← Eesti

1-19-2649/2

Obsah (6)§ 423§ 63§ 65§ 68§ 424§ 4231

Kriminaalasi nr 1-19-2649 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02. aprill 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Hanna-Liisa Moks Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi G.C süüdi

§ 423

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades 1 ja § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses Süüdistatav G.C , IK XXX; sünniaeg:

  1. aprill
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: töötu; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS 1 Süüdi tunnistada G.C

§ 423

ja § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista

§ 63lg 1 kohaldades üheksa

(9)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust G.C-le Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8464 mõistetud karistuse, s.o ühe

(1)aasta pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta üheksa
(9)kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja algust alates G.C kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. märtsist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada G.C suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.C-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis

(405)eurot ja kaitsjatasu üheksakümmend
(90)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et G.C-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700017343. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G.C süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu
  1. augusti
  2. a otsusega nr 1-14-6566 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis
  3. märtsil
  4. a kella 16:37 paiku Tartus Riia 26 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,05 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus G.C kuriteo toimepanemise ajal kehtinud l iiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki ju ht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani G.C toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse G.C selles, et tema, olles eelnevalt

  1. oktoobri
  2. a Tartu Maakohtu kohtuotsustega nr 1-18-8464 karistatud

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti, st süstemaatiliselt

  1. märtsil
  2. a kella 16:37 paiku Tartus Riia 26 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg-nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. G.C rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani G.C toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest süüdistatavale G.C-le karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat 9 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

  1. oktoobri
  2. a kohtuotsustega nr 1-18-8464 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõista G.C-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates G.C kahtlustatavana kinnipidamisest

  1. märtsil
  2. a. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 90 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavale tähtaeg 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 1 G.C tuleb süüdi tunnistada

§ 423

ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb G.C suhtes kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.C menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 256 5, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.