← Eesti

1-21-4382/6

Obsah (6)§ 120§ 74§ 424§ 65§ 69§ 75

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-21-4382 29.juunil 2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Natalija Mehh juure

§ 120

lg 1, 266 lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega,

§ 74

lg 1 alusel tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole - süüdistuses

§ 424lg 1 järgi.

Kuriteo asjaolud K.H süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 12.01.2021.a kella 07.23 ajal Tallinnas, xxx juures suunaga Pae tn poole mootorsõidukit Honda CR-V reg/nr XXX, olles joobeseisundis ((narkojoove) (EKEI uuringuakti nr 75T kohaselt uuritaval K.H on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud aine: tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THCCOOH, kokaiin, GHB), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoho li, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega K.H pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja adv.Merike Allikmäe ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb K.H-lt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: ekspertiisitasu 289 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 75,60 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS §§ 313 lg 1 p 7,180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.H

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja 64 alusel suurendada mõistetud karistust 15.05.2020.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 540 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata K.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on K.H kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata K.H-le lisakohustusteks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustada K.H käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega /välja arvatud lähisugulased/.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada K.H käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kr

MS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse K.H-lt menetluskulud: ekspertiisitasu 289 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 75,60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud kogusummas 1240,60 tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 103 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber

  1. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
  2. ptk
  3. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.