KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1747 (2590,23,003144) Kohtunik Kristel Jaakus Väärteoasi U

§ 89lg 1 2 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja Relv

S § 89 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata. Määratud rahatrahv kokku 600 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsusega väärteoasjas nr 2590,23,003144 määrati U.U-le 1 RelvS § 89 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja 2 RelvS § 89 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o. 300 eurot. Otsuse kohaselt hoidis U.U 29.09.2023 kell 11.16 aadressil xxxx tulirelva ja laskemoona tingimustes, mis ei taganud nende juurde kõrvalise isiku juurdepääsu. Relvad ja laskemoon asusid maja keldris. Samuti U.U , 29.09.2023 kell 11.16 hoidis xxxx keelatud külmrelva – kasteeti. Sellega rikkus menetlusalune isik Relvaseadus § 45 lg 2 ja Relvaseadus § 20 lg 2 p 1 nõudeid. Süütegu kvalifitseeriti RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja otsuse peale võis esitada kaebuse Viru Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 23.05.
4. 17.05.2024 esitas menetlusalune isik U.U Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,23,
5. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et RelvS § 45 sätestab relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded. Lõike 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. Temale on väljastatud relvaluba 10.12.2021 nr xxxx, kehtivusega kuni 09.11.
6. Relvaloale on kantud alljärgnevad relvad:
7. xxxx, püss, kaliibritähis 12, sileraudne, otstarve jahipidamine
8. xxxx, püss, kaliibritähis 308W, vintraudne, otstarve jahipidamine
9. xxx, püstol, kaliibritähis 9x19, vintraudne, otstarve enese ja vara kaitsmine Isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel oli 29.09.2023 seisuga xxxx. Elukohas oli tal relvade hoidmiseks relvakapp, mis vastab RelvS § 46 lõikes 3 sätestatule. 13.09.2023 seisuga, kui isik lahkus ajutiselt Eesti Vabariigist, olid tema relvad ja laskemoon relvakapis. Lisaks oli tema elukohas kehtiv koduvalveleping AS G4S-ga, välistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu relvadele ja laskemoonale. 29.09.2023 ei viibinud isik Eesti Vabariigis, xxxx kinnistul tema elukohas vara üleandmisel. Talle ei ole teada vara üleandmise detailid, kes ja mis alusel seal viibisid ning milliseid toiminguid seal teostati. Talle ei ole teada, kes ja mis alusel temale kuuluvaid relvi ja laskemoona käitlesid. Isiku 12.06.2023 taotluse alusel on Politsei- ja Piirivalveamet 04.07.2023 väljastanud talle Euroopa tulirelvapassi kehtivusega 09.11.
10. Tulirelvapassile on kantud alljärgnevad relvad:
11. xxxx, püss, kaliibritähis 12, sileraudne, otstarve jahipidamine
12. xxxx, püss, kaliibritähis 308W, vintraudne, otstarve jahipidamine Tema hobi on jahindus ja ta on xxxx liige ning on enda uues elukohas esitanud taotluse kohaliku jahiseltsi liikmeks saamiseks. On asunud
13. aastal koos lastega elama xxxx. 08.05.2023 esitas xxxx pädevale asutusele avalduse enda ja laste elamisõiguse registreerimiseks xxxx. Pädev asutus on teinud otsuse ja väljastanud elamisõiguse registreerimistunnistuse 13.10.
14. Elamisõiguse registreerimistunnistuse alusel on xxxx Digi- ja Rahvastikuinfo Agentuur määratud talle alates 27.12.2023 koduvalla ja tema püsivaks elukohaks xxxx. Tema elukoha xxxx kinnistu oli alates 19.04.2022 pankrotivara. Vara müügiks on korraldatud korduvalt enampakkumisi, mis kõik olid ebaõnnestunud. Ametlike 2 teadannete kohaselt oli enampakkumine välja kuulutatud ka 16.08.
15. Mitte ühegi enampakkumise toimumise, ebaõnnestumise või õnnestumise kohta ei ole pankrotihaldur pankrotivõlgniku teavitanud. Isikule teadaolevalt on pankrotihaldur viibinud xxxx kinnistul varaga tutvumiseks 2023 jaanuaris ning andnud pankrotivõlgnikule lubaduse, et vara müügi korral antakse võlgnikule valduse üleandmiseks ja välja kolimiseks 30 päevane tähtaeg. Seega oli isikul teadmine, et tal on piisavalt aega enda vara ja relvade äraviimiseks xxxx ning ta teadis, et tema relvad asuvad seni seadusjärgsete nõuete kohaselt xxxx. Pankrotihaldur teavitas pankrotivõlgniku 29.09.2023 kell 14:16 e-kirja teel, et pankrotivara koosseisus oleva kinnistu otsene valdus on ostjale üle antud, vahetatud on lukud ja signalisatsioonikoodid. Lisaks teavitas pankrotihaldur, et valduse üleandmisel avastati relvataoline ese. Pankrotihalduri kinnitusel pankrotivara koosseisus relvi pole, ja talle ei ole teada, kellele relvad kuuluvad. Pankrotihalduri väide relvade kuuluvuse kohta ei vasta tõele. Pankrotivõlgnik on teavitanud pankrotihaldurit, et kinnistul on relvad ning pankrotihaldur teadis, et relvad kuuluvad isikule. Pankrotihaldurile on teada tema kontaktandmed, kuna ka tema on pankrotiasjas üks võlausaldaja. Ühtegi teavitust vara üleandmise kohta ja isikule kuuluva vara äraviimiseks tema pankrotihaldurilt saanud ei ole. Isik ei ole saanud taotleda sihtriigi pädeva asutuse eelluba ega ka Politsei- ja Piirivalveametilt luba, kuna tal puudus sihtriigis elamisõigus kuni 13.10.2023 ja talle määrati koduvald ning püsiv elukohta xxxx alles 27.12.
16. Lisaks on väärteo kirjelduse kohaselt hoidnud xxxx keelatud külmrelva-kasteeti. Isik kinnitab, et ei ole teadlik keelatud külmrelva enda valdusesse sattumisest, selle päritolust ega ka asjaolust, et keelatud külmrelv oli tema valduses. Politsei- ja Piirivalveamet on 30.04.2024 teinud otsuse väärteoasjas nr 259023003144 juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 ning määranud karistuseks relvaseaduse § 89 1 lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot ja relvaseaduse § 89 2 lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot. 30.04.2023 otsuse nr 259023003144 kohaselt on kohtuväline menetleja sedastanud, et „Vastulauses esitatut ei arvesse võtta, kuna menetlusalusele isikule etteheidetav süütegu on koosseisupärane ja süüline.“ Lisaks kinnitab kohtuväline menetleja 30.04.2024 otsuses nr 259023003144, et isikult hoiule võetud relvad ja laskemoon on pankrotivarade nimekirja kantud. Isiku, U.U , suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust. Kohtuvälise menetleja väide relvade ja laskemoona pankrotivarade nimekirja kandmise kohta ei ole tõene. Tema väärteo toimepanemise aegse elukoha kinnistu, kus ta enda relvi ja laskemoona hoidis relvaseaduse § 45 lg 2 ning § 46 lg 1 alusel, kuulus teise isiku suhtes algatatud pankroti pankrotivara hulka. Nimetatud pankrotimenetluses on pankrotihaldur H V kinnitanud enda 29.09.2023 e-kirjas pankrotivõlgnikule, et pankrotivara koosseisus relvi ei ole. Isik on 09.10.2023 pöördunud pankrotihalduri poole taotlusega pankrotiseaduse § 123 alusel ning teavitanud haldurit, et vara mis ei kuulu pankrotivara hulka ja kuuluvad kolmandale isikule, on temale kuuluv vara. Esitatud taotlust pankrotihaldur menetlenud ei ole, vaid vastas 10.10.2023 e-posti teel, et pankrotihalduri valduses ei ole isiku vara. Isik leiab, et on kasutanud seadusest tulenevalt õigust enda vara tsiviilmenetluse alusel (pankrotiseaduse § 123) ja korras tagasi saada. Pankrotimenetluses nr 2-22-1652 toimunud vara üleandmisel ei antud temale võimalust eelnevalt kinnistult ära viia talle kuuluvaid esemeid, sealhulgas relvi. Sellest tulenevalt on 30.10.2023 pöördunud süüteo teatega nr 3.1-1.1/17897-1 Politsei- ja Piirivalveameti poole. Politsei- ja Piirivalveamet otsustas 22.11.2023 teatisega nr 2590,23,003520 jätta väärteomenetlus alustamata. Süüteo teade sisaldas peale tema vara kaotsi mineku ka Kaitseliidule kuuluva vara kadumist. Sellest tulenevalt kaalub xxxx tema suhtes süüteoteate esitamist ning tema liikmeks olemise lõpetamist. 05.12.2023 esitas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2023 teatisele nr 2590,23,003520, millele Politsei- ja Piirivalveamet vastas 14.12.2023 määrusega jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse Viru 3 Maakohtule esitas 27.12.
17. VTMS § 78 lg 3 teise lause kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. VTMS § 78 lg 4 kohaselt edastab kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Kohtuväline menetleja on edastanud kaebuse maakohtule 28.02.
18. Kohus on teinud asjas määruse nr 4-24-745 04.03.
19. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on asjas leidnud, et ei ole alust kahelda kohtuvälise menetleja tegevuses asjaolude väljaselgitamisel ning pankrotihalduri kinnitustes. Samas nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on kahelnud isiku esitatud selgitustes, väitedes ja tõendites või pole neid absoluutselt arvestatud. Kohus on pidanud vajalikuks asjas nr 4-24745 kohtu seisukohtade selgitamisel tugineda meedias avaldatud teatele, mille kohaselt viibis xxxx kinnistu uuele omanikule üleandmisel lisaks pankrotihaldurile ka politseiametnik, kelle sõnul leiti majast nii laskemoona kui ka relvi. Isik leiab, et on teinud enda poolt kõik selleks, et hoida enda relvi seadusest tulenevate nõuete kohaselt, ilma seadust rikkumata. Ta on hoidnud relvi ja laskemoona hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Ta on relvi ja laskemoona hoidnud hoiukohas, mis asus tema elukohas ning hoiukoht oli kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Isik on teadlik, et tulirelvapassi alusel oleks tal olnud ajutiselt võimalik kolmest relvast kaks viia xxxx. Kuid ta oleks seda saanud teha vaid ajutiselt ning tingimusel, et relv on kantud tulirelvapassi ning ta oleks sel juhul pidanud tõendama kutse või muu tõendusmaterjaliga oma reisi eesmärki. 2023.a ei olnud tal xxxx elamise õigust ja püsivat elukohta. Tal ei ole olnud võimalik hinnata ega mõjutada xxxx pädevate asutuste otsustusprotsessi ajalist kulgu. Eestis on kõik ametnikkonnad seostanud teda tegudega, millega tal seotus puudub ja tuginevad oma otsuste tegemisel meedias avaldatud väär infole, mitte tegelikele asjaoludel. Isikule ei ole esitatud kahtlustust ega süüdistust üheski seaduse rikkumises (uurimist on läbi viinud Viru Ringkonnaprokuratuur). Põhiseaduse § 22 alusel ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 30.04.2024 otsuse nr 2590,23,003144 kohaselt märgib kohtuväline menetleja, et arvestab KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses esitatut ning ei põhjenda enda otsuses süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, ei ole arvestanud konkreetse isiku omadusi. 24.04.2024 Politsei -ja Piirivalveametile esitatud vastulauses, palus isik mitte karistada teda väärteo korras, võimaldada viia relvad uude elukohta xxxx. Kuid kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks igal juhul isiku karistusliku mõjutamist, et välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse kohaselt karistuse määramisel toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. 30.04.2024 otsuse nr 2590,23,03144 alusel määratud karistusega lõpetab kohtuväline menetleja isiku suhtes vaba eneseteostuse võimaluse ning takistab tal edaspidi tegeleda harrastusega. Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 30.04.2024 otsuse nr 259023003144 alusel määratud rahatrahv 600 eurot.
20. 12.06.2024 esitas kohtuväline menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse peale, milles märkis, et kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati karistusena rahatrahvid. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute 4 kujundajaks. Kohtuväline menetleja määras isikule mõlema Relvaseaduse nõuete rikkumise eest rahatrahvid tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr 2590,23,003144 muutmata ja U.U kaebus rahuldamata. Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
21. Viru Maakohus jättis 20.06.2024 määrusega U.U kaebuse käiguta ja andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määruse kohaselt tuli menetlusalusel isikul vormistada kaebus VTMS §-s 115 lg 1 p-de 1-9 ja nõuete järgi, samuti täpsustada, millises ulatuses kohtuvälise menetleja otsust vaidlustatakse ning sõnastada korrektselt taotluse sisu ja selle põhjendus. Lisaks tuleb märkida tunnistajate nimed ja aadressid ning märkida tõendid, mida uurida soovitakse. Lisaks tuleb kaebusesse märkida, kas kaebajal on kaitsja. Lisaks tuleb kaebusesse märkida, kas kaebaja soovib kohtuistungist osa võtta.
22. 05.07.2024 esitas menetlusalune isik kaebuse täienduse, milles märgib täiendavalt, et vaidlustab täies ulatuses Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse nr 259023003144, millega määrati isikule karistuseks relvaseaduse § 891 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300.00 eurot ning relvaseaduse § 892 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300.00 eurot, kuna kaebaja ei ole toime pannud relvaseaduse § 891 lg 1 ja § 89 2 lg 1 sätestatud tegusid. Täiendavalt annab kaebaja teada, et kaebuse esitajal ei ole kaitsjat, kaebuse esitajal ei ole esitada tunnistajate nimekirja, keda peaks üle kuulama ning tõendeid, mida uurida, kuna kaebaja ei tea kes viibisid 29.09.2023 väidetava väärteo toimepanemise juures ning kaebuse esitaja soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses. Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsusega nr 259023003144 relvaseaduse § 891 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 eurot ning relvaseaduse § 89 2 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 eurot.
23. Viru Maakohus võttis 05.08.2024 määrusega U.U kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2590, 23, 003144 menetlusse. Kohus määras kaebuse vaadata läbi kirjalikus menetluses ning lahendi kuupäevaks 30.10.
24. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti 5 kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Relvaseaduse (RelvS) § 45 lg 2 sätestab, et relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. RelvS § 891 lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.
26. Menetlusalune isik U.U vaidlustas kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning tema sõnul ei ole ta talle etteheidetavaid tegusid toime pannud. Vaidlus puudub selle üle, et U.U-le on 10.12.2021 väljastatud relvaluba nr xxxx, kehtivusega kuni 09.11.
27. Samuti puudub vaidlus selle üle, et politsei poolt aadressilt xxxx leitud relvad ja laskemoon kuulusid menetlusalusele isikule U.U-le. Tunnistaja K K 29.09.2023 ülekuulamise protokollist nähtuvalt sai ta väljakutse aadressile xxxx, kus ootasid pankrotihaldus H V ja kinnistu uus omanik, kelle sõnul leiti majast relvi. Kolm tulirelva ja laskemoon asusid keldris, õhupüss ja valgusraketid asusid koridoris riidehunniku taga, viis suuremat salve asusid relvakapi otsas lahtiselt. Kõrvalhoonest leiti tühjad kestad, tankitõrje tühi kest ja rohelisest kastist leiti lisaks laskemoonale ka kasteet. Kõik leitud relvad ja laskemoon asusid relvakapist väljas. Esimesel korrusel asuvat relvakappi ei olnud võimalik avada, teatajal puudus võti. Fototabelist nähtub, et kõrvalhoone põranda all oli neli relvakasti, kaks relvakotti ning üks relv. Rohelises ja mustas relvakotis oli relvad, relvakastis oli käsirelv, kaks relvakasti olid tühjad, ühes kastis olid padrunid ja kasteet. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr xxxx ja xxxx nähtub, et xxxx kinnistu omanik E O andis 29.09.2023 ja 30.09.2023 politseile üle kinnistult leitud relvad ja laskemoona. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud U.U poolt RelvS § 89 väärteo toimepanemine. 1 lg 1 sätestatud Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et tema varasemas elukohas aadressil xxxx oli tal relvade hoidmiseks relvakapp ning 13.09.2023, kui isik lahkus ajutiselt Eesti Vabariigist, olid 6 tema relvad ja laskemoon relvakapis. Lisaks oli tema elukohas kehtiv koduvalveleping AS G4S-ga, välistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu relvadele ja laskemoonale. Isiku väide, et tema lahkumisel olid leitud relvad ja laskemoon relvakapis, ei ole usutav ja on ümber lükatud kogutud tõenditega, kuivõrd relvad ja laskemoon leiti just väljaspool relvakappi ning relvakapp oli leidmise ajal lukus. Isiku väide, et ta jättis lahkudes relvad ja laskemoona relvakappi, saab tõene olla vaid juhul, kui ta jättis relvakapi võtme isikule, kes relvad ja laskemoona peale isiku Eestist lahkumist relvakapist välja tõstis. Sellisel juhul on menetlusalune isik samuti rikkunud relvade hoidmise nõudeid, jättes relvakapi võtme kõrvalisele isikule ja võimaldades seeläbi kõrvalistele isikutele ka ligipääsu relvadele ja laskemoonale. Isik väitis kaebuses, et 29.09.2023 ei viibinud ta Eesti Vabariigis, xxxx kinnistul tema elukohas vara üleandmisel, mistõttu ei ole teada vara üleandmise detailid, kes ja mis alusel seal viibisid ning milliseid toiminguid seal teostati ega seda, kes ja mis alusel temale kuuluvaid relvi ja laskemoona käitlesid. Kohtu hinnangul ei ole hetkel käesoleva väärteoasja raames oluline see, kas isikul võimaldati relvad ja laskemoon mujale viia või et teda ei teavitatud vara üleandmisega seotud asjaoludest, kuivõrd isikule heidetakse ette mittenõuetekohaselt relvade ja laskemoona hoiustamist. Kui isik oleks relvad ja laskemoona jätnud nõuetekohaselt, ja nagu ta ka ise väitis, relvakappi, ei oleks kõrvalised isikud neid üldse käidelda saanud. Käesolevas väärteoasjas ei ole pankrotimenetlusega seotud asjaolud ega menetlusaluse isiku xxxx kolimisega seotud asjaolud relevantsed. Isikule heidetakse ette 29.09.2023 kaebaja elukohas xxxx, relva käitlemise nõuete rikkumist ja kasteedi ebaseaduslikku käitlemist. Kohus tuvastas, et kolm tulirelva ja laskemoon asusid keldris, õhupüss ja valgusraketid asusid koridoris riidehunniku taga, viis suuremat salve asusid relvakapi otsas lahtiselt. Fototabelist nähtub, et kõrvalhoone põranda all oli neli relvakasti, kaks relvakotti ning üks relv. Rohelises ja mustas relvakotis oli relvad, relvakastis oli käsirelv, kaks relvakasti olid tühjad, ühes kastis olid padrunid ja kasteet. Seega tuvastas kohus, et kõik leitud relvad ja laskemoon asusid relvakapist väljas samuti oli kaebaja elukohas xxxx kasteet. Samas nähtub isiku poolt kaebuses väljatoodud asjaoludest, et olles teadlik juba
28. aasta aprillikuus asjaolust, et tema endine elukoht aadressil xxxx on pankrotivara, oli isik teadlik, et ta peab vara müümisel leidma relvadele ja laskemoonale uue koha hoidmiseks. Alles 29.09.2023 teavitas pankrotihaldur isikut, et omand on üle antud uuele omanikule. Seega isikul oli üle aasta aega tegeleda sellega, et relvad ja laskemoon mujale viia. Kuigi menetlusalune isik kaebuses kirjutas, et tema sõnul on ta enda poolt teinud kõik selleks, et hoida enda relvi seadusest tulenevate nõuete kohaselt, ilma seadust rikkumata ning ta on hoidnud relvi ja laskemoona hoiukohas tema elukohas, mis oli kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga, tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu, ei olnud tingimused piisavad selleks, et vältida kõrvaliste isikute juurdepääsu nimetatud relvadele ja laskemoonale. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks muuhulgas kasteet. RelvS § 892 lg 1 näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. 7 Lisaks U.U , 29.09.2023 kell 11.16 hoidis xxxx keelatud külmrelva – kasteeti, millega rikkus RelvS § 20 lg 2 p 1 nõuet. Menetlusalune isik kaebuses kinnitab, et ei ole teadlik keelatud külmrelva enda valdusesse sattumisest, selle päritolust ega ka asjaolust, et keelatud külmrelv oli tema valduses. Kuivõrd tunnistaja ütluste ja fototabeliga, samuti relvade üleandmise aktiga on tõendatud, et aadressilt xxxx leiti teiste relvadega koos ka külmrelv 2 kasteet, on menetlusalune isik U.U pannud toime RelvS § 89 lg-s 1 sätestatud väärteo. Eelpool loetletud tegevusega pani U.U toime RelvS § 45 lg 2 ja RelvS § 20 lg 2 p 1 sätestatud süüteod ning eeltooduga on täidetud RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on U.U pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi.
29. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.U. RelvS § 89 1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti . RelvS § 892 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 1 U.

§ 89

lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on 1 määranud U.

§ 89

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam, miinimumilähedane. 2 U.

§ 89

lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on 2 määranud U.

§ 89

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse ka menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kohus arvestab, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. U.U pani kohtuvälise menetleja otsuse järgi väärteod toime hooletusest, kuid vähemalt kaudse tahtlusega. Isiku väide, et kui ta lahkus ajutiselt Eesti Vabariigist, olid tema relvad ja laskemoon relvakapis, ei vabasta vastutusest. Isikul lasub kohustus veenduda, et relvad ja laskemoon on nõuetekohaselt hoiustatud ning tagada, et kõrvalistel isikutel ei ole neile ligipääsu. Jättes relvad ja laskemoona nõuetekohaselt hoiustamata, pidi isik nägema ette tagajärge, pidades võimalikuks selle saabumist ehk tundes ära oma käitumise ohtlikkuse. Ta küll ei pidanud pürgima tagajärje saavutamisele, kuid pidi 8 möönma selle saabumise võimalikkust olukorras, kus isik teadis, et relvad ja laskemoon asuvad isiku endises elukohas selliselt, et kõrvalistel isikutel võib olla ligipääs nendele. Kohus ei leia, et käesoleval juhul olnuks tegemist hooletusega, kuivõrd U.U on isik, kellele on väljastatud relvaluba, mistõttu on isikul olemas teadmine, et tema käitumine, käesoleval juhul relvade ja laskemoona mittenõuetekohane hoiustamine, võib vastata seaduses ettenähtud süüteokoosseisule ja tuua kaasa tagajärge. Seega on U.U väärteo RelvS § 891 lg 1 järgi pannud toime kaudse tahtlusega. Samamoodi on menetlusalune isik RelvS § 892 lg-s 1 sätestatud väärteo pannud toime kaudse tahtlusega. Isik, kellele on väljastatud relvaluba ning ta on või peab olema teadlik asjaolust, et kasteet on RelvS § 20 lg 2 p 1 järgi keelatud, mistõttu omades siiski keelatud külmrelva, pidi isik nägema ette tagajärje ning pidades selle saabumist võimalikuks. Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et U.U-l kehtivad karistused puuduvad. Seega puudub vajadus mõista isikule karistused ettenähtud sanktsiooni keskmises, või seda ületavas määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada karistustega, s.o rahatrahvidega, mis on ettenähtud sanktsioonide 1 keskmisest määrast madalamad. Kohus asub seisukohale, et U.

§ 89lg 2 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning Relv

S § 89 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, vastavad isiku süü suurusele ning on proportsionaalsed, karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus U.U kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse väärteoasjas 1 nr 2590,23,003144, millega määrati U.

§ 89lg 1 alusel karistuseks 2 rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja Relv

S § 89 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 9