V.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles Põhja prefektuuri poolt väheväärtusliku vallasasja varguse eest karistatud 11.02.2019 otsusega (tegu 22.06.2018) ja väheväärtusliku vallasasja varguse katse eest 26.07.2018 otsusega (tegu 30.06.2018), uuesti -14.07.2018 ajavahemikul kell 21.01-21.04 Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas xxx toidupoes, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 33.98 eurot. Nimelt 1 paberkotti sangaga, 2 tk "Mernaya na moloke 40%" viina, 1 tk "Dynamite white energy" energiajooki ja 1 tk "Milka" piimashokolaad pähkli-karamelliga 276g ning lahkus poest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. -16.07.2018 ajavahemikul 22.24-22.26 xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas xxx toidupoes, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 26,53 eurot. Nimelt 1 paberkott sangaga, 2 "Viru Valge greenapple 38%" viina ja 2 tk Nescafe kanget kohvijook ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega pani V.L toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning süstemaatiliselt, s.o
V.L tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi tõendeid ja dokumente: - Tunnistaja A. L. ütlused (lk 26-27); - Kahtlustatava V.L ütlused (lk 40-43); - xxx AS avaldus (lk 1); - E-kirja väljatrükk (lk 17); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 20-24); - xxx AS avaldus (lk 28); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 33-36); - Ettekanne (lk 13); - Äriregistri väljatrükk (lk 4); - Kannatanuna menetlusse kaasamise määrus (lk 7-8); Karistusregistri väljatrükk (lk 44-46); Harju Maakohtu 31.05.2018.a otsus (lk 52-55); Otsus väärteoasjas nr 2316,18,002896 (lk 56-57); Otsus väärteoasjas nr 2316,18,003093 (lk 58-60); Harju Maakohtu 22.05.2018 määrus (lk 65-66). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: V.L süü 14.07.2018.a ja 16.07.2018.a varguse episoodides xxx AS-ile kuuluvas xxx toidupoes on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. V.L tunnistas süüd. Tema ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta, kuidas ta kahtlustuses nimetatud varguse episoodid toime pani, kuid möönab, et varastas kahtlustuses nimetatud esemed. Süüdistatav V.L ütlusi ja teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja A. L.i ütlused, mille kohaselt 14.07.2018.a kella 21.04 paiku varastas meesterahvas (seljas valget värvi pusa, kapuuts peas, jalas beežid püksid, beežid ketsid, prillid ees) XXX. toidupoest järgmised kaubad: paberkott sangaga, "Milka" piimašokolaad pähkli-karamelliga, 1 tk "Dynamite white energy" energiajooki ja 2 tk "Mernaya na moloke 40%" viina, ning lahkus poest, jättes kauba (kogumaksumusega 33,98 eurot) eest tahtlikult tasumata. 16.07.2018.a kell 22.26 varastas meesterahvas (seljas musta värvi T-särk, jalas beežid püksid, beežid ketsid, prillid ees) XXX. toidupoest järgmised kaubad: paberkott sangaga, 2 "Viru Valge greenapple 38%" viina ja 2 tk Nescafe kanget kohvijooki ning lahkus kauplusest, jättes kauba (kogumaksumusega 26,53 eurot) eest tahtlikult tasumata. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ning kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka xxx AS-i avaldused, mille kohaselt 14.07.2018.a kell 21.01 tulid poodi 2 meesterahvast, võtsid erinevaid kaupu. Valge pusa ja beežide pükstega meesterahvas möödus kassadest kell 21.04 kaupade eest tasumata. Tuvastatud, kinni peetud. 16.07.2018.a kell 22.24 tuli poodi meesterahvas, võttis erinevaid kaupu ja lahkus kauplusest 22.26 kaupade eest tasumata. Meesterahvast ei peetud kinni, kuid tegu nähtav videosalvestuselt. Süüdistatava süüd 14.07.2018.a ja 16.07.2018.a varguse episoodides kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabeliga. Asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist (lk 20-24) nähtub V.L tegevus 14.07.2018.a XXX. toidupoes, kuidas valge pusaga noormees võtab enda kätte paberkoti (foto 2) ja seejärel süüdistuses nimetatud kaubad (fotod 3-5). Fotolt 6 nähtub, kuidas valge pusaga noormees möödub mittetöötatavast (müüjata) kassast, paberkott käes. Asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist (lk 33-36) nähtub V.L tegevus 16.07.2018.a XXX. toidupoes, kuidas musta T-särgiga noormees võtab enda kätte paberkoti (foto 2) ja seejärel süüdistuses nimetatud kaubad (fotod 3-5). Fotolt 6 nähtub, kuidas sama musta T-särgiga noormees möödub mittetöötatavast (müüjata) kassast, paberkott käes. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, xxx AS avalduste ja asitõendi vaatlusprotokollidega (sh fototabelitega) leidnud tõendamist V.L poolt 14.07.2018.a ja 16.07.2018.a võõraste vallasasjade äravõtmine. V.L objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis erinevaid kaupu ning möödus kassadest kaupade eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri andmete väljatrükist ja kohtuotsusest nähtub, et V.L on eelnevalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati V.L-i Harju Maakohtu 31.05.2018.a otsusega
11.02.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2316,18, 003093 karistati V.L-i
Antud kriminaalasja esemeks on samuti kaks varguse episoodi, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Seega, V.L tegevus kahes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. V.L on süüvõimeline ning
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. V.L poolt toimepandud vargused on teise astme kuritegu, samuti ei olnud varastatud kauba koguväärtus suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. V.L-i iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda ennekõike varavastaste süütegude toimepanemise eest. Karistuseks on varasemalt mõistetud ka reaalne vangistus, seega teadis V.L , et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Viimati karistati V.L-i Harju Maakohtu 31.05.2018.a otsusega
MS § 238 lg 2 järgi 10 kuuni.
lg 1 järgi loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.06.2017 otsusega mõistetud raskeima karistusega 2 aastat ja 5 kuud vangistust. V.L vabanes Harju Maakohtu 22.05.2018.a määrusega ennetähtaegselt 07.06.2018, katseajaga kuni 17.07.2019.a. Eeltoodust tulenevalt on selge, et V.L pani käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevad teod toime kaitseajal. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et on saanud oma elu korda ja enam ei varasta, palub rahalist karistust. Samas on aga V.L-il suures summas tasumata varasemad kohtukulud ja kannatanute tsiviilhagid (umbes 800 +8000 eurot), mistõttu ei ole isiku varalist olukorda arvestades põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Süüdistatav teadis tegude toimepanemise ajal, et tal on katseaeg ning tingimuste rikkumise korral võidakse karistus täitmisele pöörata, kuid see ei motiveerinud V.L-i õigusrikkumisi mitte toime panema. Katseajal uute kuritegude toimepanemine on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine iseenesest juba näitab, et tegemist ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Isikule on eelnevalt antud mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, samuti on isikule määratud reaalset vangistust, kuid V.L ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning on uuesti (sh üsna pea pärast vanglast vabanemist) käitunud viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse esitamise uutes varguse episoodides. Seega, ei ole kohtul ühtegi põhjendust, mille alusel jätta isikule reaalne vangistus määramata. Arvestades eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida V.L-i edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et V.L-i tuleb karistada reaalse vangistusega. Kuivõrd varguse esemeks olnud kauba koguväärtus ei olnud suur, hindab kohus V.L süüd käesolevas kriminaalasjas väikeseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud karistada V.L-i
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Kuivõrd V.L pani vargused toime katseajal, tuleb
lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.05.2018.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 9 päeva vangistust. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsetasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 810 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 180 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.L
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks neli kuud vangistust.
lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.05.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karisutse kandmisele asumise kuupäev. Välja mõista V.L-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 180 eurot riigituludesse. Kohustada V.L-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.50 eurot. Sundraha, kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „V.L , kriminaalasi 1-19-2457 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefonil 6200100. Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Välja mõista V.L-ilt xxx AS (arvelduskonto xxx) kasuks 60.51 eurot Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.05. 2019 Kohtunik Liina Pohlak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.