KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- märts 2020 1-18-3359 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik L.J-i (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin L.J Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- L.J tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- juuni 2018 kohtuotsusega kriminaalasjas KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu
- detsembri 2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega. 1 aasta 11 kuu pikkune vangistus jäeti KarS § 74 lg-te 1,3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata. L.J-i kohustati täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud käitumiskontrolli kohustusi.
- L.J-i karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu
- veebruari
- a määrusega. L.J-i karistuse kandmise alguseks loeti
- veebruar
- Karistuse lõpptähtaeg on
- jaanuar
- Vangla ega prokuratuur L.J-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest ei toeta.
- Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti L.J karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- L.J-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis väärib tunnustust. Küll aga puudus kohtul veendumus, et L.J on karistusest vajalikud järeldused teinud.
- Positiivseks pidas kohus L.J-i elukoha olemasolu ning aktiivset osalemist täitmiskava täitmisel (sotsiaalprogrammide „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuse arendamine“ läbimine, koristajana töötamine). Sellele ja vabanemisejärgsetele tingimustele vaatamata on uue kuriteo risk liialt suur. L.J-i kõrgendatud retsidiivsusrisk tuleneb tema varasemast elukäigust ning isikut iseloomustatavatest andmetest. Tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud varasemalt varguste, röövimise, kelmuse, tapmise, arvutikelmuse, ähvardamise, narkootikumide väikeses koguses käitlemise, ametniku vastu vägivalla kasutamise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungimise eest. Käesoleval ajal kannab ta karistust avaliku korra raske rikkumise ja varguse toimepanemise eest. Kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kuritegude soodusteguriks on impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus.
- L.J-il puudub põhiharidus ning eriala. Vangistuse kandmise ajal ei ole ta soovinud põhiharidust omandada. Tema majanduslik toimetulekuoskus on puudulik. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult ja tegi erinevaid töid. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Rahaliste probleemide saabumine vabaduses on küllaltki tõenäoline ning varavastaste kuritegude toimepanemine majandusliku kasu saamise eesmärgil tõenäoline. L.J-i toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 4871,71 eurot.
- Iseloomustusest nähtuvalt on L.J impulsiivne ja tegutseb mõtlematult. Ta ei mõtle oma tegudega kaasnevatele tagajärgedele. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Probleemide lahendamise oskus puudub. Ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. Vaatamata sellele, et isik läbis sotsiaalprogrammid, osales nendes aktiivselt ning nendes osalemine oli kohtu hinnangul kasulik, kahtles kohus, et L.J suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda.
- Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada ka narkootikumide tarvitamine. L.J on tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Karistusregistri andmetel on 1 L.J-i karistatud nii NPALS § 15 lg 1 alusel, kui ka kriminaalkorras narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sõltuvust ta eitab. Kuna narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses seoses, pidas kohus narkootikumide tarvitamist L.J-i uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
- Kohtul puudus kindlustunne, et L.J oleks motiveeritud täitma kriminaalhoolduse tingimusi. Harju Maakohtu
- juuni 2018 otsusega mõistetud tingimisi karistuse kandmisel rikkus ta kohtu poolt määratud kohustusi ning karistus pöörati täitmisele.
- Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2
(6)MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega L.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust.
- Kõik kuriteod (nt avaliku korra raske rikkumine), mille eest L.J karistust kannab, ei ole toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil.
- Maakohus pidas L.J-i majanduslikku toimetulekuoskust puudulikuks. Kohus jättis tähelepanuta, et L.J on vangistuses toimetulekuoskust oluliselt parandanud. Vaatamata korduvatele karistustele töötab ta alates
- augustist 2019 koristajana täites tööülesandeid korrektselt. Tööga hõivatus on motiveerinud teda nõudeid tasuma oma vanglasiseselt kontolt (2 613,67 eurot).
- Kaalutlusõiguse viga näeb kaitsja selleski, et kohtu hinnangul puudub L.J-il garanteeritud töökoht. Kinnipeetava iseloomustusese kohaselt on L.J leidnud endale töökoha OÜs Ehitus Personal.
- Võimalikuks uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks riskifaktoriks pidas kohus narkootikume. Vangla hinnangul ei ole L.J-i igapäevane elu seotud narkootikumide hankimise või tarvitamisega. Ta ei ole ka narkosõltlane. Kõik talle tehtud narkotestid olid negatiivsed. Kriminaalhooldaja ettepanekul tuleks ennetähtaegse 1 vabastamise korral kohustada L.J-i KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
- Maakohus on L.J-i puhul tuvastanud hulgaliselt vabastamise kasuks rääkivaid positiivseid asjaolusid (õiguspärane käitumine vanglas, elu- ja töökoht, lähedaste toetus). Hindamata asjaolusid kogumis tugines kohus aga üksnes karistusandmetele ja isikut iseloomustavatele andmetele. Ka iseloomustavad andmed on positiivse kaaluga ning räägivad ennetähtaegse vabastamise kasuks. Iseloomustusest nähtub, et L.J on katkestanud kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise, tunnistab oma tegu, käitub vanglas hästi ning on teinud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas. L.J on läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid, st individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid on täidetud. Elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (lähedaste toetus, töökoha olemasolu jne) on maakohus lugenud positiivseks ning ennetähtaegset vabastamist toetavaks.
- Ehkki L.J on varem rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, on talle määratud karistus täitmisele pööratud. Pikast vangistusest on ta vajalikud järeldused teinud ning aru saanud, mida kohustuste rikkumine endaga kaasa toob.
- L.J märgib määruskaebuse lisas, et on
- veebruari
- a seisuga ära kandnud 1 aasta ja 17 päeva vangistust (kanda on jäänud natuke üle kümne kuu). Ta teab, et on minevikus olnud halb inimene ja ka kogu karistuse kandmine ei korvaks kuritegudega põhjustatud kahju. Ta on teinud kõik endast oleneva, et maksta rahalisi nõudeid (8 kuu jooksul on ta tasunud 2813,67 eurot, vt väljavõtet). See näitab, et L.J-il on materiaalselt väga kindlustatud lähedased, kes jätkavad tema toetamist ka vabaduses. Kindel töökoha olemasolu tõttu ei tohiks rahalisi raskusi ette tulla (vt garantiikiri). Võimalik oleks jätkata nõuete tasumist, sest vaid võlgadeta elu on täisväärtuslik. Vabanemisel läheks L.J elama ema sõbranna korterisse, kus ta ei peaks maksma üüri. Oma hoiakuid 3
(6)ja elu soovib L.J muuta ka 2,5 aastase tütre nimel, et pakkuda talle muretut lapsepõlve. L.J on ennast analüüsinud mõistmaks, kellele ta oma käitumisega halba teeb ja kes kõige rohkem kannatab. Oma elu kõige tõsisema ja ausama vestluse iseenedaga on ta pidanud käesoleva vangistuse ajal.
- L.J-il puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarrikkumised, mis viitab sellele, et ta ei ole „lootusetu juhtum“. Ta on kogu vangistuse jooksul töötanud koristajana ega toeta subkultuurseid väärtusi ning peab kõige tähtsamaks perekonda. Lisaks on L.J tegelenud agressiivsusega ja läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamise treening“, mis on tema teekonna algus parema ja õiguskuulekama elu poole, aitab mõista oma käitumist ja selle tagajärgi. L.J-il on esimest korda elus ametlik töökoht, hea elukoht ning ta maksab nõudeid, mistõttu on parimad eeldused alustada uut elu.
- L.J kinnitab, et tal ei ole narkosõltuvust (vt Viru Vangla vastus). Ta on küll mitmeid kordi tarvitanud, ent kõik kokkupuuted narkootikumidega jäävad aastasse
- Igapäevane elu enne vangistust ei olnud seotud narkootikumide hankimise või tarvitamisega. Ka kriminaalhoolduse ajal ei olnud kordagi narkotest positiivne. Vangistuses tehtud 6-8 testi on samuti olnud negatiivsed. G. Tovostonog teadvustab endale narkootikumide kahjulikku mõju. Alkoholi ta ei tarvita.
- L.J leiab, et kohus jättis arvestamata paljud tema vabastamise kasuks rääkivad asjaolud, mistõttu tuleks maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud L.J-i puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks. Kohus on arvestanud määruskaebuses uuesti välja toodud asjaolusid: vajalike sotsiaalprogrammide läbimist, distsiplinaarkaristuste puudumist ning süüdimõistetu töötamist. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et L.J on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning olnud tööga hõivatud. Iseloomustus kinnitab L.J-i väidet, et subkultuurseid väärtusi ta ei jaga. Programmide tagasiside on positiivne – esile on tõstetud L.J-i aktiivsust ja avameelsust, head suhtlemisoskust ning hea meelega harjutuste kaasategemist (KoTo, tl 3 pöördel). L.J-i seisukohast nähtub, et ta on mõtisklenud minevikus põhjustatud kahju üle, oma käitumist analüüsinud ning pidanud endaga tõsise vestluse, mida ta elult tahab, mida selleks teha ning kuidas alustada. Kuidas L.J-il aga tulevikus läheb ja kas ta suudab vangla sotsiaalprogrammides omandatut ellu rakendada, on aga väga raske ennustada. Vaatamata asjaolule, et L.J on enda kinnitusel muutunud just selle vangistuse ajal, iseloomustab tema varasemat käitumist puudulik probleemide lahendamise oskus, sh impulsiivsus ja 4
(6)mõtlematu käitumine. Varasemalt ei ole L.J oma tegude tagajärgedele suutnud mõelda (KoTo, tl 3 pöördel). Seega ei saa ainult käesoleva vangistuse jooksul toimunud positiivsetetele muutustele usaldusväärset uue kuriteo riskiprognoosi rajada.
- Maakohus on hinnanud süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi ka süüdimõistetu elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vabanemisjärgseid elutingimusi on maakohus pidanud headeks. Iseloomustuse kohaselt puudub L.J-il ohtlikkus ja risk eluaseme, hariduse ja alkoholi osas. Tal on eluase, mille ta saab üürida soodsatel tingimustel, ema on nõus poega igakülgselt toetama ning ehkki L.J on kuritegusid toime pannud grupis (olles pigem eestvedaja kui mõjutatav), on kriminaalhooldaja välja toonud, et viimaste aastate jooksul on suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega katkenud (KoTo, tl 4). Vabanemise korral oleks L.J-il garanteeritud töökoht ning tema juba tasutud võlasumma ning soov jätkata nõuete tasumist on igati kiiduväärt. Ringkonnakohtu hinnangul saab L.J-i vabanemisjärgsed tingimused lugeda selles osas positiivseks. Samas on raske öelda, et just need asjaolud kaaluvad üles maakohtu poolt välja toodud mittevabastamise argumendid, sest ka kuritegude sooritamise ajal oli süüdlasel elu- kui töökoht Soomes ning ilmselgelt oli tal ka emaga head ja toetavad suhted. Samuti oli L.J-il juba kuriteo toimepanemise ajal tütar, kelle nimel ta praegu oma hoiakuid ja elu soovib muuta.
- Eraldi teemana on määruskaebuses ja L.J-i seisukohas püstitatud ka narkootikumidega seonduv. Ehkki nii määruskaebuse esitaja kui ka L.J leiavad, et narkootikumid endast ohtu ei kujuta (isiku vanglas võetud proovid on negatiivsed ning igapäevane elu ei olnud narkootikumide hankimise või tarvitamisega seotud), nähtub iseloomustusest siiski, et vangla on riski ja ohtu siiski sedastanud. Ohtlikkust ja riski on vangla sisustanud läbi L.J-i varasema riskihinnangu ja ka karistuste. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole narkootikumide tarvitamine ega nendega võimaliku käitlemisega seotud ohud ja riskid arvestades iseloomustavat materjali välistatud.
- Kaitsja on kõige suurema kaalutlusõiguse rikkumisena osutanud sellele, et ehkki maakohus on L.J-i puhul tuvastanud hulgalised positiivseid vabastamise kasuks rääkivaid asjaolusid (õiguspärane käitumine vanglas, elu- ja töökoht, lähedaste toetus), on asjaolud kogumis hindamata jäetud ning tuginetud üksnes karistus ja isikut iseloomustavatele andmetele.
- Maakohus ongi L.J-i ennetähtaegse vabastamata jätmise peamise põhjusena välja toonud tema korduvkaristatuse ja kuritegude toimepanemise asjaolud (rahalise kasu saamise eesmärk). Määruses on välja toodud, et L.J kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. L.J-i varasem elukäik annab ka ringkonnakohtu arvates piisava põhjuse prognoosida uusi kuritegusid ka tulevikus. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et L.J paneb toime peamiselt varavastaseid kuritegusid, sekka ka vägivallaga (sh lähisuhtes) seotud ning rahvatervisevastaseid süütegusid. Varasemad karistused ei ole seega mõjutanud teda oma eluviisi muutma, mistõttu puudub praegugi usk, et käesoleva vangistuse jooksul on L.J teinud lõplikud järeldused ning suudab varasema käitumismustri murda. L.J-i varasem käitumine näitab, et ta kasutab probleemide lahendamiseks oma vaatenurka. L.J kannab liitkaristust mitme erineva kuriteo eest. Tema kuritegelik minevik ulatub aastasse 2001, ega ole vaibumise märke ilmutanud. Eriliigiliste kuritegude toimepanemine viitab süüdlase ettearvamatule käitumisele ja suurele ohule panna tulevikus toime uusi kuritegusid. Ka vangla iseloomustuses leitakse isiku eelnevale elukäigule viidates, et ta ei aktsepteeri ühiskonnas 5
(6)kehtivaid norme (KoTo, tl 4 pöördel). L.J-i ebausaldusväärsust kinnitab kaudselt seegi, et kui tema vangistus asendati tingimisi karistusega, rikkus ta kriminaalhoolduse nõudeid ega teadvustanud oma rolli rikkumises (KoTo, tl 4 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.J-i puhul esinevad tema varasemat elukäiku arvestades uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus igati põhistatult ära näidanud, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud, L.J-i isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 29. Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik 6
(6)