähtaegselt hagile. Hageja taotles hagis, et kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta, rahuldaks kohus hagi TsMS § 407 järgi tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT 7. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse 3 võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

8.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda ning määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 976 eurot (sh km). Lepinguline esindaja osutas viis tundi õigusabi 160 eurot + km tunnis.

Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja palus TsMS § 172 lg 10 järgi lepingulise esindaja kulud välja mõista käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.

9.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt.

Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

10.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kolm tundi ning põhjendatud vandeadvokaadi abi tunnitasu määr 160 eurot + km. Kohus arvestab seejuures, et asjaolusid oli vähe, hageja koostatud menetlusdokumentide sisu ei olnud keerukas ning tõendeid oli vähe. Põhjendatud ajakulu kolm tundi hõlmab kliendiga suhtlemist, materjalidega tutvumist ja õiguslikku analüüsi, lisade selekteerimist, nõude arvestuse koostamist ja hagi koostamist ja esitamist kohtule.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud eurot 980 eurot 20 senti (riigilõiv 385 eurot + esindajakulu 595 eurot 20 senti). Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

11.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 4

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.