järgi karistatud vangistusega 8 kuud, mida
lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 21.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 8 kuud ja 14 päeva.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja kandmata karistuseks loeti vangistus 8 kuud ja 12 päeva.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2-ks aastaks. Harju Maakohtu 18.11.2014 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta ja kohustusega järgida
Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24.12.2018.a. Kahtlustatavana kinnipeetud 23.1224.12.2018.a süüdistuses
lg 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.M
lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada J.M ’le mõistetud karistus, 11 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6, 7 alusel kohustada J.M ’t täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 2, § 75 lg 2 p-le 5 kohustada J.M ’t käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi - kohtuotsuse jõustumisel asuma viivitamata alkoholisõltuvuse ravile Määrata J.M Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdistatava J.M suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista J.M’lt riigituludesse: - sundraha summas – 810 eurot; - kaitsjatasu summas 90 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
MS §
järgi, juhtis tahtlikult uuesti, so korduvalt 23.12.2018 kella 22.51 ajal Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 92 juures suunaga Mustamäe tee poole mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove - väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,92 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. J.M pani toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht J.M tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.M karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuse viibitud aeg 23-24.12.2018.a karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks määrata 11 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistus tuleb
lg 1, 3 alusel asendada üldkasuliku tööga 358 tundi, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks tuleb määrata 1 aasta, mille kestel peab J.M täitma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 2, § 75 lg 2 p-le 5 kohustada J.M’t käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi - kohtuotsuse jõustumisel asuma viivitamata alkoholisõltuvuse ravile Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt J.M’lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppe kohaselt tuleb konfiskeerida
lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahend, s.o J.M’le kuuluv mootorsõiduk BMW 525D registreerimisnumbriga XXX. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka kinnitas süüdistatav, et ta on nõus mootorsõiduki konfiskeerimisega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava J.M süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et J.M tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuulub konfiskeerimisele
lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahend, s.o J.M ’le kuuluv mootorsõiduk BMW 525D registreerimisnumbriga XXX. Samuti kuuluvad J.M’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 90 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 126, 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
Merle Parts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.