lg 2 ja § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Kaitsja Aleksandr Mironov Süüdistatav X.L – isikukood: XXX; elu- või asukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, elukoht vabaduses: xxx; kodakondsus: xxx kodanik; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 02.09.2019 otsusega nr 1-19-5096
lg 1 järgi vangistusega 7 kuud
alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; tõkend: vahistamine kohaldatud alates 22.11.2020, kahtlustatavana kinni peetud 20.-21.11.
2. Süüdi tunnistada X.L
3.
lg 1 alusel mõista X.L-i liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust. 4.
lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.09.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 7 kuud vangistust. 5.
lg 1 alusel arvestada X.L-i eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes osaliselt täitmisele pööratud karistuse alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamine 20.11.2020. 6.
lg 2, 3 ja 5 alusel kuulub kohesele täitmisele 1 kuu ja 11 päeva vangistust (kuni 31.12.2020) ning karistus ülejäänud osas, s.o vangistus 1 aasta 5 kuud 19 päeva, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui X.L 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab talle
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil xxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 8, 9 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal X.L: - läbib kriminaalhooldaja äranägemisel isikule sobiva sotsiaalprogrammis; - ei tarvita alkoholi; - allub vastavalt eelnevale nõusolekule elektroonilisele valvele.
7.
§-de 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3, 4 alusel on X.L allutatud elektroonilisele valvele oma elukohas: xxx kolme kuu jooksul alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse ta keha külge. 8. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel võtta X.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb X.L-il loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 20.11.2020.a kella 23:14 paiku Tallinnas Sõpruse pst ja Tervise tn vahelisel teelõigul suunaga Sütiste tee 27a mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,02 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik lugem 0,92 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestatud nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma sellise tahtliku tegevusega pani X.L toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Samuti X.L 06.11.2020 kella 13:00 ajal aadressil xxx lõi jalaga G K vastu tema jalga, tekitades oma selle tahtliku tegevusega kannatanule G K füüsilist valu ja tervisekahjustuse hematoomi vasakul jalal. Seega oma tahtliku tegevusega pani X.L toime teise isiku suhtes valu- ja kehavigastusi tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
MS § 245, sõlmisid prokurör Irina Tsugart, süüdistatav X.L ja tema kaitsja Aleksandr Mironov käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toipepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 10-kuulise vangistusega,
lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega ning liitkaristuseks
lg 1 alusel taotleb prokurör süüdistatava karistamist 1-aastase 3 vangistusega.
lg 2 ja 73 lg 4 alusel suurendatakse mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud 7-kuulise vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõistetakse X.L-ile 1 aastat 7 kuud vangistust. Mõistetud karistusest tuleb ära kanda 1 kuu ja 11 päeva ning ülejäänud 1 aasta 5 kuu 19 päeva osas ei pöörata karistust
Süüdistatav määratakse kriminaalhooldaja järelevalve alla, ta peab järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2, 8, 9 sätestatud kohustusi. X.L kohustub alluma elektroonilisele valvele kolmeks kuuks vastava seadme keha külge kinnitamise päevast arvates. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel võetakse süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Lisaks peab süüdistatav tasuma 12 jooksul kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1155 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ja tema kaitsja selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub X.L talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes sõlmitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ja viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.