4-24-2691/14

4-24-2691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2691 (2315,24,005569) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Zemfira Lampmann Väärteoasi Karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik post: xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja V.W ik: XXX; xxxx, xxxx, e- Kristel Proos, politseijaoskonna menetlusgrupp Põhja prefektuuri Ida-Harju menetlustalituse üldsüütegude RESOLUTSIOON
5. V.W süüdi tunnistada KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 7 (seitse) päeva. Mõistetud arest 7 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 29.11.
6. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 1 aasta. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 23.10.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 20.07.2024 koostatud väärteoprotokollist nr 2315,24,005569 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 20.07.2024 kell 00.10 Xxxx, Harju maakonnas asuva A1000 Marketi juures V.W solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku K. K. seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas temasuhtes ebatsensuurseid väljendeid: "lits; mine vittu; chmo jebanoje; tvarj ebanaja; Eesti pederast; sina olen huilo", mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. Eeltoodud tegevusega panimenetlusalune isik toime KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse allkirja vastu 11.10.2024 kätte saanud. Vastavalt VTMS § 90 lg 1 sätetele kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja menetlusaluse isiku või tema kaitsjata. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtukutse 23.10.2024 kohtuistungile kätte saanud 11.10.2024, leiab kohus, et kutse on kätte saadud piisava ajavaruga. Menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole kohtule esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik vastavalt VTMS § 98 lg 5 sätetele teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis avaldanud, et „oli raskes alkoholijoobes, ei andnud endale aru oma käitumisest kaupluse A1000 juures, saab oma süüst aru, lubab enam niimoodi mitte käituda, kahetseb.“ Tunnistajana üle kuulatud K. K. selgitas, et oli Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik patrullis koos H. N. ja sai 20.07.2024 kell 00.00 väljakutse Xxxx juurde A1000 Market juurde, kus turvapatrull, vist Viking, pidas kinni agressiivse isiku, kes lõhkus poe akna. Reageerisid Bravo väljakutsele ja kohapeal oli V.W , kes oli agressiivne, karjus, ropendas. Käed olid verised, kuna tegi klaasi katki. Üritasid temaga sõbralikult rääkida, isik oli alkoholijoobes, ei allunud korraldustele, solvas teda ja paarimeest, ütles tema aadressil vene keeles: lits, mine vittu, tšmo jebanoe, tvar jebanoe, eesti pederast, huilo. Tundis end väga solvatuna, see kestis umbes 40 minutit. Pärast otsustasid, et isik läheb väärteokorras kinnipidamisele ametniku solvamise eest. Selliste sõnadega solvamist tihti ette ei tule, kord kuus. On inimlik, üritab sõbralikult lahendust leida. Solvumise põhjustas see, et isik vaatas otse silma ja ütles, et oled lits, huilo, pederast. Üritab inimest aidata, kuid hakatakse solvama, see on ebaaus. Sündmuskohal oli kaasas ka rinnakaamera, mis oli sisse lülitatud. Seal kohapeal oli A1000 Market juht või töötaja, turvapatrull, tema paarimees, teine patrull, kaks inimest, kiirabi. Sõimas kõiki, kes olid kohapeal. Kuna oskab väga hästi vene keelt, siis enamuse ajast suhtles isikuga ise ja sai kõigest aru, mis seal toimus. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik V.W on talle süüks pandava teo toime pannud. Leiab, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga ei ole piisav. Teda on varem karistatud rahatrahvidega, need on tasumata. Paneb jätkuvalt toime uusi õigusrikkumisi. Seega taotleb karistamist rangema karistusega, arestiga 7 päeva. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, tutvunud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud ütlustega ja kuulanud ära tunnistaja ütlused, samuti vaadanud kohtuistungil videosalvestist, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. 2 KarS § 275 järgi on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtule on esitatud väärteotoimikus olevad vormikaamera salvestised (CD-plaat ümbrikus), milliseid vaadeldi kohtuistungil ja mis kinnitavad tunnistaja K. K. ütlusi. Videosalvestiselt nähtub, et politsei saabub sündmuskohale politsei vormis ja politsei värvides autoga, menetlusalune isik on turvatöötaja poolt kinni peetud ja istub maas ning sõimab kõiki lähedal olijaid valimatult, s.h politseiametnikke, samuti tunnistajat, seejärel jälle teisi politseiametnikke. Sõimamise vahepeal teatab politseiametnikele, et ta teab kus nad elavad, misjärel jätkab sõimamisega, sõimates kõiki eesti pederastideks, s.h naispolitseinikke. Kui tunnistaja pöördub menetlusaluse isiku poole, siis sõimab menetlusalune isik tunnistajat litsiks, saadab vittu, nimetab kepitud kõntsaks (tšmo jebanoe), kepitud elukaks, loomaks (tvar jebanoe) ja eesti pederastiks. Taolist käitumist on salvestunud kahele salvestisele. Vahepeal suutis menetlusalune isik natukeseks rahuneda, sõimates vaikselt ja omaette, kuid siis jätkas politseiametnike sõimamist, sõimates ka teist naispolitseinikku eesti pederastiks. Kui naispolitseinik küsis, kas ta on tõesti eesti pederast, kordas menetlusalune isik oma väljendit. Kohus leiab, et sellise käitumisega näitas menetlusalune isik oma suhtumist politseivormis olnud tunnistajasse ja ka teistesse politseiametnikesse, s.o korda kaitsvatesse võimuesindajatesse. K. K. on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik, seega avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Politseiametnike, sh K. K., 20.07.2024 kella 00.10 ajal Xxxx asuva A1000 Market juurde saabumise põhjuseks oli eelnevalt saadud väljakutse, et kinni on peetud agressiivne isik, kes lõhkus kaupluse akna ja palutakse politseipatrulli. Seega täitis K. K. politseiametnikuna väljakutsele reageerides ja sündmuskohale minnes oma ametikohustusi. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Väärteoprotokollis toodud ja tunnistaja ütluste kohaselt menetlusaluse isiku poolt öeldud vulgaarsed ja ropud väljendid, mis kõlasid korduvalt ka videosalvestistel, on selgelt nende adressaadi eneseväärikust riivavad. Tunnistaja K. K. kinnitusel tundis ta end solvatuna. Kohus on seisukohal, et selleks, et tunda ennast solvatuna menetlusaluse isiku väljaütlemisest, ei pea olema politseiametnik, sest selliste väljaütlemiste adressaadiks olemine on solvav igaühe jaoks. Kuna aga solvangute adressaadiks oli politseiametnikust võimuesindaja, kes täitis oma ametiülesandeid, on tegu karistatav erisätte järgi. Peale selle kasutas menetlusalune isik solvavaid väljendeid vahet pidamata, lihtsalt ühtlase sõimuna, vahetades vaid solvavaid väljendeid, mis viitab sellele, et menetlusaluse isiku eesmärgiks oli solvata võimalikult paljusid juuresolijaid, s.o peale tunnistaja ka teisi politseiametnikke, turvatöötajat, kiirabi brigaadi liikmeid ja kaupluse esindajat, kelle poole ta korda mööda pöördus. Menetlusalune isik sai üheselt aru, et temaga räägivad ametiülesandeid täitvad politseiametnikud, kes on avaliku korra kaitsel just võimuesindajana, samuti kiirabi töötajad, kaupluse esindaja ning talle oli ka teada, et ka politseivormis tunnistaja on politseiametnik ja et tema välja öeldud roppused tunnistaja ja teiste juuresviibijate aadressil on solvavad. Seega pani V.W K. K. solvamise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja ta tahtis seda. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et V.W pani toime KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 3 Karistuse mõistmine KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 275 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kolmel korral varavastaste väärtegude toimepanemise eest ning antud hetkel on kõik karistuseks määratud rahatrahvid tasumata, mistõttu on kõik väärteokaristused ka kehtivad. Seejuures on karistused määratud 2023 ja
8. aastal ning süüks arvatud väärteod on eranditult seotud rünnetega väheväärtusliku vara vastu, s.t tegemist on varavastaste süütegudega. Käesoleval juhul aga peeti ta kinni ajal, mil ta püüdis sisse tungida kauplusesse, lõhkudes kaupluse akna. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist ja eelnevate väärtegude varavastast iseloomu, saab asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul ei ole legaalseid rahalisi vahendeid rahatrahvide tasumiseks ja elatusvahendite saamiseks. Menetlusaluse isiku ankeetandmetest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik ei tööta ja tal puudub legaalne sissetulek. Samuti on menetlusalune isik kriminaalkorras KarS § 121 lg 1, § 178 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõistetud ning tal on hetkel katseaeg (18.03.2024-17.03.2026). Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et isiku arestiga karistamine peab andma ka teistele ühiskonna liikmetele signaali, et ametiülesandeid täitva võimuesindaja solvamisele ei jäta riik reageerimata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4