lg 2 ja § 423 Lühimenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav N.I 1 järgi Ik: XXX; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; kesk-eriharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx, asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas. Tõkend: vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 10.08.2018.a määruse alusel. Kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2018. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: - Harju Maakohtu 16.03.2017 otsusega 1-17-1702
; 424; § 215 lg 1 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud vangistust, millise karistuse kandmist arvestati alates 27.12.
lg 2 ja § 423 toimepanemises ja mõista temale
lg 1 alusel ja
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.
lg 2 ja § 76 lg 8 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 16.03.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta ja 26 ( kakskümmend kuus) päeva ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, ning N.I-le mõistetud ja ära kandmisele kuuluva liitkaristuse, so vangistuse 2 aastat 4 kuud ja 26 päeva ära kandmist arvestada alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 08.08.
järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 08.08.2018 kella 22:50 ajal xxx juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani N.I toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Samuti süüdistatakse N.I-d selles, et tema, olles karistatud 16.03.2017 (tegu 27.12.2016) ja 27.06.2016 (30.10.2015; 23.01.2016 ja 20.02.2016) Harju Maakohtu poolt
¹ järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 08.08.2018 kella 22:50 ajal xxx juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega pani N.I toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja kvalifikatsioon õige. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et N.I juhtis 08.08.2018 kella 22:50 ajal xxx juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin). Tunnistaja M P ütluste (tl 11-12) kohaselt oli ta 08.08.2018 patrullteenistuses koos patrullpolitseinikuga L N ning teostasid liiklusjärelevalvet xxx. Kella 22.50 paiku märkasid nad xxx tanklas aadressil xxx kahtlase sõidustiiliga sõidukit JEEP reg nr xxx. Sõitsid sõidukile järgi ning andsid siniste punaste vilkuritega peatumise märguande. Sõiduk hakkas kiirendama, sõitsid sõiduki kõrvale vasakult poolt, kuid koheselt tahtis sõiduk neid teelt välja rammida. Juht sõitis edasi ning eiras peatumis märguannet. Sõiduk sõitis suurel kiirusel mööda xxx teed, tehes samal ajal ohtlikke manöövreid ning lõpuks peatus kella 23.03 ajal xxx vallas xxx külas xxx teel. Juht tahtis edasi sõita (proovis edasi ja tagasi sõita), kuid sõitis tupik tänavasse, mis oli 3 väga vesine. Tunnistaja koos teise patrullpolitseinikuga jooksis sõiduki juurde, paarimees andis juhile käskluse autost välja tulla, mida juht ei t einud. Akna kaudu proovis L N juhile käerauad peale panna. Juhiks osutus N.I , kellega oli kaasas ka väike 8-aastane laps A Poeg A viidi ekipaaž 3685 poolt vanaema O juurde, kes elab aadressil xxx. Patrullpolitseinik L N tegi isikule narkotesti „Drug Control Urine Cup Secure 1“ uriiniproovi, mis näitas positiivset tulemust (AMP), samuti käidi isikuga ekspertiisis. Isiku sõidukist leiti tundmatud tabletid. Kahtlustatava N.I ütluste (tl 8 -9) kohaselt juhtis ta 08.08.2018 hilisõhtul autot Jeep Grand Cherokee. Tunnistas, et tal puudub juhtimisõigus ja et juhilube pole tal kunagi olemas olnud. Juhtis autot sellepärast, et tal oli vaja koos lapse A minna külla. Juhtimist alustas kodust xxx tänavalt ja tahtis sõita xxx linna. Sai autot juhtida umbes 10 kilomeetrit, kui politsei ta kinni pidas. xxx tanklas märkas, et talle järgneb politseiauto, millel töötasid sinised ja punased vilkurid ning ta hakkas oma autoga politseinike eest ära sõitma. Sõitis politseinikelt eest ära seni kuni jõudis sohu kusagil xxx piirkonnas. Kuna sõitis sohu, siis ta auto ei olnud võimeline enam edasi liikuma. Koheselt peale sohu sõitmist tulid tema juurde politseinikud ja võtsid ta autost välja. Kohapeal kontrollisid politseinikud teda alkomeetriga, mis näitas, et ta on kaine. Patrull toimetas ta Wismari haiglasse uriiniproovile. Auto Jeep mida juhtis, kuulub ta sõbrannale A, kelle perekonnanime ta ei tea. A teadis, et auto tema kasutuses oli. Kahtlustatava 14.09.2018 antud ütluste (tl 24 -25) kohaselt tunnistab, et tarvitas mõned päevad enne juhtima asumist amfetamiini. Selgitas, et alkoholisõltuvusest on ta vabanenud, kuid narkoprobleemiga ei suuda kahjuks toime tulla. Enne juhtima asumist tundis end kainelt. Puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut ja palub võimalikult leebet karistust. Palub võimalust enda pahega võitlemiseks. Selgitab, et juhtima asumise hetkel ta ei mõlenud, et kas saab auto juhtimisega hakkama, sest tal olid peas teised mõtted. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal N.I istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis N.I mootorsõidukit.. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 16), mille kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 3 1 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega.
koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 19) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et N.I-l esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 325/14 on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: d=s, laiad; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend kõigub, täpsemad liigutused - ebatäpsed; värin sõrmedes, laugudes, keeles: ja; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: amfetamiini ). Seega on tõendamist leidnud, et süüdist atav oli tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiin), mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi. Seega N.I rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii N.I mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et N.I oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
N.I-d on karistatud 16.03.2017 ja 27.06.2016 Harju Maakohtu poolt
N.I vabanes viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 01.11.2017 katseajaga kuni 27.11.2018 ning menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav toime 08.08.2018. Seega pani süüdistatav 4 uued kuriteod toime Harju Maakohtu 16.10.2017 määrusega määratud katseajal, mistõttu oli varasem karistus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal kehtiv ja on kehtiv ka käesoleval ajal. Sellest tulenevalt tuleb kuritegu kvalifitseerida
N.I
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et N.I on ka varem narkootikume tarvitanud ning käesoleval juhul tarvitas amfetamiini mõned päevad enne juhtima asumist ja tundis ennast rooli minnes kainena. L ähtudes terviseseisundi kirjeldamise protokollist (silmade sidekestade punetus; nüstagm, Rombergi asend kõigub, ebatäpsed liigutused, värin sõrmedes, laugudes, keeles) ei ole eluliselt usutav, et isik ei saanud oma varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal aru, et tal võib esineda narkojoove. Samuti tunnistab isik, et ei suuda narkoprobleemidega toime tulla. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et varasemalt narkootikume tarbides, võib tal mootorsõidukit juhtima asudes esineda veel joobe tunnuseid. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et N.I pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kahtlustatava N.I ütluste (tl 8 -9) kohaselt juhtis ta juhtimisõigust omamata 08.08.2018 autot Jeep Grand Cherokee, kuna oli vaja koos oma lapse A minna külla. Selgitab, et juhilube ei ole tal kunagi olemas olnud. Sõiduk kuulub tema sõbrannale A, kes teadis, et auto oli tema kasutuses. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 1- 3) nähtub, et 08.08.2018 kella 23:05 ajal xxx vallas, xxx külas, xxx teel peeti kinni mootorsõiduk Jeep Grand Cherokee reg nr xxx, mida juhtis N.I omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub N.I-l juhtimisõigus (tl 38) ning süüdistatava juhitud sõiduk kuulub A Mle. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii N.I poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et N.I juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav
Samuti nähtub Harju Maakohtu 16.03.2017 ja 27.06.2016 otsusest, et N.I on
järgi karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest isikuna, kes ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 N.I
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et N.I oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Samuti tunnistab N.I oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest 5 järe ldab kohus, et N.I käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et N.I olles varasemalt, s.o 27.12.2016, 30.10.2015, 23.01.2016 ja 20.02.2016 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles eelmärgitud süütegude toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, juhtis uuesti, kohtu määratud katseajal 9 kuu möödudes vangistuse kandmiselt vabanemisest sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kuivõrd süüdistatavat on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud ja ta pani uue samalaadse kuriteo toime kohtu poolt määratud katseajal, leiab kohus, et tegemist on süstemaatiliselt toime pandud kuriteoga. N.I rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, s.o mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel t kõrvaldatud ja pani sellega toime
Seega on tõendamist leidnud, et N.I pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd
1 kohaselt on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 28-33) nähtub, et süüdistatav omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning kahel korral on karistuseks mõistetud vangistus. Viimasest karistusest on süüdistatav osaliselt tingimisi vabastatud ja käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Sellest nähtub, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et kergemaliigiline karistus ei täidaks antud juhul oma eesmärki ja seega saab isiku suhtes kohaldada vaid raskemaliigilist karistust vangistuse näol. Hinnates ka teisi kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt töötas ta OÜs xxx. Samas mõistetakse süüdistatavale vangistuslik karistus
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tal on kandmata ka eelmise otsusega mõistetud vangistus. Seega ei saaks süüdistatav oma endisel töökohal tööd jätkata ning lähitulevikus süüdistataval püsiv sissetulek ilmselt puuduks. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2017 aasta jooksul oli xxx eurot. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Lisaks on kohtueelse ettekande (tl 66-67) kohaselt N.I kohustatud tasuma igakuiselt alimente, järelikult on süüdistataval rahalisi kohustusi ka enda lapse ees. Selliste isikuandmete esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Sellisele seisukohale jõudmiseks annavad tuge ka süüdistatava muud karistusandmed. Süüdistatavat on aastate jooksul korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud rahalise karistusega kuriteo toimepanemise eest. Seega ei ole ka varasemad rahalised mõjutamised karistuse liigina süüdistatavat mõjutanud ning ta on 6 jätnud trahvid tasumata, s.t rahaline mõjutamine ei ole senini oma eesmärki täitnud ning süüdistataval on arvestatavad rahalised kohustused maksmata rahatrahvide ja menetluskulude tõttu riigi ees, samuti lapse ülalpidamiskohustuse tõttu. Seega tuleks süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.
lg 2 kohaselt karistatakse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni neljaaastase vangistusega. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 28-33) nähtub, et süüdistatav omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning kahel korral on karistuseks mõistetud vangistus. Viimasest karistusest on süüdistatav osaliselt tingimisi vabastatud ja käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Sellest nähtub, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab kuritegude toimepanemist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus (tl 38). Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatavale saaks karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süüdistatav on üheaegselt toime pannud kaks erinevat kuritegu, so mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Seega on mõlemad kuriteod toime pandud mootorsõidukit juhtides, millest saab järeldada, et kaks erinevat kuritegu on toime pandud ühe teoga.
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võrreldes
1 sanktsiooni, mis näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni üheaastase vangistuse ning
lg 2 sanktsiooni, mis näeb ette kuni neljaaastase vangistuse, saab järeldada, et raskeimat karistust näeb ette
Seega tuleb süüdistatavale mõista karistus mõlema temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, kuid karistust kohaldada
lg 1 alusel ja
Kui eelnevalt leidis kohus et süüdistatava süü kummagi süüteo osas on hinnatav keskmisena, siis kuritegude kogumis on süü keskmisest suurem. Seejuures on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et ka keskmise süü korral võib kohaldada karistust üle sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et süüdistatavat on eelnevalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest kahel korral karistatud. Seejuures jäeti esimesel korral karistus osaliselt täitmisele pööramata ja süüdistatav allutati käitumiskontrollile. Teisel korral aga liideti järgmisele karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ära kandmata karistus ning süüdistatavale mõisteti pikemaajalisem liitkaristus. Seejuures vabastati süüdistatav selle 7 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav taas toime katseajal. Selline käitumismuster viitab üheselt sellele, et süüdistatav ei saa aru keelunormi kehtivusest ja sellest, et ka järgmisel korral samalaadset kuritegu toime pannes teda taas karistatakse. Kohtu arvates ei saa üha uute samalaadsete kuritegude toimepanemine hakata süüdlase olukorda kergendama. Süüdistatava suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et süüdistatav sõitis teda peatama asunud politsei eest ära, seades ohtu mitte ainult ennast ja teisi kaasliiklejaid ning kasutusse võetud võõrast vara, vaid ka kaasreisijana kaasa võetud väikese lapse elu ja tervise. Selline käitumine annaks kohtule piisava aluse mõista karistust määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas peab kohus arvestama süüdistatava kahetsusega, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse
Liitkaristus Süüdistatavat on Harju Maakohtu 16.03.2017 otsusega karistatud
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuse mõisteti 1 aasta ja 11 kuud vangistust. 16.10.2017 vabastas Harju Maakohus N.I karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.11.2018 ning süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 01.11.2017 ja ära kandmata karistuseks jäi vangistus 1 aasta ja 26 päeva, mis on pööratud täitmisele Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 06.11.2018 määrusega (ei ole jõustunud). Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud 08.08.2018, seega kohtu poolt määratud katseajal.
6 lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Kuna käesolev kuritegu on toime pandud 08.08.2018, seega katseajal, siis kohtuotsuste kogumis tuleb vangistused liita täies ulatuses. Kui
lg 4 ja
lg 5 sätted võimaldavad liitkaristuse mõistmisel süüdlase uuesti vabastamist karistuse kandmiselt ja elektroonilisele valvele allutamist, samuti mõistetava liitkaristuse asendamist
sätestatud korras üldkasuliku tööga, siis
lg 8 sätted välistavad karistusena vangistuse mõistmisel liitkaristusest tingimisi vabastamise ja liitkaristuse üldkasuliku tööga asendamise. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus ja
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras 8 karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamine (protokoll nr 325/14 ), joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja selle lisa 2/1116T (tl 17-19) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud (tl 16, 18) jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p -d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.