S § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.12.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9926 mõistetud raskeima karistusega, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ning kohaldati O.L-i suhtes 2-aastane katseaeg. Samuti kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud käitumiskontrolli kohustust kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 29.06.
S § 65 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel tingimisi vangistusega vangistusega 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud katseaaga 2 aastat. Harju Maakohtu 11.02.2019 määrusega pöörati mõistetud ja ärakandmata karistus , 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust , täitmisele. Viru Maakohtu 18.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9926 tunnistati O.
S § 65 lg 1, § 74 lg 1 ja 3 alusel karistati tingimisi vangistusega 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud katseaaga 2 aastat. Pärnu Maakohtu 30.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9754 tunnistati O.
S § 63 lg 2, § 65 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel karistati tingimisi vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud katseajaga 2 (kaks) aastat. Harju Maakohtu 20.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2962 tunnistati O.
S § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. O.L pani teise astme kuriteo toime. 06.02.2020 seisuga on O.L temale mõistetud karistusajast, 1 aasta 11 kuud vangistust, ära kandnud 1 aasta ja 4 päeva , mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. O.L-i käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. O.L-il on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mis kuulub O.L-i ema tuttavale S G. Korteri omanik on nõus, et selles korteris elama hakkab O.L. Positiivne on see, et kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. O.L-i läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Osales väga aktiivselt grupi aruteludes. Ta on motiveeritud lahendama konflikte asjalikul viisil ning saab enamasti sellega ka hakkama. O.L-i läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuse arendamine“. Programmis oli O.L aktiivne ja avameelne. Tal on head suhtlemisoskused. Teab enda jaoks sobivaid konflikti lahendamise viise. O.L on hõivatud tööga. Töötab majandustöödel koristajana. O.L-il on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedasteks on ema V L, abikaasa N T ning alaealine tütar S T . Isiku sõnul on neil head ja toetavad suhted. Ema on nõus poega võimaliku vabanemise korral igakülgselt toetama. Abikaasa on kriminaalkorras karistatud ning allutanud käitumiskontrollile. Abikaasa N. T sõnul ta ja O.L olid lahku läinud. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et O.L-i on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning puuduvad distsiplinaarkaristused, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. O.L-i puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. O.L-i näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab O.L kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Ta on 3 varasemalt karistatud varguste, röövimise, kelmuse, tapmise, arvutikelmuse, ähvardamise, narkootikumide väikeses koguses käitlemise, ametniku vastu vägivalla kasutamise, kehalise väärkohtlemise , omavolilise sissetungimise eest. Käesoleval ajal kannab karistust avaliku korra raske rikkumise ja varguse toimepanemise eest. Kuriteod on toime pannud rahalise kasusaamise eesmärgil. Kuritegude soodusteguriks on impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus. O.L-il puudub põhiharidus ning eriala. Vangistuse kandmise ajal ei ole soovinud põhiharidust omandada. Majanduslik toimetulekuoskus on puudulik. Enne vangistust töötas mitteametlikult, teinud erinevaid töid. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Ülaltoodud arvestades võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla kohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades ka seda, et isik on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik varavastaste kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 4871,71 eurot. Kinnipeetava O.L-i iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, tegutseb mõtlematult. Ta ei mõtle oma tegudega kaasnevatele tagajärgedele, ei hooli tagajärgedest, mida oma tegudega teistele tekitab. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Probleemide lahendamise oskus puudub. Ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. O.L-i läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuse arendamine“. Teab enda jaoks sobivaid konflikti lahendamise viise. O.L-i läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ta on motiveeritud lahendama konflikte asjalikul viisil ning saab enamasti sellega ka hakkama. Vaatamata sellele, et isik läbis sotsiaalprogrammid, osales nendes aktiivselt ning nendes osalemine oli kohtu hinnangul kasulik, kahtleb kohus, isiku iseloomustatava andmetest nähtuvalt, et suudab O.L vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemist võib O.L-i puhul soodustada ka narkootikumide tarvitamine. Isik on tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Karistusregistri andmetel O.L oli karistatud NPALS § 15-1 lg 1 alusel. Ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sõltuvust eitab. Kuna narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses, siis peab kohus narkootikumide tarvitami st uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest Harju Maakohtu 21.06.2018 otsusega mõistetud tingimisi karistuse kandmisel ta rikkus kohtu poolt määratud kohustus i ning tulemusena oli kohtuotsus pööratud täitmisele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused O.L-i tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos O.L-i puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu O.L tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus O.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384, 387. 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.