KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2020 1-19-2649 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas V.Q (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- märtsi
- a määrus V.Q ja tema kaitsja Heiki Kuningas Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel & Partnerid V.Q-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 140,40 (sada nelikümmend eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 23,40 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks V.Q-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 140, 40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
- V.Q tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- aprilli 2019 otsusega KarS § 423 ja § 424 lg 2 järgi. Teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks on
- märts 2019 ja see lõpeb
- detsembril
- Vangla ja prokuratuur toetavad V.Q vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti V.Q karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. V.Q-l on hetkel 3 kehtivat karistust. Ta viibib vangistuses esmakordselt. V.Q on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta ning ebaseadusliku vabaduse võtmise eest noorema kui 18-aastaselt isikult. Hetkel kannab ta karistust korduva joobes juhtimise ja korduva juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Selgelt joonistub välja alkoholiprobleem, aga ka puudulik probleemide lahendamise oskus ja grupi mõju.
- Positiivseks pidas kohus V.Q osalemist vangla tööhõives, kutsehariduse omandamist ning sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ läbimist. Säilinud on suhted lähedastega ning V.Q on sõnades motiveeritud narkootikumide tarvitamisest ja kriminaalsete tuttavatega suhetest loobuma. Samas ei nähtu asja materjalidest ega isiku ütlustest ühtki uut motiveerivat asjaolu, millel isiku edasine õiguskuulekus põhineks. Lähisuhtevõrgustikus ei ole olulisi muudatusi. Toetav perekond oli kinnipeetaval ka enne vangistust ning ka elama asub ta samasse keskkonda. Tuttavad ja lähedased on aktsepteerinud süüdlase joobes ja juhtimisõiguseta juhtimisi. Toimepandud kuriteod näitavad selliste tutvuste tugevat mõju isiku kuritegelikule käitumisele, mistõttu püsib uute kuritegude toimepanemise risk. Ka töökoht või selle puudumine ei ole mõjutanud V.Q . Iseloomustusest nähtuvalt on tema töökohad olnud mitteametlikud (va üks nädalane ametlik töö vallas). Ühtki kutseoskust V.Q-l ei ole. Need on ta omandanud töö käigus. Samas ei ole isiku majanduslik olukord tema kuritegude toimepanemise põhjuseks. Vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht.
- Kõige suurem murekoht on alkohol ning asjaolu, et süüdlane ei mõista selle rolli kuritegude toimepanemisel. Ta avaldas istungil, et saab aru, et kui on mitu järjestikust joobes juhtimist, on tegu käitumismustriga, ent tööalaselt on olnud vaja sõita. V.Q avaldas, et ei taha mõnda aega alkoholi tarbida, kuid sõltlaseks end ei pea ja ravi ei vaja. Kohtu arvates ei adu V.Q, milles tema tegelikud probleemid seisnevad. Ka vangistusasutus on V.Q edasise seaduskuulekuse osas skeptiline. Iseloomustuse kohaselt väidab V.Q , et tarvitas vabaduses alkoholi kaks korda kuus, peamiselt õlut, õhtu jooksul 6-8 pudelit sõpradega. Ise enda alkoholi tarbimises probleemi ei näe, kuigi möönab, et paneb alkoholi mõjul toime rikkumisi (lubadeta sõit, joobes juhtimine). Sõnades väljendab küll soovi alkoholi tarvitamisest loobuda, ent ei oska näha alkoholi ja kuritegude sooritamise suhet ega oska näha võimalikku kahju, mida ta võib kuritegudega teha. V.Q ei oska analüüsida kuritegude põhjuseid. Seega on tema motivatsioon kuritegudest loobuda väike. V.Q soovib minna autokooli ja ametlikult tööle, ent nende eesmärkide täitmiseks on motivatsioon pigem väline, kuna, sest ei kao kuritegude põhjusriskid. V.Q pole seni suutnud oma elus muutusi teha.
- Kohus nõustus pärast kinnipeetava ärakuulamist vangla iseloomustuses tooduga ning ei nõustunud V.Q ennetähtaegse vabastamisega vaatamata prokuratuuri ja vangla toetavale seisukohale. Kohus leidis, et alkoholi oli ja on V.Q jaoks probleem ning ilma 2
(7)spetsialistide ja pideva ravita ning nulltolerantsita alkoholi suhtes ei ole tal võimalik õigusrikkumistest loobuda. Kuni V.Q ei adu probleemi, ei ole eluviiside muutmine tema tõsikindel soov. V.Q senine elukäik näitab, et tema lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Karistuse kandmine ei ole V.Q mõttemaailmas mingit olulist nihet esile kutsunud. Tema retsidiivsusrisk on jätkuvalt liiga kõrge ning hetkel puudub lootus, et ta suudaks vabaduses õigusrikkumistest hoiduda. Jätkuvalt eksisteerib arvestatav risk, et V.Q jätkab seniste kriminaalsete eluviisidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada V.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest. V.Q määruskaebus
- V.Q ei ole nõus kohtu argumentidega sissetuleku puudumise osas. Ta soovib lõpetada erialaõpingud ning end Töötukassas erialase töö leidmiseks arvele võtta. Kuni töö leidmiseni saaks ta töötutoetust. Lisaks aitaksid toetavad lähedased. V.Q-l on olnud rohkem ametlikke töökohti, kui määruses märgitud.
- Kohus tõi välja, et V.Q kaasreisijaks oli vennanaine. Sellest ei saa teha järeldust, et kuritegelik oleks kogu V.Q tutvusringkond või suguvõsa, kes suunavad teda halvale teele. V.Q-l on suur toetusvõrgustik, pere ja suguvõsa. Ta elab suures alevis. Kohus on arvestamata jätnud iseloomustuses välja toodud positiivsed asjaolud.
- Kohus on välja toonud, et V.Q on motiveeritud narkootikumidest loobuma. Määruskaebuse esitaja vannub, et ei ole eluski narkootikume tarvitanud.
- Neljandaks on välja toodud, et isik võiks jätkata vangistust positiivses võtmes tegeledes rehabiliteerivate tegevustega. V.Q ongi sellega tegelenud kuni karantiini kehtestamiseni, st
- märtsini.
- V.Q saab aru, et tal on alkoholiga probleemid, nõustub nendega edaspidi rohkem tegelema, läbima programme ja ravi. Samuti on ta aru saanud alkoholi tarvitamise tagajärgedest, mida kinnitab sotsiaalprogrammi läbimine.
- V.Q ei nõustu sellega, et vangistus pole temas mingit nihet esile kutsunud. Ta saab aru, et alkoholi pärast võib inimene kaotada suure osa oma elust ja et edaspidi ei taha ta raisata oma elu alkoholi ja teise inimeste eludega riskimise peale. Vangla ei ole koht, kus inimene saaks oma probleeme lahendada, sest siin on igaüks oma murega üksi. Probleemidele tuleb leida lahendus väljaspool vanglat. Kaitsja määruskaebus
- Maakohtu määrus ei ole põhjendatud. V.Q iseloomustus on pigem positiivne. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, läbitud on ettenähtud sotsiaalprogramm ning omandamisel eriala. Õpet on võimalik vabanemisel jätkata Tartu Kutsehariduskeskuses. 3
(7)Vabanedes registreerib V.Q end töötukassas tööotsijana. Pärast eriala omandamist on kinnipeetul soov leida mistahes tööd.
- Maakohtu peamine argument on kinnipeetava alkoholi tarvitamine enne vanglasse sattumist ning väide, et kinnipeetav pole võimeline selle probleemiga vabaduses olles tegelema ja alkoholisõltuvusest vabanema. Kohtu arvates ei nähtu kinnipeetava ütlustest ühtki motiveerivat asjaolu, millel tema seaduskuulekus põhineks. Kohus leiab veel, et isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on väike, kui ta oma tegude põhjuseid ei mõista.
- Kaitsja arvates puuduvad maakohtu määruses põhjendused, miks kohus on sellistele järeldustele jõudnud. Kohtuistungil tunnistas V.Q , et joobes olles ei mõtle ta tagajärgedele. Vangistus ei ole läinud tühja, sest ta saab aru valest käitumisest ning on nõus vabaduses läbima sotsiaalprogramme, kus saab teistega koos probleeme arutada. V.Q soovib alkoholist loobuda ning saab aru, et viibib vanglas oma käitumise tulemusena. Läbitud sotsiaalprogramm aitas mõista, kuidas käituda, kui peaks tekkima isu alkoholi järele. Samuti saab ta aru, et tuleb mõelda tegude tagajärgedele. Määrusest ei nähtu, kuidas on kohus jõudnud määruses toodud järeldustele. V.Q ei suutnud võib-olla oma seisukohti sõnaosavalt väljendada, ent ühemõtteliselt on talle arusaadav, et alkohol on toime pandud tegude põhjus. Samuti väljendas ta, et mõelda tuleb tagajärgedele. Selles väljendub sõnaselgelt arusaam, et igal teol on tagajärg ja alkohol on tagajärgede põhjus. Maakohus on ilma põhjuseta tõlgendanud V.Q vastuseid tema kahjuks.
- Kui inimene saab aru põhjuse tagajärje seostest, siis on ta võimeline oma käitumist juhtima. Selleks pidaski V.Q vajalikuks sotsiaalprogramme, kus oleks võimalus probleeme teistega arutada ja neile lahendusi leida. Määrusest pole ka näha, miks seda asjaolu ei arvestata. Kuigi kuritegude kordumine ja nende tegude toimepanemine ajal, mil isik oli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud tekitab kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses, ei selgu kohtu põhjendustest, miks pole V.Q hoiakud ja suhtumine ka pärast vangistuses viibimist muutunud.
- V.Q kannab esimest reaalset vangistust. Karistusõiguspoliitika mõttest tulenevalt peaks reaalsel vangistusel olema tingimuslikust karistusest suurem preventiivne mõju. Eelduslikult peaks see mõju olema suurem reaalse vangistuse esmakordsel kohaldamisel. Määrusest ei selgu põhjendused selle kohta miks see nii ei ole. Kinnipeetava ITK on täidetud ja vangla iseloomustuse kohaselt hästi. Ta õpib ja töötab kohusetundlikult. Maakohtu määrusest ei selgu, miks peaks vabanedes kohusetunne kaduma. Kinnipeetaval on reaalsed eesmärgid. Määrusest ei selgu, miks need pole täidetavad. Kui kinnipeetav on vangistuses olles suutnud õiguskuulekalt käituda, siis mis peaks selle välistama vabanedes. V.Q on ära kandnud üle poole karistusajast. See asjaolu on määruse koostamisel tähelepanuta jäetud.
- Määruses on rõhutatud alkoholi probleemi. Määruses nr 1-19-14104 märgib riigikohus, et selliste süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi(de) läbimise. Muu hulgas on viimase aja kohtupraktikas KarS § 75 lgle 4 tuginedes tunnustamisväärselt hakatud rakendama võimalust, mille järgi kohustatakse sotsiaalprogrammi läbimisele allutatud isikut enda kulul tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Kohustuse täitmise kohta peab isik kindlaks määratud tähtajaks esitama 4
(7)kriminaalhooldusametnikule uuringu tulemused. Ei saa välistada, et niisuguste meetmete rakendamise kaalumine aitaks vabastamise korral tagada ka V.Q resotsialiseerumise ja edasise õiguskuuleka käitumise. V.Q soovib sotsiaalprogramme läbida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
- V.Q puhul on esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning osaleb kohusetundlikult tööhõives ning omandab puidupingitöölise eriala. Vaatamata kaitsja ja V.Q kinnitustele, et süüdlane saab aru valest käitumisest ning on nõus vabaduses läbima sotsiaalprogramme, kus saab teistega koos probleeme arutada ning soovib alkoholist loobuda, oli selline sõnaline kinnitus kohtu jaoks väheveenev. Ka V.Q iseloomustustest nähtub, et ta võib küll sõnades väljendada soovi alkoholi tarvitamisest loobuda, ent alkoholi ja kuritegude sooritamise suhet ta näha ei oska (iseloomustuse lk 2). Ringkonnakohtu arvates näitab V.Q varasem käitumine, et tema lubadustes alkoholist loobuda oli maakohtul igati põhjust kahelda. Nimelt on V.Q korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Viimase mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes pani ta toime katseajal. Iseloomustusest nähtuvalt oli V.Q eelmine katseaeg problemaatiline: ta ei osalenud sotsiaalprogrammis ning rikkus registreerimiskohustust põhjendades seda alkoholi tarbimisega registreerimiskohustusele eelneval päeval. Kinnipeetava varasemat elukäiku arvestades võib tema kriminaalhooldus kujuneda problemaatiliseks. Seetõttu ei arva ringkonnakohus erinevalt kaitsjast, et V.Q uute kuritegude toimepanemise välistaks talle sotsiaalprogrammi(de) läbimise kohustuse või enda kulul laboratoorse vereanalüüsi tegemise kohustuse panemine. Kohtukolleegium ei välista, et V.Q on vangistuses teatavad järeldused oma varasemast käitumisest teinud. Nimelt kinnitab ta arusaama, et alkoholi pärast võib inimene kaotada suure osa oma elust ning ei soovi edaspidi oma elu alkoholi ja teise inimeste eludega riskimise peale raisata. Samas on V.Q ilmselgelt taolisi lubadusi jaganud ka varasemates menetlustes, kuivõrd talle on korduvalt antud võimalusi mittevabaduskaotuslikku karistust kanda ning tegeleda alkoholiprobleemiga. Arvestades varasemat karistatust, ei ole alkoholiprobleem V.Q-l lühiajaline. Küll aga nähtub tema varasemast elukäigust, et teda on vaatamata noorele eale korduvalt kriminaalkorras karistatud just samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, ehkki tal ei olnud takistatud juhilubade omandamine ning seeläbi uute kuritegude toimepanemise vältimine juba varem. Iseloomustuse kohaselt põhjendab V.Q mootorsõiduki juhtimist sellega, et oli ainus, kellel juhtimisõigus puudus, seega polnud midagi ka kaotada. V.Q on välja toonud sellegi, et tegi seda esinemise nimel (iseloomustuse lk 2). Kohtukolleegium järeldab sellest, et V.Q probleemid ei näi tulenevat üksnes alkoholist, vaid puudulikust probleemide lahendamise oskusest ning grupi 5
(7)mõjust. Ringkonnakohus kahtleb, kas V.Q minnes tagasi samasse elukeskkonda, suudab ka kriminaalhoolduse abil vältida samu vigu langemata tagasi samasse käitumismustrisse.
- Iseenesest on positiivne V.Q soov lõpetada erialaõpingud ning hiljem erialast tööd otsida. V.Q tegi vabaduses erinevaid töid. Samas ei ole aga tema majanduslik seisukord olnud kuritegude põhjuseks.
- Tõsi on seegi, et lisaks V.Q mõjutavatele negatiivsetele isikutele (on ju V.Q vanglas väitnud, et juhib selleks, et esineda ning iseloomustuse kohaselt on enamik kuritegusid toime pandud grupi mõjul, lk 2), on tal mitmeid positiivseid eeskujusid: näiteks isa, ema ja töötavad vennad, kellega on head ja toetavad suhted. Vend andis nõusoleku ka V.Q elamaasumiseks enda elukohta. Seega näitab iseloomustus, et V.Q-l on nii teda positiivselt, kui ka kuritegude toimepanemiseks mõjutavaid tuttavaid. Ringkonnakohus ei ole kindel, kumma mõjutaja poole V.Q tulevikus kalduks. Puudub alus arvata, et tal varem perekonna toetus puudus, samas käitus ta alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata äärmiselt riskialtilt seades esikohale tuttavate huvid, kes aktsepteerisid V.Q joobes juhtimist ning ei teinud midagi tema takistamiseks.
- Ringkonnakohus möönab, et V.Q-l ei ole narkootikumidega probleeme ning ilmselt on maakohtu määrusesse sattunud viga (ilmselgelt pidas kohus silmas alkoholiprobleemi). See viga ei väära aga ringkonnakohtu otsustust V.Q ja tema kaitsja määruskaebuse rahuldamata jätmise osas.
- Kokkuvõtvalt leiab apellatsioonikohus, et maakohus, jättes V.Q tingimisi ennetähtaegselt vabastamata kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevatel põhjustel ja tema varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosist tulenevalt, näitas ära selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut ning tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingisid ning miks need kaalusid üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Ringkonnakohus möönab, et isiku puhul, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest (mh katseajal toimepandud), kes kannab liitkaristust ning kelle eelmine katseaeg luhtus nii katseaja tingimuste kui ka uute kuritegude toimepanemise tõttu, ei saa usaldada vaid tema lubaduste ning vangistuses hea käitumise alusel.
- Ehkki tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, viitavad katseajal toime pandud samaliigilised kuriteod süüdlase ettearvamatule käitumisele ja suurele ohule panna tulevikus toime uusi liikluskuritegusid. Ka vangla iseloomustuses on täheldatud isiku käitumises ja mõtlemises ning hoiakutes riske ja ohtlikkust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V.Q puhul esinevad uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu.
- Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 130 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel& Partnerid riigi õigusabi tasu 140,40 eurot (sh käibemaks 23,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna 6
(7)ringkonnakohus määruskaebusi ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V.Q kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7
(7)