lg 2 järgi lühimenetluses Silja Seeder R.Q – isikukood XXX; EV kodakondsus emakeel: eesti keel; põhiharidusega; elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx; töökoht: xxxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: vahistamine Margus Viira Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi R.Q
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.Q-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust R.Q-le Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2947 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 8 kuud vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. R.Q-le mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates R.Q kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.02.2020.a.
lg 1 p 1 alusel võtta R.Q-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on R.Q kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud R.Q-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel • sundraha 876 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 386,40 eurot • joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 585 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 153,95 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 15.08.2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas Tehnika tänavalt Sügise tn xxxx juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr xxxx kohaselt tuvastati R.Q-l narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin, nordasepaam, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Samuti tema, olles 07.05.2019 Harju Maakohtu poolt karistatud
lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 21.10.2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas Suur-Ameerika ja Luise tänavate ristmikul mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, 2 (EKEI uuringuakti nr xxxx kohaselt tuvastati R.Q-l narkojoove: amfetamiin), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Samuti tema, olles 07.05.2019 Harju Maakohtu poolt karistatud
lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 31.01.2020.a kella 15:45 paiku Tallinnas Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr xxxx kohaselt tuvastati R.Q-l narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega R.Q pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrusega anti R.Q süüdistuses
MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra.
mai 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 18 päeva vangistust, s.o mõista liitkaristusena 1 aasta 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 kuud ja 26 päeva. Kohaldada lisakaristusena
Kui kohus soovib liitkaristuse moodustamisel määrata karistuse kandmise alguseks isiku kinnipidamist s.o 27. veebruar, siis tuleb
lg 2 alusel karistust suurendada ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on R.Q-le etteheidetavad teod tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.
koosseisu täitmiseks peab lisaks sõiduki juhtimise faktile esinema isikul ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja E L kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 110111) kohaselt märkas ta R.Q kinni pidades, et isikul esinevad joobetunnused: isik ei suutnud ennast kontrollida, silmad oli punased, hüples ringi, rääkis kiirelt, pupillid suurenenud, meeleolu kõikus ning isik oli agressiivselt meelestatud. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi protokollis nr 349/28 (tl 104) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud. Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang (tl 102-105) tugines kliinilisel leiul ja uriinist leitud ainetel ning ekspert järeldas, et Hammes R.Q-l esines 15. augustil 2019 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove. Ekspert märgib, et süüdistatava uriinist leiti amfetamiini, metamfetamiini, nordasepaami, tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH); samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid, s.o närvilisus, rahutus, näo punetus, silmade sidekestade punetus, kõnehäired pupillide reaktsioon aeglustunud, Rombergi asend – kõigub, kand-varvas kõnnist sirgjoonel ja sõrme-nina katsest keeldub, liigutused ebatäpsed, värin sõrmedes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud nii R.Q poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et R.Q oli sõidukit juhtides joobeseisundis (narkojoove). 6.
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (tl 107-109) nähtub, et R.Q tunnistas narkootiliste ainete tarvitamist, kuid väitis, et tarvitas 6-7 päeva varem. Kohtuistungil tunnistas R.Q ennast 15.08.2019 toime pandud teos süüdi. Karistusregistrist nähtub, et R.Q on saanud karistada korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras narkootikumidega seotud süütegude eest, seega ei olnud narkootikumide tarvitamine talle võõras ning kohtu hinnangul oli ta teadlik, et on narkootikume tarvitanud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Samamoodi, 4 olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et R.Q käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
koosseisu täitmiseks peab lisaks sõiduki juhtimise faktile esinema isikul ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja H Vi eeluurimisel antud ütluste (tl 65-67) kohaselt äratas R.Q sõidustiil kahtlust ning isikut kinni pidades oli isiku käitumine väga ärev, ta tõmbles ja värises, kõne oli kiire, silmad ja nägu punetas ning isik higistas ohtralt, vaatamata külmale ilmale. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt toimetati R.Q esmalt politseijaoskonda kontrollimaks indikaatorvahendiga narkootiliste ainete tarvitamist. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 64) nähtuvalt osutus indikaatorvahendi näit positiivseks, ehk R.Q-l esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused (AMP, MET, MDA). Edasi toimetati R.Q Wismari haiglasse. Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines isikul
Kuigi R.Q andis ütlusi, et teadlikult narkootilisi aineid ei tarvitanud ning auto juhtimisel ei teadnud, et on narkojoobes, siis kohtu 5 hinnangul on sellised väited kantud pigem soovist vabaneda vastutusest, kuivõrd süüdistatav teadis, et tal on katseaeg ning varem karistatuna teadis ta ka seda, mis teda võib oodata ees katseaja tingimuste rikkumisel. Karistusregistrist nähtuvalt on R.Q korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest, seega ei ole talle narkootikumid võõrad. Käesolevas asjas on ta kõikide tegude puhul eitanud narkootikumide tarvitamist enne juhtimisele asumist, ometi need tema organismist leiti. Kohtu hinnangul ei ole R.Q organismi narkootiliste ainete sattumine muul moel võimalik, kui neid tema enda poolt tarbides. Samuti nähtub ka tunnistaja H Vi ütlustest, et R.Q käitumise pinnalt tekkis kahtlus, et isik on tarvitanud narkootilisi aineid. Seega arvestades tunnistaja ütlusi ja süüdistatava tihedat kokkupuudet narkootikumidega on kohus veendumusel, et R.Q oli teadlik, et ta on joobeseisundis. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja I A kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 12-13) kohaselt oli isiku käitumine väga närviline, koguaeg liikus edasi tagasi. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt toimetati R.Q Wismari haiglasse narkojoobe tuvastamise ekspertiisiks. Arstkohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines R.Q-l
Kuigi R.Q andis ütlusi, et ei tea kuidas 6 narkootilised ained tema organismi said, siis kohtu hinnangul on sellised väited kantud pigem soovist vabaneda vastutusest. Karistusregistrist nähtuvalt on R.Q korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest, seega ei ole talle narkootikumid võõrad. Käesolevas asjas on ta kõikide tegude puhul eitanud narkootikumide tarvitamist, ometi need tema organismist leiti. Kohtu hinnangul ei ole R.Q organismi narkootiliste ainete sattumine muul moel võimalik, kui neid tema poolt tarbides. Samuti nähtub tunnistaja I A ütlustest, et R.Q käitumine viitas narkojoobele. Seega arvestades tunnistaja ütlusi ja süüdistatava tihedat kokkupuudet narkootikumidega on kohus veendumusel, et R.Q oli teadlik, et ta on joobeseisundis. Arvestades ka seda, et R.Q tahtis sõidukiga sõita enda elukohast Sütiste teelt tööle Kadaka teele ning ta jõudis sõita Sütiste tee ja Sõpruse pst ristmikule, siis oli tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli istumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud tegevus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 11. Karistusregistrist (tl 114-116) nähtuvalt on R.Q karistatud 7. mai 2019
Harju Maakohtu 7. mai 2019 kohtuotsuse (tl 25-27) kohaselt karistati R.Q 8 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Käesolevas asjas süüdistatavale esitatud süüdistusest tulenevalt süüdistatakse R.Q mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis kolmel korral. Kuivõrd R.Q on pannud toime 4 joobes juhtimist, on tegemist süütegude korduvusega
12. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et R.Q pani toime korduva mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o
Karistus ja tõkend 13. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14.
lg 2 kohaselt karistatakse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni nelja-aastase vangistusega. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. 15. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat. R.Q on 5 kuu jooksul pannud toime kolm joobes mootorsõiduki juhtimist. Lisaks viibisid kahel korral sõidukis ka kaasreisijad, kelle elu R.Q , narkootilises joobes mootorsõidukit juhtima asudes, ohtu seadis. Eeltoodust tulenevalt saab süüdistatava süüd hinnata keskmisest suuremaks, mis tingiks R.Q karistamise vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus R.Q poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust. Eeltoodust tulenevalt tuleb R.Q karistada
lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse sätete alusel vähendatakse ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, 7 kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, käesolevas asjas seega 8 kuu võrra.
lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmiseks lugeda R.Q kinnipidamise aeg s.o
lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse mootorsõiduki korduva joobes juhtimise puhul lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 1 p 1 kohaselt võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Võttes arvesse R.Q süü suurust ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol, leiab kohus, et süüdistatavale võib lisakaristuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest ja suunatakse juhtimisõiguse taastamiseks taas eksamile, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Pidades silmas R.Q süüd ning teo toimepanemise asjaolusid, kohaldab kohus R.Q suhtes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.